← Eesti

2-17-5261/18

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Indrek Parrest, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-5261 Tsiviilasi XX hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. oktoobri 2017 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 1410 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jelena Lehter Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
  3. Tühistada Harju Maakohtu
  4. oktoobri 2017 otsus osas, millega kohus mõistis YY-lt alates 01.04.2017 XX kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni välja elatise suuremas ulatuses, kui igakuiselt 1/6 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ja tagasiulatuvalt perioodi eest 01.12.2016-31.03.2017 elatise 557,68 eurot. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.
  5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  6. XX esitas 01.04.2017 Harju Maakohtule hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja on sündinud xx.xx.xxxx ja elab koos emaga. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimumsummas alates hagi esitamisest ja samuti elatise tagasiulatuvalt alates detsembrist 2016 kuni hagi esitamiseni, kokku 964,98 eurot. Kostja vastuväited
  7. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
  8. Laps viibib võrdselt mõlema vanema juures ja seetõttu ei ole ühel vanemal õigust nõuda teiselt vanemalt elatise maksmist. Harju Maakohtu 08.02.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-18788 määrati hageja ja kostja vaheline suhtlemise kord selliselt, et laps viibib isaga kõikidel paaritutel nädalatel reedest esmaspäevani ja kõikidel paarisnädalatel teisipäevast neljapäevani. Mõlemad vanemad teevad lapse ülalpidamiseks kulutusi.
  9. Elatisenõue jaanuari 2017 eest on põhjendamatu. Jaanuaris 2017 pidi kostja tasuma elatist veebruari 2017 eest, kuid kuna suhtlemiskorda kohaldatakse alates veebruarist, siis on hageja nõue selle kuu eest põhjendamatu.
  10. Hagejale makstakse poolte ühise lapse eest igakuist lapsetoetust 100 eurot, millega on kaetud lapse ülalpidamisega seotud püsikulud – lasteaia kohatasu ja söögiraha. Esimese astme kohtu otsus
  11. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt välja igakuise elatusraha alates 01.04.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni (14.08.2031) miinimummääras, s.o ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Tagasiulatuvalt mõistis kohus perioodi 01.12.2016-31.03.2017 eest kostjalt välja elatise 557,68 eurot ja jättis rahuldamata nõude 172,30 euro suuruses. Kohus andis lapse emale CC-le ainuõiguse XX-le väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks lapse ülalpidamiseks ning määras, et elatis tuleb tasuda CC pangakontole iga kalendrikuu eest ette eelneva kuu viimasel päeval. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
  12. Kuna elatise nõue esitati alammääras, siis ei pidanud hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Miinimumsummas elatise maksmise nõuet ei saa pidada ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks.
  13. Kostjal on kohustus hagejale elatist maksta. Laps viibib isa juures ühes kuus ligikaudu 1/3 ajast. Harju Maakohtu 08.02.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-18788 on määratud kostja ja hageja suhtlemiskord, seega on kostja hagejale lahuselav vanem. Lapse vajadused sellest, et laps viibib kokkulepitud ajal koos isaga, ei muutu ning lapse ülalpidamiseks tuleb tagada kindlate vahendite olemasolu emal, kelle juures laps elab, sõltumata võimalusest, et laps ei veeda faktiliselt kogu aega emaga. Lahus elavalt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmisega ei vähendata vanema materiaalseid võimalusi lapse eest otseselt hoolitseda. 2
  14. Lapse isa juures viibimise aeg (29%-33%) ei ole sedavõrd pikk, et annaks alust miinimummäärast väiksemat elatist välja mõista. Lapse isa juures viibimine ei vähenda olulisel määral lapse ema poolt kantavaid lapsega seotud kulusid. Kostja ei tõendanud, milliseid kulutusi ta hageja peale kostja juures viibimise ajal teeb ja millised on need kulutused, mis on põhjendatud arvata ülalpidamiskulude hulka. Igapäevased ostud riietele, jalanõudele ja muuks eluks vajalikule peaks tegema vanem, kellele on teada lapse vajadused. Lapsega aja veetmine ei eelda isalt tingimata tavapärasest suuremate kulutuste tegemist.
  15. Käesoleval juhul ei ole põhjendatud vähendada elatist lapsetoetuse võrra. Perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et lapsel on õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Riiklikku peretoetust on põhjendatud arvestada tasumisele kuuluva elatise hulka siis, kui nõutav elatis on suurem elatise miinimummäärast või kui esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära. Riikliku peretoetuse maksmine ei asenda ülalpidamiskohustuse täitmist.
  16. Kostja ei väitnud, et ta ei suuda majanduslikult hagejale elatist maksta. Lähtudes eeltoodust ei analüüsinud kohus kostja ülalpidamisvõimet. Samuti ei ole kostjal rohkem alaealisi ülalpeetavaid.
  17. Kostja ei maksnud hagejale elatist ja vaidles elatise tasumisele vastu. Seega võib eeldada, et kostja keeldub suure tõenäosusega edaspidi piisavalt elatist maksmast, mistõttu on põhjendatud kostjalt elatis välja mõista miinimumsummas alates 01.04.
  19. Tagasiulatuva elatise nõue summas 557,68 eurot on põhjendatud. Kostja esitas kohtule ostutšekid kokku summas 416,90 eurot, mille eest osteti kostja väitel hagejale riideid. Elatise hulka ei ole põhjendatud arvata mänguasju maksumusega 62,99 eurot ja joogipudelit maksumusega 3,50 eurot. Hageja seaduslik esindaja nõustus sellega, et kostja ostis hagejale talvejope, püksid ja mütsi. Tõendatud on, et ajavahemikul 2016 detsembrist 2017 maini on kostja ostnud hagejale riideid 172,30 euro eest. Seega on põhjendatud nimetatud kulutused elatise võlgnevusest maha arvata. Ülejäänud osas ei ole tõendatud, et kostja tegi ostutšekkidel märgitud kulutused hagejale. Hageja seaduslik esindaja ei kooskõlastanud ega kinnitanud esemete ostu ja nende olemasolu, mistõttu ei ole põhjendatud nimetatud kulutusi tasutud elatise hulka arvata. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud tagasiulatuva elatise nõue suurusega 557,68 eurot. Apellatsioonkaebus
  20. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates 01.04.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud miinimummääras ja tagasiulatuvalt perioodi eest 01.12.2016-31.03.2017 suurusega 557,68 eurot. Hageja palub teha asjas uue otsuse, millega jätta rahuldamata hageja elatise nõue ajavahemiku 01.12.2016-31.03.2017 eest summas 557,68 eurot ning alates 01.04.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni mõista kostjalt välja hageja kasuks elatusrahana igakuiselt 1/6 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäärast. Samuti taotleb kostja õigust arvata hagejale maksmisele kuuluvast elatisest maha ½ perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 alusel hagejale makstavast igakuisest lapsetoetusest ja 1/6 PHS § 21 lg 2 alusel makstavast lapserikka pere toetusest ning näha kostjale ette õigus küsida otsuse täitmiseks teiselt 3 vanemalt ja Sotsiaalkindlustusametilt andmeid hagejatele makstud/maksmisele kuuluvate lapsetoetuste suuruste kohta.
  21. Olukorras, kus laps elab 1/3 aega isaga ja 2/3 aega emaga, ei ole õiglane ega põhjendatud elatise väljamõistmine miinimummääras. Arvestades kostja juures veedetava aja pikkust, on ilmselge, et kostja kannab lapse ülalpidamiseks ja arenguks vajalikke kulusid vähemalt 1/3 ulatuses. Kostja kannab ka lapse eluasemekulusid, kulusid lapsele vajalikele riietele ja jalatsitele ning lapse arenguks vajalike esemete soetamiskulusid. Kostja tagab talle mugavad, ohutud ja lapse arenguks vajalikud tingimused, kulutades selleks raha. Kostja kulud ei piirdu toiduainete ostmisega. Maakohtu menetluses esitas kostja lapse ülalpidamiseks tehtud kulude tõendamiseks dokumendid, millest kohus jättis arvestamata lapse jaoks tehtud kuludena (449,90 – 172,30) 277,60 eurot.
  22. Kuna laps viibib 1/3 ajast isaga, siis tuleb välja mõista elatis suuruses 1/6 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Väljamõistetavast elatisest tuleb maha arvata pool igakuisest lapsetoetusest (50 eurot) ja 1/6 lapserikka pere toetusest (50 eurot) ehk kokku 100 eurot. Kostja palub õigust küsida lapse emalt ja Sotsiaalkindlustusametilt andmeid lapsetoetuste suuruse kohta.
  23. Nõue elatise väljamõistmiseks 2017 jaanuarikuu eest on põhjendamatu. Nõue on kaetud detsembris tasutud summaga.
  24. Kuna hageja seadusliku esindaja perekonnas on veel kaks last, on hageja ülalpidamiskulud mastaabisäästu tõttu väiksemad. Lapse ema saab kolme lapse vanemana lapsetoetust 100 eurot kolmandale lapsele (hagejale) ja alates 01.01.2017 veel 100 eurot lapserikka pere toetuse osana kolmandale lapsele (hagejale).
  25. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et kostja on kohustatud tasuma elatist tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.12.2016 – 31.03.2017 eest, palub kostja tunnistada tema õigust maha arvata antud perioodil hageja esindajale makstud lapsetoetustest ½ ühise lapse eest, kokku 150 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele
  26. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  27. Maakohtu otsus on vaidlustatud osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks alates 01.04.2017 kuni lapse täisealiseks saamiseni välja elatis suuremas ulatuses, kui 1/6 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja tagasiulatuvalt perioodi eest 01.12.2016-31.03.2017 elatis 557,68 eurot. Muus osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
  28. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning asi saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
  29. Kuigi kohtuotsust ei ole vaidlustatud ka osas, milles kohus andis lapse emale ainuõiguse lapsele väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks lapse ülalpidamiseks, märgib ringkonnakohus, et emale elatise käsutamise õiguse andmine otsuse resolutsioonis on 4 iseenesest sisutu ja võib olla ka eksitav, kuna elatist peab ema perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 teise lause järgi kasutama hageja ülalpidamiseks ja tema huvides, mitte aga vabalt. Ülalpidamiseks kulutatava raha kasutamiseks ei ole vajalik kohtu luba (vt PKS § 130). Täitemenetluses raha kostjalt sissenõudmiseks piisab raha hageja esindajaks oleva ema kontole maksmise tingimusest. Seega võib ema tema kontole lapse elatisena laekunud raha käsutada, kuid ta peab seda tegema lapse huvides. Eeltoodule on juhtinud tähelepanu ka Riigikohus (vt Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 13.4.).
  30. PKS § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt ka Riigikohtu otsuseid tsiviilasjades nr-d 3-2-1-165-13 p 12, 3-2-1-35-17 p 18). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt ka Riigikohtu otsuseid tsiviilasjades nr-d 3-2-1-118-12 p 13, 3-2-1-35-17 p 18).
  31. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt ka Riigikohtu otsuseid tsiviilasjades nr-d 3-2-1-165-13 p 12, 3-2-1-35-17 p 19). Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused.
  32. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt ka Riigikohtu otsuseid tsiviilasjades nr-d 3-2-1-160-12 p 16, 3-2-1-35-17 p 19). Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi lapse kõiki eluvajadusi.
  33. Lapse vajaduste hindamisel ja ülalpidamise suuruse määramisel tuleb arvestada ka seda, kui lapse ülalpidamiskulud (eelkõige elamiskulud, söögikulud, kulud riietele, sidele, olmetarvetele, mänguasjadele) on mitme lapse kooselamise tõttu mastaabisäästu tõttu väiksemad (vt Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE
  34. a uuring „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs" (http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/lapse_ulalpidamiskulud_lopparuanne_2014.pdf) (vt Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-35-17 p 20.2). Sellele asjaolule juhtis kostja ka apellatsioonkaebuses õigesti tähelepanu. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja seaduslikul esindajal on koos hagejaga kokku kolm last.
  35. Lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega (vt ka Riigikohtu otsuseid nr-d 3-2-1-124-15 p-d 14-16, 3-2-1-174-16 p-d 11 ja 13, 3-2-1-35-17 p 20.3). Seega on ebaõige maakohtu seisukoht, et miinimummääras nõutavat elatist ei saa riigi poolt makstavate toetuste tõttu vähendada.
  36. Maakohus tuvastas, et laps viibib isa juures ca 1/3 ajast. Samas leidis maakohus ebaõigesti, et see asjaolu ei oma elatisehagi lahendamisel tähtsust, kuna lapsel ei ole vahelduv elukoht ja vanemad ei ole kokku leppinud, et vanemad kannavad vastavalt ka lapse ülalpidamiskulusid. Selline seisukoht ei ole kooskõlas kohtupraktikaga.
  37. Riigikohus on leidnud, et mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib olla muu hulgas see, et laps elab mingi osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu otsust nr 3-2-1-35-17 p 28.3). Kohtul tuleb elatist välja mõistes arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab eelduslikult vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib (vt Riigikohtu otsust nr 3-2-1-35-17 p 23). Kui laps viibib lahus elava 5 vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Maakohus märkis otsuses, et juhindub eeltoodud seisukohtadest, kuid tegelikult seda ei teinud.
  38. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu otsust nr 3-2-1-165-13 p 12, määrust nr 3-2-1-177-16 p 11, otsust nr 3-2-1-35-17 p 23.1).
  39. Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu otsuseid nr 3-2-1-165-13 p 13, 3-2-1-56-15 p 11, 3-2-1-35-17 p 23.2). Maakohus leidis, et kostja kannab lapse tema juures viibimise ajal üksnes toidukulusid, mida osas võib kokkuleppel emaga teha ümberarvestuse. Ka selline seisukoht ei ole kooskõlas kohtupraktikaga. Maakohtu selline järeldus on ka põhjendamata.
  40. Riigikohus on leidnud, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema
  41. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures oleva lapse esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada lapse vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid lapse huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lapsega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt Riigikohtu otsuseid nr-d 3-2-1-165-13 p 13, 3-2-1-56-15 p 11, 3-2-1-35-17 p-d 23.3 ja 23.4).
  42. Riigikohus on leidnud ka seda, et mõjuvad põhjused, mille esinemisel võib kohus elatist PKS 102 lg 2 alusel vähendada alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära, on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt Riigikohtu otsust nr 3-2-1-174-16 p 13). Riigikohtu arvates tuleb mõjuva põhjuse hindamisel arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel peavad saama lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud (vt Riigikohtu otsust nr 3-2-1-35-17 p 28.1).
  43. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab Riigikohtu arvates olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund (vt Riigikohtu 6 otsuse nr 3-2-1-35-17 p-d 20-23 ja 28.
  44. Seda juhul, kui selline asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
  45. Kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb ja seda on pooltega arutatud (vt Riigikohtu otsuseid nr 3-2-1-174-16 p-d 11 ja 13, 3-2-1-35-17 p 28.2). Kostja tugines sellele asjaolule vastuses hagiavaldusele (t lk 17). Maakohus seda pooltega ei arutanud, sest lähtus ebaõigest eeldusest, nagu ei tuleks neid toetusi elatise väljamõistmisel arvestada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad. Antud juhul on kostja tuginenud asjaolule, et lapse elatisevajadus on miinimummäärast väiksem selle tõttu, et laps on tema juures ca 1/3 kuust ja esitanud selle kohta ka tõendid (kohtumäärused). Nagu juba eelpool märgitud, võib olla mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära muu hulgas see, et laps elab mingi osa ajast lahuselava vanema juures. Kui elatist nõutakse miinimummääras, võib eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt osas, mis vastab kulutustele, mis tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks teha, arvestades aega, mille laps veedab tema juures (vt Riigikohtu otsust nr 3-2-1-35-17 p-d 28.2 ja 28.3).
  46. Kui elatise nõue esitatakse küll miinimumsuuruses, kuid laps elab osa aega kohustatud vanema juures, ei ole tegemist tavapärase miinimumelatise nõudega ning sellise nõude puhul tuleb kohtul juhtida menetlusosaliste tähelepanu vajadusele tõendada lapse ülalpidamiskulude suurus (vt Riigikohtu otsuseid nr-d 3-2-1-165-13 p 15, 3-2-1-56-15 p 12, 3-2-1-35-17 p 28.3). Maakohus seda ei teinud.
  47. Maakohus tuvastas, et hageja viibib suhtluskorra alusel ca 1/3 päevadest kuus kostjaga. Sellel ajal annab kostja oma panuse hagejate ülalpidamisse vahetult. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et hageja kuludest on osa kaetud peretoetustega. Sellele vaatamata leidis maakohus, et pooled ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks alust kostjalt elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära.
  48. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus selgitamis- ja põhjendamiskohustust ning jagas vääralt tõendamiskoormise. Olukorras, kus on tuvastatud, et hageja veedab 1/3 ajast kostjaga, saab eeldada, et kostja kannab sel perioodil hagejate igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult. Nagu juba eelpool märgitud, on lapse emal last esindades võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib isa juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Maakohus oleks pidanud eelmärgitud tõendamiskoormist pooltele selgitama. Maakohtul tuleb teha kindlaks, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist.
  49. Asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt (vt Riigikohtu otsuseid nr 3-2-1-56-15 p 12, 3-2-1-35-17 p 24).
  50. Maakohtu minetused ei ole antud juhul ringkonnakohtu poolt kõrvaldatavad ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks 7 kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest välja on selgitamata asja lahendamiseks olulised asjaolud ja neid kinnitavad tõendid, st puudub materjal, mille põhjal saaks ringkonnakohus asja ise lahendada.
  51. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus veel seda, et PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Seadusega ei ole kooskõlas kostja taotlus anda talle õigus maha arvata hagejale maksmisele kuuluvast igakuisest elatisest osa lapsetoetuste summadest ning õigus nõuda toetuste suuruse kohta teavet lapse emalt ja Sotsiaalkindlustusametilt. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et riiklikke lapsetoetusi arvestatakse kogumis muude asjaoludega lapse vajaduste kaetuse hindamisel ja väljamõistetava elatise suuruse kindlakstegemisel.
  52. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Indrek Parrest Ande Tänav 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.