3-17-2261/5

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi 3-17-2261

1. november 2017 Kadri Palm Aleksei Sargajevi (Sargajev) kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
2. märtsi
3. a kohtuotsuse nr 3-14-52678 täitmiseks Resolutsioon Tagastada Aleksei Sargajevi kaebus Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
4. Aleksei Sargajev esitas
5. novembril 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et vaatamata Tallinna Ringkonnakohtu
6. märtsi
7. a otsusele haldusasjas nr 3-14-52678, millega kohus kohustas Tallinna Vanglat kandma kaebaja kasuks mittevaralise kahju hüvitise summas 1306 eurot, kandis Tallinna Vangla kahjuhüvitise üle kohtutäituritele. Vastavalt kohtuotsusele pidi vangla kandma raha üle aga Rita Mozgovaja kontole. A. Sargajev palus kohtul kohustada Tallinna Vanglat kanda mittevaralise kahju hüvitis 1306 eurot Tallinna Ringkonnakohtu poolt märgitud R. Mozgovaja arveldusarvele. Koos kaebusega esitas A. Sargajev menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
8. Esmalt peab kohus vajalikuks selgitada, et kaebaja on ekslikul seisukohal arvates, et Tallinna Vangla on Tallinna Ringkonnakohtu
9. märtsi
10. a kohtuotsuse nr 3-14-52678 alusel kohustatud tasuma 1306 eurot. Kohus selgitab, et Tallinna Ringkonnakohtu
11. märtsi
12. a kohtuotsuse nr 3-14-52678 resolutsiooni p-de 3 ja 5 kohaselt mõistis kohus Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju eest hüvitise summas 1300 eurot ning esimese ja teise kohtuastme menetluskulud summas 5,60 eurot. Seega mõisteti Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja summa 1305,6 eurot, mitte 1306 eurot, nagu märgib kaebaja kohtule esitatud kaebuses.
13. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebaja on pöördunud halduskohtusse, kuna leiab, et Tallinna Vangla ei ole täitnud Tallinna Ringkonnakohtu otsust haldusasjas nr 3-14-52678, s.o maksnud kaebajale otsusega välja mõistetud kahjuhüvitist ja menetluskulusid kokku summas 1305,6 eurot.
14. Tallinna Vangla
15. oktoobri
16. a vaideotsusest nr 5-15/17/251-2 ning Tallinna Vangla
17. novembri
18. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kohtutäitur Toomas Saarma on edastanud Tallinna Vanglale rahalise nõude arestimise akti täiteasjas nr 194/2012/186, mille kohaselt on A. Sargajevi suhtes Sotsiaalkindlustusameti avalduse alusel algatatud täitemenetlus ja kinnipidamisele kuulub 223,11 eurot. Samamoodi on kohtutäitur Priit Petter edastanud Tallinna Vanglale rahalise nõude arestimise akti täiteasjas nr 017/2009/29084, mille kohaselt on Harju Maakohtu
19. oktoobri
20. a kohtuotsuse või määruse nr 2-08-79000 ja ELION ETTEVÕTTED AS avalduse alusel algatatud täitemenetlus ning kinnipidamisele kuulub 1845,32 eurot. Eelnimetatud arestimisaktide alusel on Tallinna Vangla kandnud Tallinna Ringkonnakohtu
21. märtsi
22. a kohtuotsusega nr 3-14-52678 A. Sargajevi kasuks välja mõistetud summa kohtutäiturite ametialastele arvelduskontodele.
23. Nõude arestimist käsitleb täitemenetluse seadustiku (TMS) § 111, mis sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur võlgnikul ka nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. TMS § 114 lg 4 kohaselt on nõue arestitud, kui arestimisakt on võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte toimetatud.
24. Kohus leiab, et kuna kaebaja ei ole kasutanud TMS-s ette nähtud õiguskaitsevahendeid õigusvastase arestimisakti vaidlustamiseks, puudus vanglal kui võlgniku suhtes kohustatud isikul võimalus jätta talle esitatud arestimisakte täitmata. Seega on Tallinna Vangla õiguspäraselt täitnud haldusasjast nr 3-14-52678 tuleneva rahalise kohustuse ja kohtutäiturite rahalise nõude arestimise aktid täiteasjades nr 194/2012/186 ja 017/2009/29084, kandes haldusasjas nr 3-14-52678 kohtuotsusega väljamõistetud summa kaebaja võlgade katteks kohtutäiturite arvelduskontodele. Kohus selgitab siinjuures, et vaatamata sellele, et kohtuotsusega tuli väljamõistetud kahjuhüvitis ja menetluskulu kanda R. Mozgovaja pangakontole, oli tegemist kaebaja nõudeõigusega, mitte aga R. Mozgovajale kuulunud nõudega.
25. Kohus selgitab, et jõustunud kohtulahendi täitmisest hoidumise vältimiseks on üks tõhusamaid vahendeid HKMS §-st 248 tulenev rahatrahvi kohaldamise võimalus. HKMS § 248 lg 1 esimese lause järgi määrab kohus kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Isegi, kui tõlgendada A. Sargajevi kaebust taotlusena määrata Tallinna Vanglale rahatrahv kohtuotsuse täitmata jätmise eest, märgib kohus, et kuivõrd eeltoodust tulenevalt on üheselt selge, et Tallinna Vangla on oma kohustuse kaebaja ees täitnud, puuduksid ka nimetatud taotlusel eduväljavaated.
26. Kuna kaebuse eesmärgi saavutamine ei ole võimalik, tagastab kohus A. Sargajevi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. HKMS § 121 lg 2 p 2 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
27. Kohus juhib tähelepanu, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
28. Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.
29. Täiendavalt peab kohus vajalikuks kaebajale selgitada, et TMS § 131 lg 1 p 6 sätestab sissetulekuks, millele ei saa pöörata sissenõuet, ka mittevaralise kahju hüvitise. Kuna Tartu Ringkonnakohtu
30. märtsi
31. a otsusega haldusasjas nr 3-14-52678 mõisteti kaeba kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 1300 eurot, puudub eeltoodust tulenevalt kohtutäituril õigus arestida 1300 euro suurust kahjuhüvitist. Kui kaebaja soovib vaidlustada kohtutäituri tegevust, siis tulenevalt TMS § 217 lg-st 1 on tal õigus seda teha 10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui 2 seaduses ei ole sätestatud teisiti, esitades selleks kaebuse kohtutäiturile. Tähtaja mööda laskmisel on võimalik taotleda tähtaja ennistamist (TMS § 217 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik Kohtumääruse põhjendusi on täiendatud Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2017 määrusega. Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2017 määrus Resolutsioon Jätta määruskaebus rahuldamata, täiendades Tartu Halduskohtu 13.11.
32. a määruse põhjendusi. 3