RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-16-1861 17. ja
) § 187 lg 3 p 5 alusel läbivaatamatult selle esitajale. Ringkonnakohus leidis, et kaebeõiguse olemasolule vaatamata on apellatsioonkaebus ilmselgelt perspektiivitu. Kuigi halduskohus näib olevat lähtunud ekslikust seisukohast, et maa riigi omandisse jätmisel ei pidanud vastustaja üldse põhjendama, miks kaalub riigi huvi maareservi suurendamiseks üles linna huvi saada maa munitsipaalomandisse, ei anna see alust väita, et Maa-amet oleks jätnud asja otsustamisel linna huvi täielikult arvestamata. Vaidlustatud käskkirjas on linna huve kaalutud piisava põhjalikkusega ning linn ei ole ka kohtumenetluses toonud välja ühtegi sisulist asjaolu, millele vastustaja poleks vaidlustatud haldusakti andmisel tähelepanu pööranud. Sotsiaalmaa sihtotstarve ei välista ega piira Torni 4a maaüksuse jätmist riigi omandisse riigi maareservina. Maa riigi omandisse jätmine ei mõjuta ega muuda iseenesest kõnealuse maaüksuse kasutusvõimalusi. Torni 4a maaüksuse avaliku funktsiooni säilimine on võimalik tagada ka siis, kui maa kuulub riigi omandisse. Kui maaüksuse riigi maareservi jätmine ei takista ega raskenda oluliselt kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmist, ei riku maa riigi omandisse jätmine kohaliku omavalitsuse üksuse õigusi. 2
(4)3-16-1861 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
- Tallinna linna määruskaebuses palutakse ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebust põhjendas linn järgmiselt. 7.
- Ringkonnakohtu hinnangul on linnal kaebeõigus. Samuti pole ringkonnakohus asunud seisukohale, et soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. Ringkonnakohus möönis, et kaevatav haldusakt võib rikkuda linna õigusi. Seega ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et apellatsioonkaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. 7.
- Ringkonnakohus on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel lahendanud määrusega asja sisuliselt. Kaevatud haldusakti õiguspärasuse hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses. 7.
- Vaidlustatud kohtulahend ei vasta kohtuotsusele esitatavatele nõuetele, selles ei ole käsitletud kõiki apellatsioonkaebuses esitatud väiteid. Ringkonnakohus ei ole täitnud apellatsioonkaebuse tagastamisel nõutavat põhjendamiskohustust. Vaidlustatud määrus sisaldab ekslikke seisukohti ja järeldusi ning on piisavalt põhjendamata. Apellatsioonkaebuse tagastamine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et ringkonnakohus on vaidlustatud määrusega muutnud halduskohtu otsuse põhjendusi.
- Vastustaja määruskaebusele ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Ringkonnakohus tagastas apellatsioonkaebuse
§ 187
lg 3 p 5 alusel selle ilmselge perspektiivituse tõttu.
§ 187
lg 3 p 5 näeb ette, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui selles esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada.
- Praeguses asjas ringkonnakohus jaatas linna kaebeõiguse olemasolu ja pidas ekslikuks halduskohtu seisukohta, mille kohaselt vaidlustatud haldusakt ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Ringkonnakohus ei väitnud, et esitatud kaebusega ei ole linnal võimalik oma eesmärki saavutada.
- Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul täidetud eeldused, mis võimaldaksid pidada apellatsioonkaebust ilmselgelt perspektiivituks. Kaebaja vaidlustas haldusakti, millega jäeti riigi maareservina riigi omandisse maa, mida kaebaja taotles munitsipaalomandisse. Sellises olukorras tuleb haldusorganil kaaluda erinevaid huvisid ja maa riigi omandisse jätmist põhjendada (Riigikohtu halduskolleegiumi
- oktoobri
- a otsus asjas nr 3-3-1-37-14, p 11). Tegemist ei ole õiguslikult üheselt reguleeritud ja selge olukorraga, kus riigi soov maa reservina riigi omandisse jätmiseks kaaluks igal juhul üles linna huvi maa munitsipaliseerimiseks. Apellatsioonkaebuses väidetakse muu hulgas, et vaidlustatud haldusakti andmisel ei ole kaalutlusõigust korrektselt teostatud ning haldusakti nõuetekohaselt põhjendatud. Ringkonnakohus nende väidete õigsust ei eeldanud, vaid asus kontrollima, kas vaidlustatud haldusakt sisaldab vajalikke kaalutlusi, kas kaalumine on õiguspärane ning kas vaidlustatud haldusakti on piisavalt ja asjakohaselt põhjendatud. Ringkonnakohus ei piirdunud seega kaebuse eduväljavaadete hindamisega, vaid asus apellatsioonkaebust sisuliselt lahendama, väljudes sellega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel lahendatavate küsimuste piiridest. Sealjuures asus ringkonnakohus kaebaja kaebeõiguse ja vastustaja põhjendamiskohustuse olemasolu küsimuses halduskohtust erinevale seisukohale (ringkonnakohtu määruse põhjendava osa p-d 11 ja 15). Apellatsioonkaebust sisuliselt lahendada, sh vajadusel halduskohtu otsuse põhjendusi muuta, saab ringkonnakohus ainult kohtuotsusega (
§ 200). 3
(4)3-16-1861 12. Olukorras, kus ringkonnakohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalust ja ei nõustu mitmete halduskohtu otsuse põhjendustega ning apellatsioonkaebuse väiteid tuleb sisuliselt hinnata, mh kaaluda erinevaid huve, ei ole tegemist apellatsioonkaebuse ilmselge perspektiivitusega ning apellatsioonkaebuse tagastamine
§ 187lg 3 p 5 alusel on põhjendamatu.
Seetõttu tuleb ringkonnakohtu
- märtsi
- a määrus tühistada ja saata apellatsioonkaebus menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Tallinna Ringkonnakohtule. Kautsjon tuleb tagastada (
§ 107lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)