lg 2, § 224 lg 2 järgi Menetlusalune isik Hendrik Hiieväli, ik: 39603240280; elukoht: kodakondsus: EV; töökoht: isiku enese väitel töötab. Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Triinu Riigor esindaja RESOLUTSIOON Xxxx; Süüdi tunnistada Hendrik Hiieväli 09.04.2017.a. toime pandud väärteos
lg 2 ja
S § 63 lg-st 1 lähtuvalt
Hendrik Hiieväli’ poolt aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine: 16.05.2017.a. kell 09.
lg 3 ja § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes toime
Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles Hendrik Hiieväli süüditunnistamist ja mõista talle karistuseks 15 päeva aresti, arvestades teo ohtlikkust, isiku varasemat karistatust ja varasemate rahatrahvide tasumata jätmist. Menetlusalune isik Hendrik Hiieväli tunnistas kohtus end süüdi selles, et ta juhtis juhtimisõigust omamata mootorsõidukit. Samas ta täpsustas, et ei arvanud, et tal esinevad alkoholi tarvitamise tunnused, kuna jõi eelmisel õhtul viskit kuni kella 21-ni. Hommikul ta oma joovet ei kontrollinud, kuna tal oli kiire tööle ja ta arvas, et on täiesti kaine. Ta möönis, et varasemad rahatrahvid on tal tasumata. Ta palus karistusena mõista üldkasulikku tööd. Kohtus avaldati kirjalike materjalidena väärteotoimiku materjalid ning kuulati üle menetlusalune isik Hendrik Hiieväli. Kohus uuris kohtuistungil järgmisi kirjalikke materjale ja tõendeid: - 09.04.2017.a. koostatud väärteoprotokolli (tl 3); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust (tl 3pö); tõendusliku alkomeetri väljatrükki (tl 4); joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikule õiguste tutvustamise protokolli (tl 5); isikusamasuse tuvastamise protokolli (tl 8); mõõtevahendi taatlustunnistust (tl 9); Maanteeameti liiklusregistri väljatrükki (tl 10); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse koopiat (tl 11); karistusregistri väljavõtet (tl 12-13). 2 Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Tunnistajate ülekuulamist pooled ei taotlenud. Kohtu järeldused: Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, jõudis järeldusele, et isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on menetlusaluse isiku poolt süü omaksvõtuga kohtus ning kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega, milliseid kohus uuris, kinnitust leidnud väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemine H. Hiieväli poolt. Tema poolt 09.04.2017.a. mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust omamata ja lubatud alkoholi piirmäära ületades, on fikseeritud 09.04.2017.a. koostatud väärteoprotokollis, sellega tutvumist on menetlusalune isik kinnitanud (tl 3). Samuti kinnitavad antud rikkumise toimepanemist: tõendusliku alkomeetri väljatrükk (tl 4), mille kohaselt tuvastati 09.04.2017.a. kella 10.08-10.13 ajal H. Hiieväli väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,30 mg/l, isik on selle tulemusega tutvunud; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 3pö), millega isik on tutvunud, otsusega kõrvaldati H. Hiieväli sõiduki juhtimiselt 09.04.2017.a. seoses vastava kategooria juhtimisõiguse puudumisega ja kahtlusega, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis; isikusamasuse tuvastamise protokoll (tl 8), millest nähtuvalt tuvastati antud rikkumisega seoses kinnipeetud isikuna Hendrik Hiieväli; Maanteeameti liiklusregistri väljatrükk (tl 10), millest nähtuvalt puudub H. Hiievälil juhtimisõigus; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse koopia (tl 11), mille kohaselt 19.05.2012.a. kõrvaldati H. Hiieväli sõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et tal puudub vastava kategooria juhtimisõigus ja tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatava piirmäära või et ta on joobeseisundis. Kohtul puudub igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi väärteo menetlemisel, rikkumiste fikseerimisel ja tõendite kogumisel. Nii on väärteoprotokollis kajastatud konkreetsete rikkumiste asjaolud ja kogutud tõendid, need on koostatud liiklusjärelevalveks pädeva asutuse, Põhja prefektuuri, teenistuses oleva ametniku poolt (tl 3, 3pö, 4, 5, 8, 9 10, 11, 12-13). Alkoholisisaldus menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus on mõõdetud taadeldud tõendusliku alkomeetriga. Antud juhul nähtub väärteoprotokollist, et sellesse on kantud ka tegelikkusele vastavad andmed menetlusaluse isiku poolt, olles varem juhtimiselt kõrvaldatud, juhtimisõigust omamata ja lubatud alkoholi piirmäära ületades mootorsõiduki juhtimise kohta, rikkumised on õigesti kvalifitseeritud. Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud ja selles sisalduvat vaidlustanud ei ole. Samuti on isik tutvunud oma õiguste ja kohustustega joobeseisundi tuvastamisel (tl 5). Protokollides kajastatut kinnitavad ka isiku poolt kohtus antud ütlused, milles tunnistas ta end osaliselt süüdi antud rikkumiste toimepanemises (tl 21). Isiku süü on kohtus tõendamist leidnud ja seda: 3 - - - - - - 09.04.2017.a. koostatud väärteoprotokolliga (tl 3), millest nähtub, et Hendrik Hiieväli 09.04.2017.a. kella 10.00 ajal Harjumaal, Tallinna ringtee 5. kilomeetril, liikudes Peterburi tee suunas, juhtis mootorsõidukit Renault Trafic reg nr xxxx, isikuna kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0,3 mg; tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,35 ± 0,05 mg/l); ning juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (tl 3 pö), mille kohaselt, 09.04.2017.a. kontrollimise käigus selgus, et H. Hiievälil puudub vastava kategooria juhtimisõigus ja oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ning seetõttu kõrvaldati ta sõiduki Renault Trafic reg nr xxxx juhtimiselt; tõendusliku alkomeetri väljatrükiga (tl 4), mille kohaselt tuvastati 09.04.2017.a. kella 10.08 kuni 10.13 ajal tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARBK-0035 H. Hiievälil väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,35 mg/l, laiendmääramatuse 0,05 mg/l juures oli lõplikuks mõõtetulemuseks 0,30 mg/l. Tõendusliku alkomeeter oli enne puhumiskatseid testitud, mõõtmisi tehti kaks korda, mõlemal korral oli tulemus identne; joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikule õiguste tutvustamise protokolliga (tl 5), millest nähtub, et H. Hiieväli on 09.04.2017.a. tutvunud joobeseisundi tuvastamise korraga, talle tutvustati toimingu põhjust ja eesmärki; isikusamasuse tuvastamise protokolliga (tl 8), millest nähtuvalt tuvastati 09.04.2017.a. kella 10.03 ajal Tallinna ringtee 5. kilomeetril menetlustoimingule allutatud isikuna Hendrik Hiieväli (ik: 39603240280); mõõtevahendi taatlustunnistusega (tl 9), mille kohaselt on tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 7110 EST ARBK-0035 taadeldud 15.12.2016; Maanteeameti liiklusregistri väljatrükiga (tl 10), millest nähtuvalt puudub H. Hiievälil juhtimisõigus; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse koopiaga (tl 11), mille kohaselt 19.05.2012.a. kõrvaldati H. Hiieväli sõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et tal puudub vastava kategooria juhtimisõigus ja tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatava piirmäära või et ta on joobeseisundis. Eelpool refereeritud tõenditega on tõendamist leidnud H. Hiieväli poolt
Lisaks uuriti kohtuistungil ka menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid sisaldavaid materjale: - karistusregistri väljavõtet (tl 12-13), millest nähtuvalt on H. Hiieväli’t varasemalt karistatud väärteokorras 6-l korral (kehtivad karistused), liiklusalaste rikkumistega seoses ühel korral, 29.06.2012.a. Harju Maakohtu otsusega
lg 2 ja § 224 lg 2 alusel mõisteti karistuseks arest 3 päeva ning
S § 87 lg 1 p 2, lg 2 ja § 75 sätete alusel, kohalda Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. H. Hiieväli on täisealine, süüvõimeline isik, ei esine ka tema süüd välistavaid asjaolusid. 4 Kohus leiab, et H. Hiieväli on talle süüks pandud väärteo toime pannud osalt nii otsese tahtlusega, kui ka ettevaatamatusest hooletuse vormis. 09.04.2017.a. pidi H. Hiieväli sõidukit juhtima asudes olema teadlik asjaolust, et tal puudub juhtimisõigus, teda oli ka varasemalt sel põhjusel juhtimiselt kõrvaldatud. Seega pidi H. Hiieväli olema teadlik, et 09.04.2017.a. sõidukit juhtima asudes paneb ta toime
Samuti, kuivõrd eelmisel õhtul tarvitas H. Hiieväli enese sõnul kanget alkoholi (viskit), pidanuks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral enda seisundit kontrollima ja ette nägema, et tal võib esineda lubatud alkoholi piirmäära ületamine ja sellega paneb ta toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud asja menetlemisel karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Isik ei ole kahetsust avaldanud. Kohtuväline menetleja taotles H. Hiievälile toimepandud väärtegude eest karistuseks 15 päeva aresti ning selgitas, et isikul on varasemalt politsei poolt määratud rahatrahvid tasumata. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja ettepanek H. Hiieväli karistamiseks arestiga on isikut ja toimepandud väärtegusid ja isiku süüd arvesse võttes põhjendatud. Tulenevalt karistatuse õiendist (tl 13-13pö) on H. Hiievälit varem ka karistatud liiklusalaste süütegude eest. Õiendi kohaselt on H. Hiievälil 6 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda 07.12.2016.a. Põhja prefektuuri otsusega NPALS § 151 lg 1 alusel rahatrahviga summas 160 eurot. Kõik varasemad rahatrahvid on tulenevalt karistatuse õiendist tasumata. Menetlusalune isik möönis kohtus ka ise, et osaliselt on tal trahvid tasumata (tl 21). Eelnevat arvestades ei ole isiku rahatrahviga karistamine enam põhjendatud, sest ta ei ole seniseid trahve tasunud. Kuna isik on jätkanud uute väärtegude toimepanemist, ei ole seega rahatrahvi kui karistuse liigiga saavutatud karistuse eesmärke. Karistuse kestuse määramisel tuleb arvestada ka selle eripreventiivset mõju. Riigikohus on korduvalt väitnud, et karistusmäära määratlemisel tuleb siiski arvestada ka eripreventiivset eesmärki (RK 3-1-1-99-06 p 15.1). On ilmne, et tegelik karistuslik mõjutamine võib toimuda vaid inimese hoiakute muutumise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. H. Hiieväli näol on tegu isikuga, kes on korduvalt pannud toime erinevaid väärtegusid, mis ilmestab tema negatiivset suhtumist õigus- ja liikluskorda. Karistuse määramisel tuleb arvestada toimepandud ka rikkumiste iseloomu ja sagedust (RKKKo 3-1-1-38-07, p 19), isiku süüd ning asjaolu, ning asjaolu, et H. Hiieväli on tahtlikult 5 toimepannud ühed raskeimad liiklusalased rikkumised, millised on üldteada oleva asjaoluna väga liiklusohtlikud. Karistuse määra puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega. Vaadates H. Hiieväli mineviku käitumismustrit, võib ta vabaduses suure tõenäosusega jätkata uute süütegude toimepanemist. Tema poolt liiklusalaste rikkumiste toimepanemine on nüüdseks korduv – isik olles teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus, asub sõidukit juhtima ning teeb seda lisaks ka juhile keelatud seisundis, alkoholi tarbinuna. Kohus ei pea võimalikuks H. Hiieväli suhtes võimalikuks lühiajalise aresti kohaldamist, kuna see ei vasta süüteo raskusele ja ei täidaks karistuse eesmärke.
lg 2 ja
lg 2 järgi kvalifitseeritavad süüteod on ühed raskemad liiklusalased rikkumised, milliste puhul on olulised nii eri- kui ka üldpreventiivsed kaalutlused, milles toimepanija süü on suur. Kohus leiab, et kuigi isiku süü on suur, siis arvestades siiski asjaolu, et karistusregistri õiendist nähtuvalt ei ole isikut varem kandmisele kuuluva arestiga karistatud (eelmise aresti kandmiselt vabastati ta KarS § 87 lg 1 p 1 ja § 87 lg 2 sätete alusel), on võimalik kohaldada sanktsiooni keskmisele vastavat karistusmäära. Tulenevalt KarS § 63 lg-st 1, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus, pidades vajalikuks mõjutada isiku väärtushinnanguid ning saavutamaks karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, peab põhjendatuks H. Hiieväli karistamist tema poolt toimepandud väärtegude eest,
lg 2, § 224 lg 2 järgi,
Kohus ei pea võimalikuks asendada mõistetavat aresti üldkasuliku tööga, kuivõrd see ei täidaks karistuse eesmärke – kohus on seisukohal, et H. Hiieväli on seniste karistuste puhul pääsenud vabadusekaotusest, kuid ei ole osanud taolist võimalust hinnata ning jätkas uute väärtegude toimepanemist. Ka asjaolu, et isikul on täitmata eelmiste väärtegude eest mõistetud rahatrahvid, iseloomustab isiku suhtumist karistuste täitmisesse. Samuti leiab kohus, et H. Hiieväli puhul ei esine KarS § 66 lg-s 1 toodud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks määrata aresti kandmine ositi. H. Hiieväli ise sellekohast soovi kohtuistungil ka ei avaldanud. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et isik, kes paneb toime pidevalt uusi väärtegusid, sh raske liiklusalase süüteo, peab võimalikuks pidama ka seda, et uute väärtegude toimepanemisele võib järgneda karistus pikemaajalise aresti määramise näol. Seega ei saa sellisele isikule olla üllatuseks ka asjaolu, et taoline karistus võib mõjutada tema töötamist või eraelu. Kohus leiab, et vältimaks olukorda, kus menetlusalune isik saaks jätkata koheselt uute liiklusalaste rikkumiste toimepanemist (isiku väitel kiirustas ta rikkumise toimepanemise ajal tööle ja sõidukiks oli N1 kategooria väikeveok – tl 21, 3) või karistuse täitmisest kõrvalehoidumist, mida kinnitab tema senine käitumismuster, tuleb H. Hiieväli toimetada koheselt talle mõistetud aresti kandma. Asitõendid ja salvestised 6 Väärteoasja materjalide juures olev 1 DVD-plaat salvestisega on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning see tuleb jätta väärteoasja materjalide juurde. Kohus juhindub KarS § 48, § 56, § 63; VTMS § 2; § 107 lg 1 p 1; § 108-111; § 113; KrMS § 126 lg 3 p 1. Merle Parts Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.