← Eesti

2-16-9905/34

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2169905 Otsuse kuupäev Tartu, 17. jaanuar 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Jaak Luik, liikmed Ants Kull ja Malle Seppik Kohtu

) § 32, mille kohaselt peavad juriidilise isiku liikmed järgima omavahelistes suhetes hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Hea usu põhimõtte järgimise kohustus tuleneb ka

§st 138 ja VÕS §st

  1. Heas usus käitumine tähendab käitumist vastavalt seadusele. Hageja esitatud elulised asjaolud kogumis võimaldavad kaebusega nõustuda. Olukorras, kus enamik kostja otsuse põhjendustest (mh see, nagu oleks liikmemaks oluline osa kostja tegevuse finantseerimisest ja liikmemaksu tasumata jätmine kahjustaks oluliselt ühingu ja selle liikmete huve) ei leidnud maakohtus tõendamist, saab pidada kogu otsust hea usu vastaseks. Vaidlustatud otsuse terviktekstist nähtub, et volikogu tahe oli suunatud hageja liikmeskonnast väljaarvamisele esmajoones tema tegevuse tõttu MTÜ Eesti Litograafiakeskus juhatuse liikmena, mitte liikmemaksu tasumata jätmise tõttu. Poolte väidete ja esitatud tõendite kogumist saab järeldada, et kostja juhtorganid ei ole aastate jooksul pidanud vajalikuks aktiivselt tegelda liikmemaksu võlglastega. Hagejale anti seitsme aasta jooksul võimalus liikmemaks tasumata jätta ning viimased väljaarvamised liikmemaksu võlgnevuse alusel toimusid
  2. a. Ka ei asutud hagejalt liikmemaksu võlgnevust kohtu abil sisse nõudma, vaid lasti nõudel osaliselt aeguda. Kostja saatis iga aasta 1–2 korda liikmetele e-kirju meeldetuletusega vajadusest liikmemaks tasuda, aga ei märkinud neis tasumata jätmise tagajärjena liikmete hulgast väljaarvamist. 3

(7)3 2-16-9905
  1. a konsolideeritud majandusaasta aruande järgi laekus liikmemaksudena 7315 eurot, s.o 0,6% ühingu tulust, ja hageja võlgnevuse suurus moodustas 0,01% tulu suurusest. Seega ei saanud olla põhjendatud volikogu hinnang, et liikmemaksul on oluline osa ühingu tegevuse finantseerimisel. Ühingu tegevusest nähtub, et selle kohustuse täitmise vajadusse ei ole tõsiselt suhtutud. Seega ei ole hageja väljaarvamine liikmete hulgast ainult liikmemaksu võlgnevuse alusel hea usu põhimõttega kooskõlas ja kostja
  2. märtsi 2016 volikogu otsus hageja väljaarvamise kohta tuleb tunnistada täies ulatuses kehtetuks. Ringkonnakohus selgitas samas, et praegune otsus on tehtud konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades eelkõige põhjusel, et oluline osa kostja kaalutlustest, arvestades nende osakaalu, ei osutunud põhjendatuks, ning hageja väljaarvamine ainuüksi liikmemaksu võlgnevuse põhjendusel, arvestades kostja enda passiivset tegevust selles osas, ei oleks kooskõlas hea usu põhimõttega. Samas ei tähenda otsus, nagu ei oleks kostja liikmetel kohustust liikmemaksu tasuda. Iga väljaarvamise juhtumit tuleb kaaluda konkreetsete asjaolude kogumi alusel. Asjaolu, et ühingus võib olla veel mõni liikmemaksu võlgnik, ei anna teistele liikmetele üldise käibekohustuse põhimõtetest (

§ 138) tulenevalt alust jätta oma kohustus täitmata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Kostja palub kassatsioonkaebuses maa- ja ringkonnakohtu otsused tühistada ja jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata tsiviilasja uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kassatsioonkaebuse kohaselt rikkus ringkonnakohus oluliselt menetlusõiguse norme, kui lahendas maakohtu otsust sisuliselt muutes asja üksnes apellatsioonkaebuses toodud küsimuste piires ja jättis vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lgga 5 poolte maakohtu menetluses esitatud kõigi väidete ja vastuväidete kohta seisukoha võtmata. Ringkonnakohus ei kontrollinud, kas ja miks oli kostja põhikirja p 11.2.2 kohaldamine ebaõige. Ringkonnakohus laiendas valesti lepingulise õigussuhte norme mittetulundusühingu ja selle liikme suhtele. Kostja leiab, et seda suhet ei saa käsitada lepingulisena, vaid õiguskorras autonoomse usaldussuhtena. Sõltumata õigussuhte iseloomust reguleerib mittetulundusühingu ja selle liikmete suhteid, sh liikme väljaarvamist MTÜS §st 16 tulenev eriregulatsioon, mida on korratud ja täpsustatud kostja põhikirjas. Ringkonnakohtu oletus, et otsuse tegemisel peeti olulisemaks põhikirja p 11.2.2 rikkumist, on meelevaldne ning asjakohatu. Üks faktiline põhjendus ei saa muuta otsust õigusvastaseks, kui teise faktilise põhjenduse alusel on õiguslik alus teha sama tagajärjega otsus. Kostja tegevus liikmemaksu sissenõudmisel oli mõistlik ja piisav ning mittetulundusühingu liikme väljaarvamisele ei pea eelnema hoiatust. Kostjal ei ole kohustust hoiatada liikmeid tagajärgede eest, kui nad oma liikmekohustusi või -õigusi ei täida. Liikmemaksu tasumata jätmist kui MTÜ ja selle liikmete huvide vastast käitumist ei saa hinnata vaid finantsnumbrite alusel. Vaidlustatud otsus, milles leiti, et hageja on nii kostja kui ka selle liikmete huve kahjustanud, on autonoomia printsiibil põhinev kaalutlusotsus, mida kohus ei saa sisulistelt ümber hinnata. Ringkonnakohus tõlgendas mittetulundusühingu ja hageja suhet mittetehingulisena, aga ei kohaldanud MTÜS § 16 lgd 1 ja 2, vaid abstraktselt hea usu põhimõtet VÕS § 29, VÕS § 196 lg 2 ja lg 3 ning § 116 lg 2 mõttes. Kohus heitis kostjale sisuliselt ette täiendava tähtaja andmata jätmist VÕS § 196 lg 2 ja § 116 lg 2 mõttes. Kohus oleks pidanud hea usu põhimõtte sisustamisel lähtuma 4

(7)4 2-16-9905 eelkõige

§st 32 ning hindama ka vaidlustatud otsuse põhjendusi, mis puudutasid vastustaja pahauskset käitumist. Kui poolte suhet käsitada tehingulisena, oli kostjal alus hageja välja arvata tehingut üles öeldes.

  1. Hageja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsust tühistada ja see tuleb TsMS § 691 p 1 alusel jätta muutmata. Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kassatsiooniastme menetluskulu kostja kanda.
  3. Kassatsiooniastmes on pooltel põhiline õiguslik vaidlus selle üle, kas kohus on õigustatud sisuliselt hindama mittetulundusühingu organi otsuse vastavust hea usu põhimõttele, sekkudes sel moel ühingu otsustusõigusesse.
  4. MTÜS § 24 lg 1 esimese lause järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Sama paragrahvi lg 7 järgi võib sama paragrahvi lgtes 1–6 sätestatud korras nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Varem on Riigikohus leidnud, et selles lõikes on peetud silmas, et üldkoosoleku otsusega samas korras võib vaidlustada MTÜS § 31 lgs 1 ettenähtud organite otsuseid (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  5. oktoobri
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3219513, p 11). Kostja põhikirja kohaselt on üldkoosolekute vahelisel ajal tema kõrgeimaks organiks volinike koosolek (vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud redaktsiooni p 3.1). Seega on volikogu MTÜS § 31 lgs 1 märgitud organ, mille otsust saab vaidlustada üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras, ja kohus saab hinnata otsuse vastavust seadusele ja põhikirjale.
  7. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu tuvastatut, et kostja volikogu
  8. märtsi 2016 otsusega arvati hageja kostja liikmeskonnast välja põhikirja punktide 11.2.2 ja 11.2.3 alusel, põhjendades otsust sellega, et hageja on kahjustanud oluliselt kostja ja tema liikmete huve MTÜ Eesti Litograafiakeskus juhina, kuna mittetulundusühing on kostjale võlgu

(1), hageja on heade kommete vastaselt mittetulundusühingu tegevuse üle kandnud Tallinn Art Space OÜ-sse eesmärgiga vältida kostja nõuete rahuldamist
(2)ja hageja ei tasunud kostja liikmemaksu seitsme kalendriaasta jooksul
(3). Pooled ei vaidle ka selle üle, et MTÜ Eesti Litograafiakeskus oli Eesti Kunstnike Liidule võlgu. Tsiviilasjas nr 21515134 kinnitas Harju Maakohus
  1. aprilli 2016 määrusega kompromissi, millega Litograafiakeskus kohustus võla tasuma maksegraafiku alusel. Volikogu vaidlustatud otsuse tegemise hetkel oli hageja kostjale võlgu seitsme aasta liikmemaksu.
  2. MTÜS § 16 lgs 1 sätestatud põhimõtte kohaselt võib üldjuhul liikme mittetulundusühingust välja arvata põhikirjas ettenähtud juhtudel. Kostja põhikirja (volikogu otsuse tegemise ajal kehtinud redaktsiooni) p 11.2.2 järgi on liikme liidust väljaarvamise alusteks liidu või liidu liikmete huvide oluline kahjustamine või au teotamine, samuti teod, mis on vastuolus heade kommete või põhiseadusliku korraga. Põhikirja p 11.2.3 järgi on liikme väljaarvamise aluseks ka volikogu kehtestatud liikmemaksu tasumata jätmine ilma mõjuva põhjuseta vähemalt kahe aasta jooksul. Nendele alustele ongi kostja hagejat oma liikmeskonnast välja arvates tuginenud. 5
(7)5 2-16-9905
  1. Maakohus leidis, et kostja volikogu ei oleks tohtinud hagejat põhikirja p 11.2.2 alusel liikmete seast välja arvata, sest hagejale ei ole võimalik ette heita hea usu vastast käitumist, mida kostja on omistanud talle MTÜ Eesti Litograafiakeskus võlgnevuse ning Tallinn Art Space OÜ aspektist. Ringkonnakohus nõustus selle maakohtu seisukohaga ja märkis otsuses, et ei korda selles osas maakohtu põhjendusi (ringkonnakohtu otsuse p 24). Seejuures on ringkonnakohtu otsusest selgelt mõistetav, millise osaga maakohtu otsuse põhjendusest on ringkonnakohus nõustunud. Maakohtu otsuse põhjendustega nõustumisel võib ringkonnakohus TsMS § 654 lgs 6 sätestatud põhimõtte järgi märkida, et nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendusega ega pea seda uuesti esitama. Sel juhul on maakohtu otsuse põhjendus osas, millega ringkonnakohus on selgelt nõustunud, ühtlasi ringkonnakohtu otsuse põhjenduseks. Seega ei saa nõustuda kassatsioonkaebuse väitega, nagu oleks ringkonnakohus jätnud selles osas oma otsuse põhjendamata ega oleks järginud TsMS § 654 lg 5 nõudeid. Kassatsioonkaebusest ei nähtu, millistele kostja maakohtu menetluses esitatud väidetele on ringkonnakohus tema arvates vastamata jätnud. Kolleegium selliseid olulisi väiteid ei tuvastanud. Samuti leiab kolleegium, et kohtud on tuvastatud asjaoludele ka materiaalõigust õigesti kohaldanud.
  2. Kolleegium nõustub ka selle ringkonnakohtu seisukohaga, et hageja väljaarvamine põhikirja p 11.2.3 alusel oli vastuolus hea usu põhimõttega, järgides ühtlasi ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Kassatsioonkaebuses ei ole väiteid, mis võiksid kaasa tuua selles osas teistsuguse otsuse tegemise. MTÜS §s 24 sätestatud õiguskaitsevahend on oma olemuselt ühinguõiguslik õiguskaitsevahend, mida saavad kasutada ühinguga sisesuhtes olevad isikud (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  3. oktoobri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3219513, p 11). Mittetulundusühingu suhe oma liikmetega on seadusega reguleeritud ning sellele kohalduvad mh

§ 32

(juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve) ja § 138 lg 1 (õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus) ning VÕS § 6 (võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt (lg 1); võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (lg 2)). Riigikohus on varasemas praktikas kinnitanud, et ühingu ja liikme suhetes tuleb arvestada hea usu põhimõttega (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 32113715, p 11). Samuti on Riigikohus varem leidnud, et ühingu liikmete võrdse kohtlemise põhimõte on olemuselt ühinguõigusliku hea usu põhimõtte konkretiseering, mis analoogia alusel (

§ 4

esimene lause) äriseadustiku (ÄS) §ga 85, § 154 lgga 1 ja §ga 272 ning tulundusühistuseaduse (TÜS) §ga 25 kohaldub koostoimes

§ga 32 ka mittetulundusühingu liikmetele. Riigikohus märkis oma lahendis, et mittetulundusühingu liikmed vajavad samasugust kaitset nende põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise eest nagu äriühingute osanikud, aktsionärid ja liikmed (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

  1. aprilli
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3212915, p 14). Seega on ka kohus MTÜS § 24 alusel esitatud hagi lahendades õigustatud hindama seda, kas mittetulundusühingu organi otsuse tegemisel on arvestatud hea usu põhimõttega, sh kas ühingu liikmeid on koheldud võrdselt. Varasemas praktikas on Riigikohus leidnud, et liikme ühingust väljaarvamise õigsuse hindamisel tuleb otsustada, kas väljaarvamine oli sisuliselt õigustatud ja mõistlik (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3216503, pd 29 ja 30).
  5. Kostja on valesti leidnud, nagu oleks ringkonnakohus vaidlust lahendades lähtunud lepingu ülesütlemise eeldustest. Ringkonnakohus on lahendanud vaidluse kostja põhikirja, MTÜS sätete,

§de 32 ja 138 ning VÕS § 6 alusel. Nõustuda ei saa kostja väitega, nagu oleks ringkonnakohus talle ette heitnud hagejale liikmemaksu tasumiseks täiendava tähtaja andmata jätmist, sest sellist etteheidet ringkonnakohtu otsus ei sisalda. Küll on ringkonnakohus andnud hinnangu kostja käitumisele liikmemaksude sissenõudmisel oma liikmetelt, hinnates seda asjaolude 6

(7)6 2-16-9905 kogumi ühe osana hea usu põhimõtte kontekstis. Eespool on kolleegium põhjendanud, et ekslik on kassaatori seisukoht, nagu ei saaks kohus hinnata liikme ühingust väljaarvamise sisulist põhjendatust, kui formaalne alus väljaarvamiseks on olemas. Et ühingu ja tema liikmete vahel on seadusega reguleeritud õigussuhe, siis ei ole asjakohased kassatsioonkaebuse väited selle suhte ülesütlemisega lõpetamise kohta.
  1. Kassatsioonkaebuses esitatud protsessuaalne nõue on ka vastuoluline, sest taotlenud maa- ja ringkonnakohtu otsuste tühistamist, on kostja samas taotlenud hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Apellatsioonkaebuse lahendamine on ringkonnakohtu pädevuses (TsMS
  2. peatükk, s.h § 657). Kui aga ringkonnakohus oleks hageja apellatsioonkaebuse jätnud rahuldamata, oleks see tähendanud maakohtu otsuse (resolutsiooni) muutmata jätmist.
  3. Kolleegium jätab TsMS § 171 lg 1 alusel Riigikohtus kantud menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 6 alusel määrab hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus.
  4. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 alusel kassatsioonikautsjon arvata riigituludesse. Jaak Luik 7
(7)Ants Kull Malle Seppik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.