KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ulvi Loonurm ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 22.06.2017, Tallinn Tsiviilasja

§ 38

lõike 1 kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtult juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Maakohus tuvastas, et osaliselt oli vaidlustatud otsus vastuolus kostja põhikirja punktiga 11.2.2. Selles osas nõustub kolleegium maakohtuga ega korda maakohtu põhjendusi. Iseenesest õige on ka maakohtu väide, et see, et hageja tasus hea tahte märgiks võlgnevuse peale volikogu otsust või et osa liikmemaksu võlgnevust oli aegunud või et kedagi teist ei ole liikmemaksu võlgnevuse pärast liidust välja arvatud või et hageja võlgnevus moodustas liidu kogutulust vaid 0,01%, ei muuda põhikirja punkti 11.2.3 sisu. Samas ei võtnud maakohus seisukohta, kas hageja väited võivad anda aluse tuvastada vaidlustatud otsuse sisulise puuduse, s.o vastuolu hea usu põhimõttega. Selles osas täiendab kolleegium maakohtu põhjendusi. Mittetulundusühingu tegevusele kohaldub lisaks MTÜS-le tsiviilseadustiku üldosa (

) ja VÕS-i sätted osas, milles ühingu liigi kohta käivates eriseadustes ei ole sätestatud teisiti. Seega tuleb kostjal järgida oma tegevuses lisaks põhikirjale ja MTÜS-i sätetele mh

-i § 32, mille kohaselt peavad mh juriidilise isiku liikmed järgima omavahelistes suhetes hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Hea usu põhimõtte järgimise kohustus tuleneb samuti

§-st 138 ja VÕS §-st 6. Kolleegium kaalus vaidluse lahendamisel ka VÕS-i sätete laiemat kohaldamist (tehingu ülesütlemist reguleerivaid sätteid), kuna juriidilise isiku organi otsus võib olla käsitletav tehinguna, kuid juhindub siiski vastavalt senisele kohtupraktikale (nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-7-10, punkt 31)

§-st 38 (sama VÕS § 6) ja MTÜS-ist.

1. Kolleegium on seisukohal, et hageja poolt esiletoodud elulised asjaolud kogumis annavad aluse kaebusega nõustumiseks. Heas usus käitumine tähendab käitumist vastavalt seadusele, ühiskonnas väljakujunenud moraalistandarditele, ei ole ülekohtune, on aus, lojaalne, õiglane, teise poole huve arvestav jne. Kohtul tuleb anda heas usus käitumise nõudele võimalikult objektiivne sisu.
2. Maakohus tuvastas, et muude vaidlustatud otsuses etteheidetud tegudega (kirjeldatud volikogu otsuse punktides 1 ja 2) hageja ühingut ega selle liikmeid ei kahjustanud ega käitunud MTÜ Litograafiakeskuse juhatuse liikmena heade kommete vastaselt. Samas leidis maakohus, et kolmas etteheidetav tegu (liikmemaksu 7a tasumata jätmine) on 7 tõendatud ja andis otsuse tegemiseks kehtiva aluse, kuigi tuvastas ka, et liikmemaksude tasumata jätmisega ei kahjustanud hageja ühingu ega selle liikmete huve. Kolleegium nõustub hagejaga, et olukorras, kus oluline enamus kostja otsuse põhjendustest ei leidnud maakohtus tõendamist, mh see, et liikmemaksud oleks oluline osa kostja tegevuse finantseerimisest ja et liikmemaksu tasumata jätmine kahjustaks oluliselt ühingu ja selle liikmete huve (volikogu põhjendus t I kd lk 10), on alus hinnata kogu otsust sisulise puudusega (hea usu vastaseks) olevaks.
3. Kolleegium põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Vaidlustatud otsuse terviktekstist nähtub, et volikogu tahe oli küll suunatud hageja liikmeskonnast väljaarvamisele, kuid seda esmajoones mitte liikmemaksu tasumata jätmise pärast, vaid seonduvalt tema tegevusega MTÜ Litograafiakeskus juhatuse liikmena ja seoses selle ühingu võlgnevusega kostjale. Kostja organi otsuse tõlgendamisele kohaldub VÕS §
4. Kolleegium võtab viidatud sätte lõike 5 punktide 1 ja 3 alusel arvesse kostja tegevuse enne vaidlusaluse otsuse tegemist. Poolte esitatud väidete ja tõendite kogumist saab järeldada, et kostja juhtorganid ei ole aastate jooksul pidanud vajalikuks tegeleda aktiivselt liikmemaksu võlglastega. Seda tõendab vaidlustatud otsus, kust nähtub, et hagejale anti võimalus liikmemaksu mitte tasuda 7a jooksul ega peetud vajalikuks teha võlgnevuse alusel väljaarvamise otsust enne, kui nähti põhilise probleemina temaga seotud ühingu enam kui 30 000 euro suurust võlgnevust. Samuti kinnitab seda asjaolu, et viimased väljaarvamised liikmemaksu võlgnevuse alusel toimusid aastal 2004 (t I kd lk 179). Ka ei asutud hagejalt liikmemaksu võlgnevust kohtu abil sisse nõudma, vaid lasti see isegi osaliselt aeguda. Ringkonnakohtus täiendavalt kogutud tõenditest nähtub, et kuigi kostja saatis iga-aastaselt 1-2 korda liikmetele e-kirju meeldetuletustega mh vajadusest tasuda liikmemaks (t II kd lk 30-31pöördel), ei sisaldunud neis tasumata jätmise tagajärgede loetelus liikmete hulgast väljaarvamist, küll aga olid esiletoodud muud tagajärjed (võimatus kandideerida ateljeepindadele jmt; t II kd lk 30-31). Seega võis võlglastel tekkida arusaam, et kui ei soovita kasutada loetletud hüvesid, siis muid tagajärgi ühing ei rakenda, mistõttu ei suhtutud liikmemaksu tasumisse ilmselt piisava tõsidusega. Kostja kirjeldatud suhtumine on eluliselt arusaadav, kuna 2015.a konsolideeritud majandusaasta aruandega (t I kd lk 91-124) on tõendatud, et liikmemaksudena laekunud 7315 eurot moodustas ühingu tulust vaid 0,6% ja hageja võlgnevus (kokku 82 eurot) vaid 0,01% tulust. Seega ei saanud olla põhjendatud volikogu hinnang otsuses, et liikmemaksud on oluline osa ühingu tegevuse finantseerimisest. Arvestades aruandest nähtuvat ühingu tulu suurust 1 203 965 eurot, ei saanud tasumata makse kahjustada oluliselt ühingu ja selle liikmete huve. Kooskõlas põhikirjaga on kostja väide, et liikmemaksu tasumise kohustus on sisuliselt ainus aktiivne liikme kohustus konkreetse ühingu suhtes. Samas nähtub ühingu enda tegevusest aastate jooksul enne vaidlusaluse otsuse tegemist, et selle kohustuse täitmise vajadusse ei ole tõsiselt suhtutud ja selline arusaam on edastatud ka liikmetele, mistõttu konkreetses kontekstis konkreetse otsusega hageja väljaarvamine liikmete hulgas ainult liikmemaksu võlgnevuse alusel ei oleks kooskõlas hea usu põhimõttega ja kostja 28.03.2016 volikogu otsus hageja väljaarvamise kohta tuleb tunnistada kehtetuks täies ulatuses.
5. Kolleegium selgitab, et käesolev otsus ei tähenda, et kostja liikmetel ei oleks kohustust liiikmemaksu tasuda ning seda sõltumata sellest, et ilmselgelt ei ole liikmemaksud kostja peamiseks finantseerimise allikaks. Käesolev otsus on tehtud konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades, eelkõige põhjusel, et oluline enamus kostja kaalutlustest hageja väljaarvamisel ei osutunud põhjendatuks ning arvestades nende kaalutluste osakaalu otsuses, ei oleks ainult liikmemaksu võlgnevuse alusel hageja väljaarvamine, arvestades 8 kostja enda eelnevat suhteliselt passiivset tegevust liikmemaksude vallas, kooskõlas hea usu põhimõttega. Iga väljaarvamise juhtumit tuleb kohtul kaaluda konkreetsete asjaolude kogumi alusel. Kostja on vastuses kaebusele selgitanud, et on peale hageja väljaarvamist tegelenud aktiivselt teiste võlglastega, mistõttu eelduslikult sellist olukorda nagu kirjeldatud käesolevas otsuses, edaspidi ei teki. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et asjaolu, et ühingus võib olla veel mõni liikmemaksu võlgnik, ei anna teistele liikmetele üldise käibekohustuse põhimõtetest (

§ 138) tulenevalt alust jätta oma kohustust täitmata.

29. Vastuseks poolte muudele väidele selgitab kolleegium järgmist. Väide, et hea tahte märgiks tasus hageja võla, on tõendatud, kuid toimus 3 kuud peale volikogu otsust ega kõrvalda rikkumist tagasiulatuvalt. Tasumisega likvideeris hageja võlgnevuse, mida kostjal oleks olnud õigus sisse nõuda ning seda sõltumata nõude võimalikust osalisest aegumisest (

§ 142

lõike 1 kohaselt võib (kuid ei pea) kohustatud isik keelduda kohustuse täitmisest). Põhjendatud ei ole ka väide, et loomeliitu kuulumine on vältimatu, et saada tulevikus õigust pensionile. Kostja lükkas hageja väite ümber, selgitades, et alates 01.01.1991 ei sõltu pensioniõigusliku staaži arvestamine mitte loomeliitudesse kuulumisest, vaid sotsiaalmaksu tasumisest. Kostja väiteid kinnitavad riikliku pensionikorralduse seaduse RPKS § 30 lõige 1 ja VV määruse „Pensioniõigusliku staaži tõendamiseks vajalike dokumentide loetelu, nõuded dokumentidele ja pensioniõigusliku staaži arvestamise erisused“ § 3, mille lõike 2 kohaselt tõendab loomeliitude ja kutseühingute liikmete tegevust loometegevust alates 01.01.1991 teatisega, millest nähtub sotsiaalmaksu tasumine loomeliitude ja kutseühingute liikmete poolt või eest. 30. Hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus TsMS § 162 lõike 1 alusel kostja/vastustaja kanda. Kuna maakohus hageja põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lõige 4). Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud määrab kindlaks asja lahendanud maakohus peale otsuse jõustumist. Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/