Obsah (9)

§ 162§ 168§ 169§ 442§ 651§ 657§ 654§ 428§ 171

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Indrek Parrest, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 27. oktoober 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-5

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

1. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud palub hageja samuti jätta kostja kanda.
2. Kaebuse kohaselt esitas hageja hagi 03.04.
3. Selleks ajaks ei olnud kostja ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkavat teksti avaldanud, kuigi hageja saatis 26.03.2016 kostjale ekirja, milles lükkas kostja avaldatud ebaõiged faktiväited ümber ja palus avaldada ümberlükkava teksti. Kostja avaldas 22.04.2016, s.o pärast hagi menetlusse võtmist internetiväljaandes www.delfi.ee ümberlükkava teksti vastavalt hagiavalduses esitatud nõudele. Kostja teatas sellest 09.05.2016 hagile esitatud vastuses. Seega rahuldas kostja hageja nõude osaliselt pärast hagi esitamist. Samas vaidles kostja hagile sisuliselt vastu, esitades sellekohaseid tõendeid ja taotlusi. Menetluskulud tuli

§ 168lg 4 ja 5 alusel jätta kostja kanda.

Viidatud sätted on imperatiivsed. Kohus ei selgitanud, miks ta neid ei kohalda. 4 5 19. Teisel eelistungil, s.o 08.03.2017 väitis kostja, et ta oli juba 23.04.2016 avaldanud ka Eesti Päevalehes paberkandjal lk 18 ümberlükkava teksti vastavalt hagiavalduses esitatud nõudele. Kuna kostja ei esitanud hagiavalduse vastuses väidet ümberlükkava teksti avaldamise kohta, on ta

§ 169

lg 1 kohaselt kohustatud kandma menetluse venimisest tingitud täiendavad menetluskulud. Ka see säte on imperatiivne. Kohus ei selgitanud, miks ta seda ei kohalda. Kui kostja oleks esitanud õigeaegselt väited ka paberkandjal ümberlükkava teksti avaldamise kohta, oleks maakohtus olnud välditavad enamus menetluskuludest, mis tehti pärast 09.05.

1. Kostja venitas menetlust ja viis kohtu olulise teabe avaldamata jätmisega eksitusse. Kohus kinnitas ka ise 08.03.2017 eelistungil, et arvestab hilinenult esitatud väiteid menetluskulude jagamisel, kuid jättis selle sisuliselt tegemata.
2. Kohus leidis ebaõigesti, et menetluskulude jätmine tervikuna ühe poole kanda ei ole põhjendatud ega mõistlik. Kohus jättis seejuures viitamata, millisele õigusnormile ta tugines, rikkudes sellega

§ 442lg-t 8.

Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuapellatsioonkaebus
2. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda ja teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud hageja kanda.
3. Kaebuse kohaselt esitas hageja kaks nõuet. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue moodustas 50% hageja nõudest. Selles osas tuleb menetluskulud nõude rahuldamata jätmise tõttu jätta hageja kanda.
4. Ümberlükkamise nõue moodustas 50% hageja nõudest, sh ümberlükkamine paberväljaandes 12,5%, ümberlükkamine veebis 12,5% ja väidetavate ebaõigete väidete eemaldamise nõue 25%.
5. Ajalehe paberväljaandes ümberlükkamise avaldamise nõude osas tuleb menetluskulud seoses nõude rahuldamata jätmisega jätta hageja kanda.
6. Ajalehe veebiväljaandes ümberlükkamise avaldamise nõude osas tuleb menetluskulud

§ 162lg 4 alusel jätta hageja kanda.

Tõele ei vasta hageja väide, et ta loobus suures osas oma nõuetest põhjusel, et kostja rahuldas nõuded pärast hagi esitamist. Hageja loobus nõude rahuldamise tõttu ainult veebis ümberlükkamise nõudest. Kostja ei avaldanud ümberlükkamist veebis mitte seoses hagiga, vaid seoses hageja 26.03.2016 kirjaga kostjale. Kulude kostja kanda jätmine on ebaõiglane, kuna hageja ei andnud kostjale reageerimiseks aega, vaid esitas sisuliselt kohe hagi kohtusse. 27. Ebaõigete väidete eemaldamise nõude osas tuleb menetluskulud jätta

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

Hageja ei loobunud nõudest põhjusel, et kostja selle pärast hagi esitamist rahuldas. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole artikleid ja lauseid eemaldanud. Vastus vastuapellatsioonkaebusele

1. Hageja ei pea vastuapellatsioonkaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. 5 6 Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus märgib esmalt, et rahuldamisele ei kuulu kostja taotlus jätta hageja apellatsioonkaebus läbi vaatamata põhjusel, et hageja ei ole tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Hageja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu ja esitas ringkonnakohtule selle kohta maksekorralduse 16.06.2017 (t lk 170).
3. Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled enam asja sisu üle. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles kohus võttis vastu hageja nõuetest loobumised ja lõpetas vastavate nõuete osas menetluse, samuti osas, milles kohus jättis hageja nõuded rahuldamata. 31.

§ 651

lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. 32. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta vaidlustatud osas

§ 657

lg 1 p 1 alusel muutmata ning apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. 33. Maakohtu

§ 162

lg 4 alusel tehtud diskretsiooniotsusesse saab kõrgema astme kohus sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus antud juhul diskretsioonipiire ületanud. Maakohus põhjendas piisavas ulatuses, milliste erandlike asjaolude alusel ta jättis menetluskulud poolte endi kanda.

§ 654lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi.

34. Vastuseks apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 35.

§ 162

lg-s 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg-d 4 ja 5 sätestavad menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Samas

§ 162

lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus peab menetluskulude jaotuse otsustamisel lähtuma õigluse põhimõttest ja tal on seejuures lai kaalutlusõigus. 36. Seega kuigi

§ 162

lg 1 ning § 168 lg-d 4 ja 5 sätestavad menetluskulude jaotuse eriregulatsioonid mh juhuks, kui hagi jääb rahuldamata ja kui kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu, võis maakohus praegusel juhul kohaldada ka

§ 162

lg-t 4.

§ 162

lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus jätab hagi rahuldamata või lõpetab asja menetluse hagist loobumise tõttu (

§ 428

lg 1 p 3, § 429 lg 1 - vt ka Riigikohtu lahendeid tsiviilasjades nr-d 3-2-1-142-10 p 10, 3-2-1-63-11 p 13, 3-2-1-28-12 p 15).

§ 169

lg 1 ei välista samuti

§ 162lg 4 kohaldamist.

37. Maakohus arvestas menetluskulude jaotamisel asjaoludega, et kostja täitis osaliselt hageja nõuded pärast hagi esitamist, osaliselt hageja loobus oma nõuetest ilma kostjapoolse täitmiseta ja kaks nõuet jäi rahuldamata põhjusel, et kostja oli rikkumised heastanud, st avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkavad teated ja vabandused. Samas arvestas maakohus õigesti asjaoluga, et kostja varjas hageja ja kohtu eest ligi aasta aega asjaolu, et ta oli pärast hagi esitamist juba 22.04.2016 ja 23.04.2016 avaldanud parandused ja 6 7 vabandused. Kuni 08.03.2017 vaidles kostja hageja nõuetele täies ulatuses vastu, kuigi tal oli võimalik vältida menetluse venimist ja hagejale täiendavate menetluskulude tekkimist. Seega ei vasta tõele hageja väide, et maakohus eeltoodud asjaoludega ei arvestanud. Samuti ei ole õige hageja väide, et maakohus ei viidanud õigusnormile, mille alusel ta jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus kohaldas menetluskulude jaotamisel

§ 162lg-t 4, millele ta otsuses ka viitas.

1. Asja materjaliga ei ole kooskõlas kostja vastuapellatsioonkaebuse väide, nagu ta oleks avaldanud teate ebaõigete väidete ümberlükkamise kohta ja vabandused seoses hageja poolt kostjale 26.03.2016 saadetud kirjaga. Ka ei nõustu ringkonnakohus kostja väitega, et hageja ei andnud kostjale reageerimiseks aega, vaid esitas kohe hagi kohtusse. Asja materjali kohaselt avaldas kostja teated ebaõigete väidete ümberlükkamise kohta ja vabandused 22.04.2016 ja 23.04.2016, seega ligi kuu aega hageja kirja kättesaamisest hiljem ja alles pärast seda, kui ta oli saanud 20.04.2016 kätte hagiavalduse. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mille alusel saaks teha järelduse, et selliseks viivituseks olid mõjuvad põhjused.
2. Ringkonnakohus ei nõustu ka kostja väitega, et kohus oleks pidanud arvestama nõuete protsentuaalse osakaaluga. Nagu juba eespool märgitud, arvestas maakohus menetluskulude jaotamisel käesoleva vaidluse erandlikke asjaolusid. Käesolevas asjas oleks teistsugune menetluskulude jaotus olnud mõlema poole suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik.
3. Apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel poolte kui kaebuste esitajate endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Ande Tänav 7