) § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist
lõikes 2 kohaselt mõistliku aja jooksul.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Vastavalt
lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on
3.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks
lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Samuti ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14). 4. Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et
lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Esmane maakohtu menetlus 5. Hageja ei ole esmases maakohtu menetluses kohtule oma menetluskulude nimekirja esitanud, seega võtab kohus tulenevalt
lg-st 1 aluseks tsiviilasja materjalid, millest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Apellatsioonmenetlus 6. Hageja esitas Tallinna Ringkonnakohtule 01.02.2017 oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks riigilõiv 75 eurot ning õigusabikulu 120 eurot. Kostja esitas 02.02.2017 hageja menetluskuludele oma vastuväite, milles märkis, et hagejat on menetluses esindanud seaduslikud esindajad, st kõik menetlusdokumendid edastasid ja esitasid hageja nimel seaduslikud esindajad ning lepingulise esindaja kohta puuduvad mistahes viited. Lisaks leiab kostja, et isegi kui hageja on käesolevas menetluses õigusnõustamist saanud, ei kuulu nõustamise eest esitatud õigusabi arved
7. Kohus on seisukohal, et riigilõivu näol on tegemist vajaliku ja põhjendatud kulutusega ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Õigusabikulude hüvitamise taotlus tuleb aga jätta rahuldamata. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole hagejat esindanud lepinguline esindaja, vaid kõik menetlusdokumendid on esitatud hageja seaduslike esindajate nimelt. Kohtul on alust 2 2-15-19209
lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (RKTKm 01.04.2015, 3-2-1-183-14, p. 13). Maakohtu menetlus asja uuel läbivaatamisel
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ei ole vastavasisulist taotlust esitanud. 11.
lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.