← Eesti

2-16-15882/42

Obsah (9)§ 657§ 477§ 304§ 303§ 654§ 235§ 171§ 174§ 696

Tsiviilasi nr: 2-16-15882 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Tsiviilasja number 2-16-15882 Määruse tegemise aeg ja koht 09.11.2017, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Par

) § 304 lg-s 1 nimetatud eeldusi kordusekspertiisi määramiseks. Maakohtu hinnangul on ekspert täiendavatele küsimustele vastamisega kõrvaldanud kõik küsitavused eksperthinnangus. Võlgnik ei esitanud kohtule täiendavalt ühtegi asjaolu, millest nähtuks, et eksperdiarvamus oleks peale eksperdi poolt kohtu täiendavatele täpsustavatele küsimustele vastamist ebaselge, vasturääkiv või puudulik. 7. Kohus leidis, et kuivõrd kohus määras kohtutäituri taotlusel kinnisasja uue hindamise korraldamiseks ekspertiisi ning kohtu poolt määratud ekspert on viinud läbi nimetatud kinnisasja uue hindamise ja esitanud kohtule oma eksperthinnangu nimetatud vara turuhinna kohta, siis on sellega kohtutäituri poolt kohtule esitatud nõue täidetud ning menetlus tuleb lõpetada. 2

(5)Tsiviilasi nr: 2-16-15882 Määruskaebus
  1. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuses palub võlgnik maakohtu määruse tühistada.
  2. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud lahendi tegemisel hindamata võlgniku esitatud eksperthinnangu nr 412904 ega võtnud arvesse, et kinnistul asuvale elamule on väljastatud kasutusluba, mis on kinnistu väärtust tõstnud. Võlgniku hinnangul on praeguses asjas tehtud eksperthinnang nr 481596-17 puudulik, kuna ekspert ei arvestanud maa väärtust. Ekspertiis on puudulik ka seetõttu, et ekspert võrdles võlgnikule kuulvat kinnistut pindalalt väiksemate kinnistutega. Võlgnik esitab tõenduseks võrdlusena objekti lähedal asuvate kinnistute hinnad. Menetluse edasine käik
  3. Kohtutäitur ja sissenõudja paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.
  4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
  5. Kolleegium, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. 13. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 8 kohaselt taotleb kohtutäitur võlgniku või sissenõudja poolt arestimisaktis märgitud hinna vaidlustamisel uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Seaduse mõtte kohaselt toimub kohtutäituri vastava avalduse menetlemine hagita menetluses, millele kohalduvad hagimenetluse sätted, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (

§ 477lg 1).

Seega kohalduvad kohtutäituri avalduse alusel eksperdi määramiseks algatatud menetluses ka eksperdiarvamust kui tõendit tsiviilkohtumenetluses reguleerivad

§-d 293-305, sealhulgas §-d 303 ja 304 eksperdi küsitlemise ning täiendava ekspertiisi ja kordusekspertiisi määramise kohta.

§ 304lg 1 annab alused kordusekspertiisi määramiseks.

Maakohus on

§ 303

lg 3 kohaselt võimaldanud võlgnikul esitada ka eksperdile täiendavaid küsimusi, millele ekspert on ammendavalt vastanud (tl 111). Seega on maakohus, menetledes kohtutäituri avaldust, taganud praeguses asjas mitte ainult eksperdi määramise ja ekspertiisi tulemuste saamise, vaid ka ekspertiisiga seonduvate võimalike küsimuste, vastuväidete ja taotluste lahendamise, et oleks tagatud ekspertiisi tsiviilkohtumenetluse seadustikule vastav läbiviimine ning sellega kõigi puudutatud isikute õigustatud huvide järgimine. See, et võlgnik eksperdi järeldustega ei nõustu, ei anna alust kordusekspertiisi määramiseks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et praeguses tsiviilasjas ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada kordusekspertiisi määramise vajadust. Kuna ringkonnakohus nõustub täielikult 3

(5)Tsiviilasi nr: 2-16-15882 maakohtu määruse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt

§ 654lg-st 6 ja §-st 659 ei korda kolleegium maakohtu määruse põhjendusi.

14. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et võlgniku väited eksperthinnangu ebaõige tulemuse ja seetõttu kordusekspertiisi määramise vajalikkuse kohta ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhistatud.

§ 235

kohaselt on põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks võib õigustatud isik selleks kasutada kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendamisvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis.

  1. Ringkonnakohus ei nõustu võlgniku seisukohaga, mille kohaselt on ekspert praeguses asjas jätnud ekslikult kinnistu väärtuse määramisel arvesse võtmata asjaolu, et kinnistule on väljastatud kasutusluba. Seoses kasutusloaga selgitas ekspert võlgnikule täiendavalt, et praegusel juhul ei too see kaasa võlgniku loodetud kinnistu turuväärtuse tõusu, kuna võlgniku viidatud varasemas eksperthinnangus nr 412904 ei ole hinna võrdlustabelis kasutusloa olemasolu (või selle puudumist) käsitletud (tl 42). Kohtutäituri seisukohast määruskaebusele nähtub, et võlgnik ei ole kasutusloa olemasolule vaatamata enda soovitud hinnaga (335 000 eurot) kinnistule ostjat pikema aja jooksul leidnud (tl 226 pöördel). Seega on alust eeldada, et võlgniku ettekujutus vaidlusaluse kinnistu turuhinnast ei vasta tegelikkusele. Lisaks tuleb ringkonnakohtu hinnangul arvestada, et eksperthinnang, millele võlgnik viitab (tl-d 26–45), on tehtud kaks aastat tagasi, mis vähendab sellele tuginemise põhjendatust veelgi.
  2. Ringkonnakohus ei jaga ka määruskaebuse seisukohta, mille kohaselt ei ole ekspert praeguses asjas kinnistu väärtuse määramisel arvestanud kinnistu pindalaga. Ka sellele vastuväitele on ekspert vastanud, et võlgnikule kuuluva krundi suuruse osas on vastav kohandus tehtud (tl 111). Määruskaebusele on võlgnik lisanud väljatrükid kinnisvaraportaalidest (tl-d 149–154). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga võlgnik määruskaebuses esile toonud, kuidas kinnisvaraportaalide kuulutustesse märgitud hoonestamata kinnistute väärtused praegusel juhul kordusekspertiisi läbiviimise vajadust põhjendavad. Kuulutuste väljatrükkidest nähtub üksnes orienteeruv hoonestamata kinnistute turuväärtus, mis ei garanteeri, et viidatud kinnistuid on võimalik reaalselt sellise hinnaga võõrandada. Analoogselt on ka võlgnik ise üritanud vaidlusalust kinnistut müüa hinnaga, mis tõenäoliselt ei vasta turuväärtusele. Seega ei ole võimalik kaebuse põhjal järeldada, kas ja millisel määral omavad viidatud hoonestamata kinnistute hinnad mõju vaidlusaluse kinnistu turuväärtusele ning kuidas saab sellest tuletada võlgniku soovitud hinda.
  3. Kolleegium selgitab täiendavalt, et hindamise tulemusena saadud arestimisaktis märgitud hind on enampakkumisel üksnes alghinnaks (TMS § 82 lg 1). Asja tegelik müügihind kujuneb välja enampakkumise käigus. Olukorras, kus arestimisel määratud hind osutub tegelikkuses turuhinnast madalamaks, müüakse asi eelduslikult enampakkumisel alghinnast kõrgema hinnaga. 4

(5)Tsiviilasi nr: 2-16-15882 18. Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu puudub alus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses.

§ 171

lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud võlgniku kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohtutäitur ega sissenõudja enda menetluskulude nimekirja ei esitanud, millest järeldab ringkonnakohus, et kohtutäituril ja sissenõudjal puuduvad

§ 174lg-te 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 järgi hüvitatavad menetluskulud.

19.

§ 696

lg-st 3 tulenevalt võib hagita menetluses maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Ele Liiv 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.