lg-s sätestatud hageja õigusele hagist loobumiseks kuni hagi kohta tehtava lahendi jõustumiseni. Hageja palub tagastada poole hagi esitamisel tasutud riigilõivust (1 500 eurot), s.o 750 eurot. Kostjad hagist loobumise avalduse osas kohtu määratud ajal seisukohta ei esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatatud menetluse, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolu on ära langenud ning lõike 2 kohaselt kui peatatud asja on võimalik lahendada.
lg 3 alusel menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. Menetlus tsiviilasjas nr 2-14-11743 on lõppenud seoses Tartu Maakohtu otsuse jõustumisega 09.10.2017. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et menetlus käesolevas tsiviilasjas tuleb uuendada
Hageja on 02.11.2017 esitanud avalduse hagist loobumiseks.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta
lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist loobumine avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Hageja palub tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 750 eurot. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu kokku 1 500 eurot.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.
lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on avalduse riigilõivu tagastamiseks esitanud. Kohus leiab, et seoses hagist loobumisega tuleb hageja taotluse alusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 750 eurot. Hageja soovil tuleb tagastatav riigilõiv 750 eurot kanda Swedbank AS arvelduskontole EE932200227000000016 Swedbank AS-s.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus leiab, et põhjendatud on menetluskulud jätta hageja kanda, kuna käesoleval juhul ei ole kostjad hageja nõuet rahuldanud. Hagejal ei tekkinud käesoleval juhul kostjate vastu kahju hüvitamise nõuet. 2
lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Kostjad ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Kuivõrd kohus peatas käesoleva tsiviilasja menetluse samaaegselt hagi menetlusse võtmisega kuni tsiviilasjas 2-14-11743 tehtava lõpplahendi jõustumiseni ja hageja esitas hagist loobumise avalduse pärast viidatud tsiviilasjas tehtud lahendi jõustumist, siis asub kohus seisukohale, et kostjatel ei ole tekkinud hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Tulenevalt eeltoodust puudub kohtul vajadus kostjate menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.