Obsah (6)

§ 449§ 436§ 656§ 658§ 149§ 173

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 21513527 Otsuse kuupäev Tartu, 17. jaanuar 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu Ko

§ 449

kohtule võimaluse teha poole taotluse alusel vaheotsus nõude põhjendatuse või aegumise kohaldamise kohta (vt Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3219408, p 10; Riigikohtu
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 3211008, p 14).

§ 449

lg 1 järgi, kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta.

§ 449

lg 2 kohaselt on vaheotsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Nõude põhjendatuse vaheotsusega tunnustamise korral jätkab kohus menetlust nõude suuruse üle ja teeb selle kohta otsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

§ 449lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka aegumise kohaldamise taotluse kohta.

1. Pooled on nõustunud maakohtu
2. veebruari
3. a eelistungil esitatud ettepanekuga teha asjas vaheotsus selleks, et lahendada nõude õiguslik küsimus – kas pooltevahelise kokkuleppe sisuks on kohustusega ühinemine ja võlatunnistuse andmine või käendus ning kas hagejal on nõudeõigus kokkuleppe pde 1 ja 2 alusel (III kd, tl 87). Hageja on oma
4. märtsi
5. a menetlusdokumendis märkinud, et nõustub maakohtu ettepanekuga vaheotsuse tegemise kohta (III kd, tl 89–90), sama nähtub kostja I
6. mai
7. a seisukohast (III kd, tl 166–167). Maakohtu
8. mai
9. a istungi protokolli kohaselt on maakohus selgitanud menetluse sisu ja menetluslikku olukorda ning menetlusosalised on vastuseks maakohtu küsimusele kinnitanud, et nad on nõus vaheotsuse tegemisega (IV kd, tl 14). Kolleegiumi hinnangul on eeltooduga täidetud

§ 449

lgs 1 sätestatud nõue, et kohus saab teha vaheotsuse poole taotlusel (vt poole taotluse kui vaheotsuse tegemise eelduse kohta Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3212213, p 17; Riigikohtu
3. novembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 32110309, p 13). 6( 2-15-13527
5. Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja kokkuleppele tuginedes kostjatelt solidaarselt 14 227 164 euro ja viivise tasumist, lisaks oli hagejal kostja II vastu nõue 487 547 euro ja viivise saamiseks. Hageja leidis, et tema nõuete olemasolu ning suuruse üle ei saa vaidlust olla, sest kostjad on kokkuleppe preambulis kinnitanud ja tunnistanud sellega hõlmatud võlasuhteid ning nõudeid, nende tingimusi ja suurust. Samuti on kostjad kokkuleppe ps 14.1 tõendanud ja kinnitanud, et kokkuleppes nimetatud võlgnike võlgnevuste suurused kokkuleppes nimetatud kreeditoridele ning nimetatud kõrvalkohustused on õiged ja vastavad võlgnike ja kreeditoride kokkuleppele (I kd, tl 7). Kostjate vastuväidete kohaselt ei olnud võlgnikud kokkuleppe pooleks (v.a kostja II temaga seotud nõuete osas) ning seetõttu ei saanud kostjad anda võlgnike nimel mingeid kinnitusi. Kostjad leidsid, et käenduslepingu aluseks olevad laenulepingutest tulenevad nõuded on ebaselged ja tõendamata, samuti on need nõuded aegunud. Samas esitasid kostjad vastuväited kokkuleppes märgitud konkreetsete nõuete kohta (I kd, tl 148 jj). Maakohus põhjendas vaheotsuse tegemist kokkuleppe õigusliku kvalifitseerimise kohta ja hageja nõudeõiguse kohta kokkuleppe pdes 1 ja 2 märgitud nõuetes üksnes sellega, et kokkuleppe õiguslikust kvalifikatsioonist sõltub poolte tõendamiskohustusena asjaolu, kas hagejal on kohustus tõendada kõigi 13 kokkuleppes märgitud alussuhte olemasolu või mitte, ning kõnealuste asjaolude tõendamine on väga mahukas ning toob kaasa olulisi menetluskulusid. Maakohtu vaheotsus ei vasta kolleegiumi hinnangul

§ 449

lgs 1 sätestatud nõuetele, sest maakohus on põhjendanud vaheotsuse tegemise vajadust nõuete alussuhete tõendamise mahukuse ja menetlemise kulukusega. Kolleegium rõhutab, et

§ 449

lg 1 kohaldamise eelduseks on nõutava rahasumma suuruse, st nõude ulatuse, tõendamise eriline kulukus või keerukus. Nõude alussuhte peab kohus

§ 449

lgte 1 ja 2 järgi tehtava vaheotsuse puhul igal juhul kindlaks tegema (st sõltumata kindlakstegemise kulukusest ja keerukusest). Maakohus on rikkunud vaheotsuse tegemisel oluliselt

§ 436

lgs 1 ja § 442 lgs 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, sest maakohtu otsuses puuduvad seisukoht ja põhjendused, kas ja miks on nõutava rahasumma suuruse tõendamine tavapärasest oluliselt kulukam või keerukam. Otsuse olulises osas põhjendamata jätmine on oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mis tingib

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt maakohtu otsuse tühistamise, sõltumata apellatsioonkaebuse põhjendustest. Ringkonnakohus on sellise rikkumise jätnud tähelepanuta. Kuivõrd ringkonnakohus on maakohtu otsuse tühitanud ja saatnud asja maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks, saab kolleegium muuta ringkonnakohtu õiguslikke põhjendusi. Maakohtu otsuse tühistamise aluseks on eelnimetatud menetlusõiguse normide rikkumised. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel hindama ja põhjendama, kas esinevad vaheotsuse tegemise eeldused

§ 449lg 1 järgi.

13. Ringkonnakohus tühistas maakohtu vaheotsuse ja saatis asja maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks. Otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas ringkonnakohus kokkuleppe ja lisakokkuleppe sisu, leides erinevalt maakohtust, et poolte eesmärgiks oli võlakohustuste käendamine. Samuti ei nõustunud ringkonnakohus maakohtuga, et kostjad andsid kokkuleppega ühtlasi konstitutiivse võlatunnistuse, tuvastades, et kokkuleppel ei ole konstitutiivse ega ka deklaratiivse võlatunnistuse tunnuseid. Eeltoodust nähtuvalt tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse mh tõendite ebaõige hindamise tõttu ja saatis asja maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks. Kolleegium osutab, et Riigikohus on mitmes lahendis asunud seisukohale, et asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise korral ei ole ringkonnakohtul vajadust ja mõistlikku põhjendust hinnata tõendeid ning tuvastada asjaolusid, sest

§ 658

lg 2 järgi on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuse seisukohad materiaalõiguse ja menetlusõiguse normi 7( 2-15-13527 tõlgendamisel ja kohaldamisel (vt Riigikohtu

1. aprilli
2. a otsus tsiviilasjas nr 3211111, p 13 ja Riigikohtu
3. septembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3216411, p 11). Asjaolude tuvastamine ja neile tuginedes lepingu tõlgendamise kohta järelduste tegemine erinevalt maakohtust oleks praegusel juhul olnud põhjendatud juhul, kui maakohus oleks teinud vaheotsuse

§ 149

lgt 1 järgides ning ringkonnakohus oleks vaheotsuse tühistanud ja uue otsusega jätnud hagi rahuldamata. 14. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb

§ 173lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel asja lõplikult lahendava kohtu otsustada.

15. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon

§ 149lg 4 esimese lause aluse tagastada.

Hageja on palunud tagastada kautsjon Advokaadibüroo TGS Baltic AS-ile. Ants Kull 8( Villu Kõve Tambet Tampuu