Obsah (12)

§ 102§ 10§ 1§ 31§ 28§ 22§ 108§ 30§ 23§ 150§ 171§ 29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 5. detsembril 2017. a kell 14.00 Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-17-1

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

1. Kohustada Xxxx’i kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. detsembril
3. a kell 9.
4. Kui Xxxx vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
5. Määrata Svetlana Pildenile ajutise pankrotihalduri tasu 540 eurot (lisandub käibemaks 108 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 59 eurot (lisandub käibemaks 11,80 eurot) pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Business Law Firm OÜ-le (a/a 10220061434016 SEB Pank).
6. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot) ajutisele pankrotihaldurile Svetlana Pildenile. Väljamakse teostada Business Law Firm OÜ-le (konto nr EE481010220061434016 SEB Pank).
7. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda. Menetlusosaliste menetluskulud
8. Menetluskulud jätta täies ulatuses Xxxx’i kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus 21.07.2017 seisuga on maksukohustuslaste registri andmetel Xxxxi tasumata maksukohustused kokku summas 49 353,74 eurot, millest põhinõue moodustab 24 197,35 eurot1 ning intress summas 25 156,39 eurot. 04.05.2011 edastas maksuhaldur kohtutäiturile täitmisavalduse. Alates täitemenetluse alustamise hetkest kuni tänaseni, st enam kui kuue aasta jooksul, on maksuhalduri nõude katteks laekunud vaid 790,40 eurot. Maksuhaldurile teadaolevalt võlgnikul registervara puudub. Antud juhul on täitemenetlus kestnud alates aastast 2011, kuid tulemusteta. Maksuhaldur on rakendanud kõiki võimalusi Xxxxilt maksuvõla sissenõudmiseks. Kohtutäituri toimingute tulemusena ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. 17.03.2017 edastas maksuhaldur võlgnikule pankrotihoiatuse nr 13-12/3332-1, kus hoiatas, et kui võlgnik ei tasu võlga 10 päeva jooksul pankrotihoiatuse saamise päevast, arvates, esitab maksuhaldur

§ 10

lg 2 p 1 alusel kohtule pankrotiavalduse võlgniku pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotihoiatus toimetati võlgnikule kätte 17.03.2017 läbi e-maksuameti (lisa 4). Isik võlga ei tasunud. Kõike eelnevat arvesse võttes on maksuhaldur seisukohal, et Xxxx ei ole suuteline maksuhalduri nõuet rahuldama. Seetõttu märgib maksuhaldur, et Xxxx on maksejõuetu ning tema suutmatus rahuldada maksuhalduri nõuet ei ole ajutine. Võlgniku vastus Võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid ei esitanud. 2 Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Xxxx’i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Svetlana Pildeni.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Võlausaldaja nõude aluseks on asjaolu, et võlgnikul on tasumata füüsilise isiku tulumaks 24 197,35 eurot, millele lisandub intress ja viivis. Täitemenetluse alustamiseks on maksuhaldur edastanud alates 04.05.2011. a Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale täitmisavaldused.

§ 10

lg 2 p 2 järgi võlausaldaja võib maksejõuetuse põhistamisel tugineda asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Täitemenetluses ja maksuhalduri poolt läbi viidud täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda.

§ 10

lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Võlausaldaja on esitanud nõude tõendamiseks täitmisavaldused. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara puudub, võlgnik töötab alates

1. a oktoobrist ja sissetulek on ca 600 eurot kalendrikuus. Võlgniku kohustuste maht on vähemalt 58 000 eurot. Võlgnik pankrotiavaldusele vastu ei vaidle. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik muutus maksejõuetuks
2. aastal.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgnikul on olnud sõltuvusprobleemid, millest võlgnik on vabanenud 2 aastat tagasi. Ajutine haldur on tuvastanud, et käesolevas menetlusstaadiumis on maksejõuetuse põhjus muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Ajutises pankrotimenetluses ei ole haldur tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul puudub vara edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt

§ 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud.

Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. 3 Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 6 töötunni eest kokku summas 540 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 540 eurot ja tehtud kulutuste eest 59 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutused kuuluvad

§ 150

alusel väljamõistmisele pankrotivara arvelt.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt

§ 171

lg-le 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb

§ 29lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks.

Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4