Obsah (14)

§ 233§ 457§ 423§ 173§ 374§ 272§ 635§ 3111§ 664§ 660§ 376§ 427§ 448§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunikud Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 30. november 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-39599 Tsiviilasi BO

§ 233alusel määratav väärtus.

Sellepärast muutis hageja hagiavalduse punktides 2.4 ja p 2.

1. väljatoodud nõude 3 alust. Uueks aluseks on üleantu (lepingutasu) tagasinõudmine. Kui kohus hagi muutmise alust ei luba, palub hageja lugeda hagi muutmise avaldust iseseisvaks hagiavalduseks (kd VI tl 65-69). Hageja palus tunnustada nõuet summas 359 117,53 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 nimetatud rahuldamisjärgus või alternatiivselt lugeda nõue summas 232 140,95 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 nimetatud rahuldamisjärgus tunnustatuks ja täiendavalt tunnustada nõuet summas 135 697,20 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 nimetatud rahuldamisjärgus.
2. Kostjad II ja III ei nõustunud hagi aluse muutmisega (kd VI tl 71-75). Maakohtu määrus
3. Harju Maakohtu 24.08.2016 määrusega ei andnud kohus hagejale nõusolekut hagi aluse osaliseks muutmiseks 20.11.2015 esitatud menetlusdokumendiga (resolutsiooni punkt 1). Hagi jäeti läbi vaatamata osas, milles hageja palub tunnustada Aktsiaseltsi TKE GRUPP ja aktsiaseltsi Lilto vahel 06.10.2006 sõlmitud võlatunnistusest tulenevat 2 924 000 krooni tasumise nõuet ning CRANBROOK OÜ ja AS-i Lilto vahel 20.12.2006 sõlmitud võlatunnistusest tulenevat 269 668,75 krooni tasumise nõuet AS-i TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p-s 2 nimetatud rahuldamisjärgus (resolutsiooni punkt 2). Kohus määras jätkata menetlust hageja nõudes tunnustada AS-i Lilto ja AS-i TKE Grupp (pankrotis) vahel sõlmitud 27.11.2006 mehitatud valve lepingust nr 2586 tulenevat 2 425 299,66 krooni tasumise nõuet ASi TKE Grupp (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p-s 2 nimetatud rahuldamisjärgus (resolutsiooni punkt 3).
4. Maakohus viitas, et hageja õiguseelneja poolt pankrotihaldurile esitatud nõudeavalduse kohaselt koosneb pankrotimenetluses esitatud nõue 5 618 986,41 krooni järgmistest nõuetest: 06.10.2006 võlatunnistusest tulenev nõue 2 924 000 krooni, 20.12.2006 võlatunnistusest tulenev nõue 269 668,75 krooni ja lepingust nr 2586 tulenev nõue 2 425 299,66 krooni.
5. Maakohus põhjendas, et Harju Maakohtu 20.06.2014 otsusega tsiviilasjas nr 21015787 tunnistati tagasivõitmise korras kehtetuks 06.10.2006 ja 20.12.2006 võlatunnistused, mis olid hagiavalduse punktides 2.4 ja 2.5 väljatoodud nõuete aluseks.
6. Kohus asus seisukohale, et kuivõrd võlatunnistused on tunnistatud kehtetuks, ei tulene nendest võlatunnistuse pooltele ega nende õigusjärglastele õigusi ega kohustusi. Seetõttu puuduvad hagejal võlatunnistustest tulenevad nõuded, mille tunnustamist ta taotleb. Harju Maakohtu 20.06.2014 kohtuotsusest nähtuvalt on võlatunnistused tunnistatud kehtetuks tervikuna, st nendest ei saa tuleneda lepingulist alust kõrvalnõuete arvestamiseks.
7. Kohus asus seisukohale, et kuivõrd jõustunud kohtuotsusega on siduvalt tunnistatud hageja nõude aluseks olevad võlatunnistused kehtetuks, ei ole hageja nõuded pankrotivõlgniku vastu võimalikud. Tuvastatud ja menetlusosalistele siduvatele asjaoludele õiguse kohaldamisel ei ole isegi teoreetiliselt võimalik, et kohus saaks tuvastada hageja nõude olemasolu.

§ 457

lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leidis, et hagejal ei ole võimalik saavutada eesmärki, milleks on võlatunnistustest 4 tulenevate nõuete osas nõude tunnustamine pankrotivõlgniku pankrotimenetluses, mistõttu esineb hagi läbivaatamata jätmise alus (

§ 423lg 2 p 2).

11. Lisaks asus kohus seisukohale, et ei saa lubada hagi aluse muutmist, kui muudetud asjaoludel esineb

§ 423lg-s 2 sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise alus.

Kohus leidis, et seadus ei kaitse hageja huvi esitada hagiavaldus PankrS § 119 lg-dest 4 või 5 tulenevate nõuete tunnustamiseks. Seetõttu esineb hagi läbi vaatamata jätmise alus, mistõttu kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hagi aluse muutmine hageja soovitud viisil, kuivõrd muudetud hagi alusel esitataval nõudel puuduvad rahuldamise väljavaated. PankrS § 119 lg 4 kohaselt rahuldatakse tehingu teise poole nõue PankrS § 146 lg 1 kohaselt eelistatuna teiste võlausaldajate nõuetele. PankrS § 119 lg 5 kohaselt loetakse tehingu teise poole nõue tunnustatuks. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja nõuda nii PankrS § 119 lg 4 kui ka lg 5 alusel hagimenetluses nõude tunnustamist. 12. Kohus asus seisukohale, et

§ 173

lg-t 5 tuleb kohaldada ka hagiavalduse osalise läbi vaatamata jätmise korral, kui kohus jätkab kostjate suhtes asja menetlust. Seetõttu ei märkinud kohus määruses menetluskulude jaotust. BORGINO CONSULTING LTD. määruskaebus

1. Hageja esitas määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada resolutsiooni punktide 1 ja 2 osas ja tagastada asi maakohtule hagi aluse osalise muutmise taotluse uueks läbivaatamiseks ning menetluse jätkamiseks.
2. Hageja tugineb sellele, et tagasivõidetud võlatunnistuste vastusoorituseks oli mehitatud valve lepingu nr 2586 sõlmimine. Muus osas, st osas, millega kohus jätkab hagi menetlust, põhineb hagi samuti AS-i Lilto ja AS TKE GRUPP (pankrotis) vahelisel 27.11.2006 mehitatud valve lepingul nr 2586, mille tasu jättis pankrotivõlgnik maksmata. Seetõttu on mõlemad nõuded omavahel tihedalt seotud. Pankrotivõlgnik on käesoleva menetluse kaudu teadlik hageja soovist saada hüvitist, mis asendaks kehtetuks tunnistatud võlatunnistused. Pankrotivõlgnik ei ole antud nõuet täitunud ega isegi tunnistanud. See tähendab, et selles osas vajab hageja kohtulikku kaitset. Kui vaidlustatud määrus jääb jõusse, peab hageja esitama iseseisva hagi kohtusse. Arvestades, et uus hagi ja ka praeguses kohtuasjas menetletav hagi käsitlevad samu asjaolusid, tuleb eeldada, et kohus liidab need ühte menetlusse

§ 374alusel.

Uue hagi esitamine ja selle liitmine olemasoleva hagiga üksnes aeglustab menetlust ja tekitab põhjendamatuid menetluskulusid. 15. Hageja ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et hagi on perspektiivitu. Teises asjas tehtud otsus on dokumentaalne tõend. Hinnangu andmine, kas varasemas tsiviilasjas tehtud lahendiga on mingi asjaolu tuvastatud, tähendab varasema asja lahendi kui dokumentaalse tõendi (

§ 272

jj) sisu hindamist.

§ 423

lg 2 kohaldamisel pole tõendite hindamine lubatud, sest kohus tohib asjaolusid tuvastada ja tõendeid hinnata vaid asja sisulise lahendamise käigus. Seega ei olnud maakohtul õigust läbi vaatamata jätmise määruses hinnata kohtuotsust asjas nr 21015787 kui tõendit ja selle tõendi hindamise tulemusena hinnata hagi perspektiivituks. Osaühingu Lamaran Grupp vastumääruskaebus 5

1. Kostja IV esitas hageja määruskaebusele vastumääruskaebuse, paludes tühistada maakohtu määrus osas, millega kohus määras jätta hagi osaliselt läbi vaatamata, ja teha uus määrus, millega jätta hagi kogu ulatuses läbi vaatamata. Alternatiivselt palus kostja IV määruse hagi osalise läbivaatamata jätmise osas tühistada ja saata asi maakohtule tagasi hagi kogu ulatuses sisulise läbivaatamise jätkamiseks. Alternatiivselt palus kostja IV muuta (täiendada) määruse resolutsiooni osaga, millega jätta menetluskulud hageja kanda proportsionaalselt nõude suurusele, mille tunnustamist taotles hageja hagi läbi vaatamata jäetud osas.
2. Hagi tuleks jätta täies ulatuses läbi vaatamata ja seda mitte ainult 24.08.2016 määruses käsitatud osas tulenevalt

§ 423

lg 2 p 2 hagi ilmse perspektiivituse tõttu, vaid lisaks tuleks kaaluda hagi läbi vaatamata jätmist ka

§ 423

lg 2 p 2 alusel seetõttu, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kuna 19.11.2015 menetlusdokumendiga võttis hageja oma hagi Cranbrook Holding OÜ osas tagasi, siis ühe nn kohustusliku kostja osas tagasivõtmise tagajärjel, on hagi muutunud perspektiivituks ka kõigi ülejäänud kostjate osas, kuna hageja nõuet saaks lugeda tunnustatuks üksnes kõikide nõudele vastuväited esitanud isikute suhtes ühiselt. Kostja IV on seisukohal, et hagi osaliselt läbi vaatamata jätmine on vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega.

1. Kostja IV on seisukohal, et isegi kui hagi täies ulatuses läbi vaatamata jätmiseks oleks takistusi, jääks ikkagi mõistetamatuks kaevatava määruse tegemisel taotletud eesmärk. Kui hagi tagasivõtmine Cranbrook Holding OÜ osas ei annaks alust jätta hagi täies ulatuses läbi vaatamata, tuleks pigem eelistada hagi täies ulatuses sisuliselt lahendamist, sh hagi rahuldamata jätmist selles osas, milles pidas kohus hagi rahuldamist võimatuks.
2. Kostja IV arvates puudub alus jätta menetluskulud jaotamata

§ 173lg 5 alusel.

Kaevatavast määrusest ei nähtu ühtegi sisulist põhjendust

§ 173lg 1 kohaldamata jätmiseks.

Menetluse edasine käik

1. Kostjad I - III vaidlesid hageja määruskaebusele vastu. Kolmas isik jättis määruskaebuse lahendamise kohtu otsustada ega soovinud seisukohta esitada.
2. Hageja palus jätta kostja IV vastumääruskaebuse läbi vaatamata, kuna see ei ole esitatud tähtaega järgides. Lisaks ei võimalda tsiviilkohtumenetluse seadustik menetluse jätkamise määruse peale määruskaebuse esitamist. Samuti langeb vastumääruskaebuse nõue nr 2 osaliselt kokku hageja määruskaebuse nõudega, mistõttu ei ole kostjal IV õigustatud huvi määruse vaidlustamiseks. Samuti ei võimalda seadus vaidlustada menetluskulude jaotuse märkimata jätmist.
3. Kostja I leidis, et kostja IV vastumääruskaebuses esitatud palvet - jätta hagi täies ulatuses läbi vaatamata – ei tule käsitleda mitte määruskaebusena, vaid taotlusena. Kostja I ühineb selle taotlusega. Kostjad II ja III ei vaielnud esitatud vastumääruskaebusele vastu.
4. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 6 Ringkonnakohtu seisukoht
5. Kolleegium leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni p-s 2 tuleb parandada ilmne ebatäpsus. Maakohus viitas 20.12.2006 võlatunnistusega seoses CRANBROOK OÜ-le (registrikood 10951104) kui võlatunnistuse poolele. Tegelikult sõlmis 20.12.2006 võlatunnistuse Aktsiaselts TKE GRUPP (registrikood 10540683). Nimetatud ebatäpsus tuleb resolutsioonis parandada. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.
6. Esmalt märgib ringkonnakohus, et ei nõustu hageja seisukohaga, et vastumääruskaebus ei ole tähtaegne.

§ 635

lg 3 ja § 659 kohaselt oli vastumääruskaebuse esitamise tähtajaks 14 päeva alates määruskaebuse kostjale IV kättetoimetamisest. Etoimikust nähtuvat hageja määruskaebuse edastamist kostjale IV 17.11.2016 ei saa

§ 3111

lg-st 3 tulenevalt pidada määruskaebuse kostjale IV kättetoimetamise kuupäevaks, sest kostja IV ei ole dokumenti infosüsteemis avanud ega kinnitanud selle kättesaamist. Hageja määruskaebus toimetati kostjale IV kätte tähitud kirjaga 25.11.2016 (kd VII tl 74). Vastumääruskaebus on esitatud 09.12.2016, seega 14päevast tähtaega järgides. 26. Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus tuleb

§ 664

lg 2 ja § 660 lg 1 alusel jätta läbi vaatamata osas, milles kaebaja vaidlustas maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1, s.o hagi aluse muutmiseks nõusoleku mitteandmist.

§ 660

lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta õigust esitada määruskaebust määrusele, millega kohus ei anna

§ 376lgs 1 sätestatud nõusolekut hagi muutmiseks.

27. Kolleegium on seisukohal, et hageja määruskaebus ning kostja IV vastumääruskaebus tuleb jätta rahuldamata osas, milles nad vaidlustasid hagi osalist läbivaatamata jätmist. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et kostja IV vastumääruskaebus langeb osaliselt kokku hageja määruskaebusega, ei tähenda, et kostja IV ei saaks vastavas osas määruskaebust esitada.

§-ist 635 (koosmõjus §-ga 659) ei tulene keeldu vaidlustada vastumääruskaebuses määrust määruskaebusega samas ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul sai maakohus hagi läbivaatamata jätmisel

§ 423

lg 2 p 2 alusel tugineda sellele, et 06.10.2006 ja 20.12.2006 võlatunnistused on tagasivõitmise korras tunnistatud kehtetuks. Asjaolule, et jõustunud Harju Maakohtu 20.06.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-15787 tunnistati 06.10.2006 ja 20.12.2006 võlatunnistused kehtetuks, on hageja ise viidanud 20.11.2015 menetlusdokumendis. Seega sai ka maakohus nimetatud asjaolule tugineda. Kolleegiumi arvates leidis maakohus õigesti, et kuna võlatunnistused tunnistati kehtetuks, ei tulene nendest võlatunnistuse pooltele ega nende õigusjärglastele õigusi ja kohustusi. Hagejale ei saa kehtetutest võlatunnistustest tuleneda nõudeid, mille tunnustamist pankrotimenetluses taotleda. Eeltoodule tuginedes jättis maakohus põhjendatult hagi osaliselt läbi vaatamata, kuna selles osas ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Ringkonnakohus lisab, et PankrS § 119 lg-tele 4 ja 5 tuginev nõue erineb PankrS § 106 lg-le 1 tuginevast nõudest. PankrS § 106 lg 1 alusel saab võlausaldaja esitada 7 nõude tunnustamise hagi kohtusse juhul, kui nõuete kaitsmise koosolekul jäi tema nõue tunnustamata. PankrS § 119 lg-te 4 ja 5 alusel saab aga võlausaldaja nõuda tagasivõidetud tehingu alusel üleantu hüvitamist nendes lõigetes sätestatud korras. Soovides esitada nõuet PankrS § 119 lg-te 4 ja 5 alusel, on hageja ise möönnud, et tal ei saa selles osas olla nõuet PankrS § 106 lg 1 alusel. Kolleegium juhib siiski tähelepanu, et 20.12.2006 võlatunnistusest tuleneva nõude jättis maakohus läbi vaatamata 269 668,75 krooni ulatuses, kuid hagiavalduses märkis hageja, et 20.12.2006 võlatunnistusest tulenevalt on tema nõue 663 549,09 krooni. Samuti märgib ringkonnakohus, et ka määruse põhjenduste p-des 4 ja 10 on maakohus ebaõigesti viidanud CRANBROOK OÜ-le kui 20.12.2006 võlatunnistuse poolele. 20.12.2006 võlatunnistuse väljastas Aktsiaselts TKE GRUPP. Mis puudutab kostja IV väidet, et hagi tulnuks läbi vaatamata jätta ka seetõttu, et hageja võttis Cranbrook Holding OÜ osas hagi tagasi, siis märgib ringkonnakohus, et hageja on maakohtu 25.11.2015 eelistungil avaldanud, et ta võtab hagi tagasivõtmise avalduse tagasi ning soovib hagi läbivaatamist (VII kd tl 29 pöördel). Lisaks oleks tagasivõtmise tõttu hagi läbivaatamata jätmise otsustamine maakohtu pädevuses, mitte ringkonnakohtu pädevuses. 28. Kostja IV vaidlustas maakohtu määrust ka osas, milles maakohus ei jätnud hagi läbi vaatamata, vaid jätkas tsiviilasja menetlust. Kolleegium leiab, et osas, milles maakohus ei jätnud hagi läbi vaatamata, ei saa maakohtu määrust vaidlustada (

§ 427, § 660 lg 1).

Seetõttu tuleb nimetatud osas jätta kostja IV vastumääruskaebus läbi vaatamata (

§ 664lg 2).

Põhjendatud ei ole ka kostja I seisukoht käsitleda määruskaebuse taotlust – jätta hagi täies ulatuses läbi vaatamata – iseseisva taotlusena. Kuna hagimenetlus on maakohtu menetluses, siis on ülejäänud nõude osas hagi läbivaatamata jätmise otsustamine maakohtu pädevuses ning ringkonnakohus saab selles osas seisukoha võtta üksnes hagi läbivaatamata jätmise kohta tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse menetluses. 29. Kostja IV vastumääruskaebus tuleb jätta rahuldamata osas, milles kostja IV vaidlustas maakohtu määrust menetluskulude jaotamata jätmise osas. Esmalt märgib kolleegium, et ei nõustu hageja seisukohaga, et menetluskulude jaotuse puudumise osas ei ole määrus vaidlustatav. Tegemist ei ole olukorraga, kus maakohus on jätnud menetluskulude jaotamise osas seisukoha võtmata, millist puudust oleks saanud parandada täiendava määrusega poole taotlusel või kohtu omal algatusel

§ 448lg 1 p 3 alusel.

Antud juhul on maakohus võtnud määruses seisukoha, et menetluskulusid jaotada ei tule, kuna menetlus jätkub. Seega saab maakohtu määrust menetluskulude jaotuse puudumise osas pidada käesoleval juhul vaidlustatavaks (

§ 178lg 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et määruses ei olnud vaja menetluskulude jaotust märkida, kuna maakohus ei teinud menetlust lõpetavat lahendit kogu haginõude ulatuses. Ka õiguskirjandusest järeldub, et menetluse osalisel lõpetamisel tuleks otsustus menetluskulude jaotuse kohta pigem teha hiljem, kui kõik jaotuse määramise aluseks olevad asjaolud on selged (V.Kõve, I.Järvekülg, J.Ots, M.Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, lk 827). Kuna menetlus jätkub osas, milles hagi ei jäetud läbi vaatamata, siis ei ole kõik jaotuse määramise aluseks olevad asjaolud selged. Maakohus saab kogu menetluskulude jaotuse märkida 8 läbivaatamisel oleva nõude osas lõpplahendi tegemisel. Kuna maakohus ei teinud kogu haginõude ulatuses lõpplahendit, siis ei märgi ka ringkonnakohus menetluskulude jaotust. Menetluskulude jaotus jääb maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 9