Obsah (6)

§ 88§ 107§ 109§ 95§ 87§ 104

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Atonen Otsuse tegemise aeg ja koht 07.11.2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-16904 Tsiviilasi XxxxOÜ hagi Xxx

§ 88lg 1 p 5 alusel. 3. Lõpetada hageja Xxxxja kostja Xxxx

OÜ vahel 19.04.2016 sõlmitud tööleping nr 10

§ 107lg 2 alusel alates 06.08.2016. 4. Välja mõista kostjalt Xxxx

OÜ hageja Xxxxkasuks hüvitis

§ 109lg 1 alusel 1218 eurot. Menetluskulude jaotus 5. Jätta menetluskulud kostja Xxxx

OÜ kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik

1. Xxxx(edaspidi hageja) esitas Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse XxxxOÜ (edaspidi kostja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks, hüvitise ja töötasu saamiseks.
2. TVK oma 06.10.2016 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1696/16 rahuldas hageja avalduse osaliselt.
3. Kostja ei nõustunud TVK otsusega ja esitas Harju Maakohtule 09.11.2016 taotluse vaadata TVKle esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras TVK otsuse resolutsiooni punktide 1-3 osas. Hageja nõue ja selle põhjendused
4. Hageja palub: 4.1 Tuvastada hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus

§ 88

lg 1 p 5 alusel; 4.2 Lõpetada hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping

§ 107

lg 2 alusel alates 06.08.2016; 4.3 Välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis

§ 109

lg 1 alusel 1218 eurot; 4.4 Välja mõista kostjalt hageja kasuks mai 2016 – juuni 2016 töö mitteandmise tõttu saamata jäänud töötasu 502,89 eurot.

1. 19.04.2016 sõlmisid hageja ja kostja tähtajatu töölepingu nr 10, mille alusel hageja asus kostja juures tööle kosmeetiku ametikohal töötasuga põhipalk 430 eurot, mis sisaldas 50 eurot hüvitist ärisaladuse, konfidentsiaalsuse ja konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest ning tulemuspalgast, mis arvutatakse igakordselt lepingu lisa 1 nimetatud tingimuste alusel. Alates 29.04.2016 oli hageja töötasu 7,25 eurot/h. Tööaeg kostja juures toimus täistööajaga graafiku alusel.
2. 05.08.2016 ülesütlemisavaldusega ütles kostja hagejaga töölepingu erakorraliselt üles

§ 88lg 1 p 5 alusel alates 06.08.2016.

Kostja põhjendas ülesütlemisavaldust asjaoluga, et hageja rikkus töölepingu punkti 6 ja üritas välja uurida administraatori käest klientide andmebaasi oma isikliku eesmärgi jaoks. Hageja on seisukohal, et ülesütlemine on tühine. Hageja ei ole töökohustusi rikkunud. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu, kuna kostja ei suutnud hagejale pakkuda vähemalt 40 tundi nädalas tööd. Kostja soovis vähendada hageja töötasu, millega hageja ei nõustunud. Hageja töötas täistööajaga 40 tundi nädalas, kuid kostja väitis hagejale, et hageja töötab osalise tööajaga. Hageja soovis administraatorilt andmeid üksnes enda töötundide arvu kohta, mitte klientide andmeid. Kostja vastuväited

1. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2. Hageja töötas kostja juures kosmeetiku ametikohal tähtajatu töölepingu nr 10 alusel alates 19.04.
3. Hageja töötasu oli alates 29.04.2016 7,25 eurot/h.
4. 04.08.2016 tuli hageja kostja tegevjuhi juurde ning ähvardas kostja klientidega „ära minna“ juhul, kui kostja ei täida tema poolt esitatud nõudmisi. 05.08.2016 pöördus hageja kostja administraatori poole ja nõudis, et talle trükitakse välja klientide nimekiri koos kontaktandmetega. 05.08.2016 ütles kostja hagejaga töölepingu üles alates 06.08.2016

§ 88lg 1 p 5 alusel.

1. Tegemist on kaitsmisväärsete ja konfidentsiaalsete ärisaladuse alla liigituvate andmetega, milliste kasutamine või kuritarvitamine hageja poolt ei ole lubatav ja mõjutaks kostja äritegevust ja majanduslikku seisu. Hageja poolt avaldatu täideviimine oleks võinud tekitada kostjale tõsiseid tagajärgi. Hageja valmisolek kahjustada kostjat majanduslikult sellisel viisil iseloomustab selgelt 2 hageja pahatahtlikku kavatsust, millist asjaolu ei ole võimalik vältida eelneva hoiatusega. Selline hageja suhtumine tekitas kostjas põhjendatult hageja suhtes usalduse kaotuse, mille puhul töösuhte jätkamine ei olnud enam võimalik. Hageja käitumine oli piisavalt raske rikkumine ja vastuolus hea usu põhimõttega nii olulisel määral, et usalduse taastamine ei olnud võimalik. Hoiatusega ei ole oleks olnud võimalik saavutada hageja käitumise parandamist. Kostja oli vabastatud hageja hoiatamiskohustusest. Hageja ei saanud oodata kostjalt hoiatamist. Maakohtu põhjendused
2. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud ära poolte seletused istungil, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
4. Kostja on esitanud kohtule juhindudes individuaalse töövaidluse lahendamise seadus (ITVS) § 24 lg 4 taotluse vaadata hagimenetluse korras läbi töövaidluskomisjonile (TVK) esitatud töövaidlusasi nr 4-1/1696/
5. TVK oma 06.10.2016 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1696/16 rahuldas osaliselt hageja avalduse kostja vastu ning: 1) tuvastas hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse

§ 88

lg 1 p 5 alusel; 2) lõpetas hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping

§ 107

lg 2 alusel alates 06.08.2016; 3) mõistis kostjalt välja hageja kasuks hüvitise

§ 109

lg 1 alusel 1218 eurot; 4) mõistis kostjalt välja hageja kasuks mai 2016 – juuni 2016 töö mitteandmise tõttu saamata jäänud töötasu 502,89 eurot. Kostja ei nõustunud TVK otsuse resolutsiooni punktidega 1-3 (tl 2). 14. Hageja esitas kohtule juhindudes Harju Maakohtu 24.11.2016 kohtumäärusest (tl 27) hagiavalduse (tl 99-106), mille kohaselt palub: 1) tuvastada hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus

§ 88

lg 1 p 5 alusel; 2) lõpetada hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping

§ 107

lg 2 alusel alates 06.08.2016; 3) välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis

§ 109

lg 1 alusel 1218 eurot; 4) välja mõista kostjalt hageja kasuks mai 2016 – juuni 2016 töö mitteandmise tõttu saamata jäänud töötasu 502,89 eurot.

1. Kohus ei kontrolli töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab TVK-le esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale (Riigikohtu 29.03.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-11, p 13 teine lõik). Siiski lahendab kohus vaidluse tulenevalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 25 lg-st 1 üksnes osas, milles TVK otsus on vaidlustatud. Käesoleval juhul ei ole vaidlustatud TVK otsust osas, millega rahuldati hageja nõue mõista kostjalt välja hageja kasuks mai 2016 – juuni 2016 töö mitteandmise tõttu saamata jäänud töötasu 502,89 eurot. Kostja on ka 26.04.2017 istungil kohtu küsimusele vastates kinnitanud, et ei vaidlusta TVK otsuse resolutsiooni punkti 4 (tl 132) ning kohus on selgitanud, et sellisel juhul on TVK otsus resolutsiooni punkti 4 osas jõustunud ja kohus vaatab hagimenetluse korras läbi TVK-le esitatud avaldust üksnes resolutsiooni punktide 1-3 osas (tl 132 pöördel).
2. Hageja tõi esile järgmised asjaolud, mis kostja võttis omaks ja mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: 16.1 19.04.2016 sõlmisid hageja ja kostja tähtajatu töölepingu nr 10, mille alusel hageja asus kostja juures tööle kosmeetiku ametikohal täistööajaga (tl 34-37, TVK tl 14-16), töötasuga alates 29.04.2016 7,25 eurot/h (tl 38, TVK tl 18), mis sisaldas 5% hüvitist ärisaladuse, konfidentsiaalsuse ja konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest (tl 38); 16.2 05.08.2016 ütles kostja hagejaga töölepingu erakorraliselt üles alates 06.08.2016

§ 88lg 1 p 5 alusel (tl 33, TVK tl 20).

3 17. Vaidlust ei ole ülesütlemise formaalsetes eeldustes, sh on täidetud

§ 95lg-te 1 ja 2 tingimused.

Kostja on teinud kirjaliku ja põhjendusi sisaldava ülesütlemisavalduse (tl 33, TVK tl 20), mille hageja sai kätte 05.08.2016 (tl 132 pöördel, TVK tl 7 pöördel). 18. Hageja nõuab töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja sellega seonduvate hüvitiste väljamõistmist. Seega tuleb kohtul kontrollida ülesütlemise materiaalseid eelduseid ehk kohtul tuleb kontrollida, kas: • töölepingu ülesütlemiseks esines seadusest tulenev alus, st hageja pani toime teo, millega põhjustas kostja usalduse kaotuse enda vastu (

§ 88

lg 1 p 5); • hagejale ette heidetava teo raskuse ja asjaolude järgi ei saanud hageja hea usu põhimõtte järgi oodata kostjalt eelnevat hoiatamist (

§ 87ja § 88 lg 3).

19.

§ 104

lg 1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine.

§ 88

lg 1 p 5 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Vaidluse korral töölepingu lõpetamise üle töötaja suhtes usalduse kaotuse tõttu, tuleb kohtul hinnata töötajale ette heidetava teo asjaolusid (Riigikohtu 22. juuni 1999 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-99, põhjenduste kolmas lõik, ja 21.03.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-03, p 13). Töölepingu ülesütlemise vaidlustamisel peab ülesütlemise kehtivusele tuginev pool, st käesoleval juhul kostja tooma esile ja vaidluse korral tõendama asjaolud, mis õigustavad lepingu lõpetamist (Riigikohtu 5.04.2000 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-00, põhjenduste teine lõik), mida kohus on selgitanud ka 26.04.2017 toimunud istungil (tl 132 pöördel). Kostja väitel rikkus hageja poolte vahel sõlmitud töölepingu punkti 6, kuna üritas välja uurida administraatori käest klientide andmebaasi oma isikliku eesmärgi jaoks. Töölepingu punkt 6 sätestab töötaja kohustusi (tl 35). Punkti 6.1 kohaselt kohustub töötaja mitte avaldama ilma juhatuse liikme kirjaliku nõusolekuta temale töötamise ajal teatavaks saanud infot kolmandatele isikutele, välja arvatud seadusest tulenevatel juhtudel. Töötamise ajal teatavaks saanud infoks loetakse muuhulgas kliendibaasi ja selle kirjeid. Kohtu hinnangul ei ole kostja piisavalt tõendanud, et hageja pani toime sellise teo, mis põhjustas kostja usalduse kaotuse hageja vastu. Üksnes asjaolu, et hageja on väidetavalt ähvardanud võtta töölt lahkudes kostja kliendid kaasa, ei saa olla piisavaks asjaoluks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks usalduse kaotuse tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal oli üldse ligipääs kostja kliendibaasile või klientide kontaktandmed. 26.04.2017 istungil on kostja selgitanud, et juurdepääs kliendibaasile oli üksnes Xxxx(tl 133). Tõendeid, et hagejal oleks olnud võimalus klientide andmetele ligipääsemiseks, ei ole kostja kohtule esitanud. TVK istungil tunnistaja Xxxx poolt antud ütlustest ei selgu, et hagejal olid olemas kostja klientide andmed, tunnistaja üksnes arvab, et võisid olla (TVK tl 7 pöördel). Tunnistaja Xxxx ütluste kohaselt printis ta hagejale tööaja graafiku (TVK tl 7 pöördel), aga mitte koos klientidega. Seega ei ole kohtule ka usutavaks tehtud, et hageja üldse soovis administraatorilt klientide kontaktandmeid. Xxxx ütlustest selgub üksnes, et hageja soovis tööaja graafikut koos klientidega, mitte klientide kontaktandmeid. Seega ei ole kostja kohtule tõendanud, et hageja on soovinud kostja administraatorilt välja uurida kostja klientide andmebaasi oma isiklike eesmärkide jaoks. Muid

§ 88lg 1 p 5 märgitud asjaolusid ei ole kostja esile toonud.

20. Eeltoodust tulenevalt puudus kostjal hagejaga töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks

§ 88lg 1 p 5 alusel alus.

21. Töölepingu ülesütlemine on tühine ka seetõttu, et kostja ei hoiatanud hagejat enne töölepingu ülesütlemist. Puudub vaidlus, et hagejale ei esitatud väidetava rikkumise osas ühtegi hoiatust.

§ 88

lg 3 alusel tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Riigikohus on märkinud, et ainuüksi 4 asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel (nt usalduse kaotuse tõttu), mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist eeldada (

§ 88

lg 1), ei tähenda üldjuhul, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajat enne hoiatamata. Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb

§ 88lg-te 1 ja 3 koostoimest.

Seisukohta, et tööandjal on kohustus hoiatada töötajat mh

§ 88

lg 1 p-s 5 sätestatud rikkumise korral, toetab tööõiguses kehtiv ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Eelnevat hoiatamist ei ole

§ 88

lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2) (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-187-15). Kohus on seisukohal, et kostjal oli kohustus hagejat enne töölepingu ülesütlemist hoiatada, kuna hageja poolt väidetav ähvardus klientide kaasavõtmise kohta töölt lahkumisel, olukorras, kus on tõendamata, et hagejal üldse oli ligipääs kostja klientide andmebaasile, ei olnud eriliselt raske asjaolu. Kostja ei ole kohtu ette toonud erilisi asjaolusid, miks ei saanud hagejat hoiatada enne töölepingu lõpetamist. Kohus möönab, et hageja käitumine võis olla taunitav, kuid mitte nii eriliselt raske asjaolu, millele kostja ei saanud tähelepanu juhtida ning anda võimalust käitumise muutmiseks. Tööõiguse ülesütlemiskaitse põhimõtete kohaselt tuleb töösuhte ülesütlemisest võimalusel hoiduda ning kasutada seda viimase meetmena juhul, kui töösuhte jätkamine ei ole kuidagi võimalik. Kohus on seisukohal, et kostjal tuli käesoleval juhul hagejat enne töösuhte lõpetamist hoiatada. 22. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue, tuvastada tööandja poolt hageja töölepingu 05.08.2016

§ 88lg 1 p-de 5 alusel ülesütlemise tühisus, kuulub rahuldamisele.

23.

§ 107

lg 1 alusel kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud.

§ 107

lg 2 kohaselt lõpetab kohus töötaja või tööandja taotlusel töölepingu ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Seega lõpetab kohus hageja taotlusel töölepingu

§ 107lg 2 alusel alates 06.08.2017.

24. Hageja on kohtule esitanud taotluse mõista kostjalt välja

§ 109lg 1 alusel hüvitis summas 1218 eurot.

Kohus arvestades töölepingu ülesütlemise aluseks olevaid asjaolusid, töösuhte kestust, on seisukohal, et tegemist on põhjendatud hüvitise suurusega, milline kuulub kostjalt väljamõistmisele.

1. Kohus jätab tähelepanuta TVK tl 25-27 asuvad vene keelsed tõendid juhindudes TsMS § 33 lg 3, kuna hageja ei esitanud kohtule tähtaegselt tõendite eesti keelset tõlget, milleks kohus kohustas hagejat 26.04.2017 istungil (tl 134). Kuna kohus ei lahenda käesolevas asjas nõuet töö mitteandmise tõttu saamata jäänud töötasuga, siis kohus ei käsitle ka nimetatud nõudega seonduvaid tõendeid. Menetluskulud
2. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg 3 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik 5