alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust.
lg 2 kohaselt on leping poolele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuuks omandid ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohus on tuvastanud, et 24.01.2014 sõlmis XxxxAS (edaspidi hageja) OÜ-ga Xxxx (edaspidi kostja I) krediiditingimustega müügilepingu nr xxxx, mille kohaselt hageja müüb ja kostja I ostab lepingus ette nähtud tingimustel hageja käest kaupu. Lepingu punkti 4.2 kohaselt kostja I tasub kauba eest kauba vastuvõtmise päeval või hageja poolt esitatud arve-saatelehtede või arvete alusel arve-saatelehel või arvel näidatud tähtpäevaks, kui pooled ei ole kirjalikult kokku leppinud teisiti (tlk 10-12). Seega on poolte vahelise õigussuhte aluseks hageja ja kostja I vahel sõlmitud krediiditingimustega müügileping nr xxxx, mille alusel hageja väljastas kostjale I kaupa.
lg-d 1-3 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.
lg 1 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt 3 tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.
145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igalt ühelt või mõnelt neist. Hageja ja Xxxx(edaspidi kostja II) sõlmisid 24.01.2014 käenduslepingu, millega kostja II kohustub vastutama hageja ja kostja I vahel 24.01.2014 sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr xxxx tulenevate kohustuste eest solidaarselt kostjaga I. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks määrati 15 000 eurot (tlk 70-72). Seega kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I hageja ja kostja I vahel 24.01.2014 sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr xxxx tulenevate kohustuste täitmise eest. Kohus tuvastab, et hageja müüs kostjale I kaupa ja esitas kostjale kauba eest arveid kogusummas 10 708,72 eurot (tlk 13- 69). Vastavalt krediiditingimustega müügilepingu nr xxxx punktile 4.2 kohustus kostja I tasuma kauba eest müüja poolt esitatud arve-saatelehtede alusel arve-saatelehel või arvel näidatud tähtpäevaks, kui pooled ei ole kirjalikult kokku leppinud teisiti. Vastavalt kohtule esitatud arve-saatelehtedele oli märgitud arvete tasumise maksetähtajad ajavahemikus 27.04.2016-06.06.2016. Vastavalt kohtule esitatud maksekorraldusele on 11.07.2016 XxxxOÜ tasunud hagejale 11 314,80 eurot ja makse selgituseks on märgitud „Võlg Xxxx OÜ“ (tlk 117). Hageja on selgitanud, et kuna kostja I on tasunud oma võlgnevuse kolmanda isiku arvelt ilma konkreetse viiteta, siis hageja raamatupidamine leidis vaste antud laekumisele alles 14.07.2016. Kuna kostjal I oli tekkinud veel tasumata arvetest võlgnevusi, mis ei ole kajastatud käesolevas kohtuasjas, siis hageja luges käesolevas tsiviilasjas hagi aluseks olevate arvete katteks makstuks 10 302,49 eurot. Kostjad ei ole selle vastuväiteid esitanud.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtes tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja palub kostjatelt välja mõista põhivõlgnevuse 406,23 eurot. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja müüs kostjale I kaupa ja esitas kostjale I kauba eest arveid kogusummas 10 708,72 eurot, millest 11.07.2016 on tasutud hagejale 10 302,49 eurot. Vastutusest vabanemiseks tulnuks kostjatelt tõendada, et kostjad on kohustuse hageja ees täinud või kohustust hageja ees ei ole. Kostjad ei ole tõendanud, et kostjad oleks tasunud ülejäänud võlgnevuse summas 406,23 eurot. Seega tuginedes kohtule esitatud tõenditele leiab kohus, et hageja põhivõlgnevuse nõue summas 406,23 euro väljamõistmiseks kostjatelt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud kostjate vastu ka viivise nõude. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista 27.07.2016 sissenõutavaks muutnud viivise summas 1189,72 eurot ja alates 28.07.2017 põhinõudelt summas 406,23 eurot määras 0,15 % päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Vastavalt
lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutmiseks kuni kohase täitmiseni. 24.01.2014 hageja ja kostja I vahel sõlmitud krediiditingimustega müügilepingu nr xxxx punkti 4.5 kohaselt müüjal on õigus ostjalt nõuda viivist ükskõik millise makse tähtajaks tasumata jätmisel 0,15% tasumata summast tasumisega viivitatud päeva eest (tlk 11). Kohus leiab, et viivis on kooskõlas
lg-ga 1, mille 4 kohaselt juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär. Hageja palub kostjatelt välja mõista põhivõlgnevuselt summas 10 708,72 eurot 30.05.2016 seisuga sisse nõutavaks muutunud viivise summas 475,64 eurot. Nimetatud viivise nõudes hageja tugineb viivise arvele A0014075 (tlk 69). Vastavalt kohtule esitatud maksekorraldusele on 22.07.2016 XxxxOÜ tasunud hagejale 874,00 eurot ja makse selgitusse on märgitud „Arve nr 0216.003862, 0216.004107, A0014075“ (tlk 118). Seega on kostja I eest XxxxOÜ pärast hagi kohtusse esitamist tasunud hagejale nimetatud viivisarve. Kuna kostja I on nimetatud võlgnevuse kohtumenetluse jooksul hagejale tasunud, tuleb hagi jätta 30.05.2016 seisuga sissenõutavaks muutnud viivise summas 475,64 euro nõudes rahuldamata. Hageja palub kostjatelt välja mõista põhivõlgnevuselt summas 10 708,72 eurot ajavahemiku 31.05.2016 -14.07.2016 eest viivise summas 706,78 eurot. Hageja on arvestanud viivist 44 päeva eest määraga 0,15% päevas. Kostjad ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja viivise arvestusele. Kohus leiab, et hageja viivise arvestus on korrektne ja viivisenõue summas 706,78 eurot on põhjendatud. Hageja palub kostjatelt välja mõista põhivõlgnevuselt summas 406,23 eurot ajavahemiku 15.05.2016 – 27.07.2016 eest viivise summas 7,31 eurot. Hageja on arvestanud viivist 12 päeva eest määraga 0,15% päevas. Kostjad ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja viivise arvestusele. Kohus leiab, et hageja viivise arvestus on korrektne ja viivisenõue summas 7,31 eurot on põhjendatud. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista viivise, mis ei ole hagiavalduse esitamise hetkeks veel sissenõutavaks muutunud määras 0,15 % päevas. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista viivise põhinõudelt summas 406,23 eurot määraga 0,15% päevas alates 28.07.2016 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus on arvestanud ajavahemiku 28.07.2016 kuni 14.11.2017 eest põhinõudelt summas 406,23 eurot viivist summas 289,44 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise aja seisuga so. 14.11.2017 sissenõutavaks muutunud viivis summas 1003,53 eurot (706,78+7,31+289,44) ja TsMS § 367 alusel alates 15.11.2017 viivis põhinõudelt summas 406,23 eurot määraga 0,15% päevas kuni põhinõude tasumiseni. . Hageja on palunud kostjatelt välja mõista kahju hüvitise summas 406,23 eurot. Hageja selgituste kohaselt seoses kostjate poolt lepinguliste kohustuste rikkumisega, pöördus hageja võlgnevuse sissenõudmiseks OK Incure OÜ poole, millega seoses tekkis hagejal kahju summas 642,52 eurot, mis seisneb OK Incure OÜ makstud teenustasus (põhisummalt 5 % + km). Kahju seisnes kohtuvälises menetluses (telefonikõned, kirjad, e-kirjad, krediidiinfo raportid jne). Juhul kui kohus leiab, et hageja kahjunõue on ebamõistlikult suur, siis palub hageja alternatiivselt kostjatelt välja mõista 40 eurot seaduslik kahju. Kostjad vaidlevad hageja kahju nõudele vastu ja leiavad, et hageja kahju nõue ei ole tõendatud. Kohus leiab, et hageja ei ole temale tekkinud kahju tõendanud. Kohustuse rikkumine on küll eeldus kahju hüvitamise nõude esitamisel (
lg 1), kuid eeltoodu ei tähenda, et hageja vabaneb nõude põhjendamise ja tõendamisest kohustusest. Eeltoodust tulenevalt kahju hüvitamise nõue summas 642,52 eurot jätab kohus rahuldamata.
¹ lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja kasutanud vastavalt OK Incure OÜ-ga sõlmitud lepingule võla sissenõudmise teenust. 5 Kohus peab põhjendatuks rahuldada hageja alternatiivne nõue ja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võla sissenõudmisekulud summas 40 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjatelt hageja kasuks välja põhivõla summas 406,23 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 1003,53 eurot ning alates 15.11.2017 viivise põhivõlgnevuselt summas 406,23 eurot määraga 0,15% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine Tsviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 133 lg 1 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 133 lg 1 kohaselt käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Seega on hagi hinnaks 2460,88 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul on kostja rahuldanud viivisenõude summas 475,64 eurot pärast hagi kohtusse esitamist ning see on tinginud viivisenõude osalise rahuldamise. Samas ei olnud hageja viivisenõue alusetud. Kohus jättis rahuldamata kahju hüvitise nõude 642,52 eurot ja rahuldas hageja alternatiivse nõude summas 40 eurot. Seega on kohus rahuldanud hagi umbes 80% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda ja 80% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.