1-12-8879/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. detsember 2017.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-8879 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär, tõlk Prokurör Ingrid Koddo, Marina Davõdovitš juuresolekul Kristiina Erte (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 19.12.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Fjodor Bulõgin´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Fjodor Bulõgin, isikukood 35209230042, viibib Viru Vanglas Süüdimõistetu Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Fjodor Bulõgin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 22.11.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Fjodor Bulõgin´i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viktor Grigorjev on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 25.09.2012 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati KarS § 74 lg 5; § 65 lg 2 alusel 6 aasta 9 kuu 28 päeva vangistusega. Karistuse kandmise algus 10.04.2012 ja lõpp 07.02.
2. Kinnipidamisasutuses Fjodor Bulõgini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Isikul puudub vabanemisel elukoht. Ta soovib hakata taotlema Tallinnas sotsiaalkorterit. Varem elas üürikorteris. Kinnipeetaval on keskharidus ning elektriku eriala. Rummu Erikutsekoolis omandas tööpinkide lukksepa, keevitaja kui elektriku erialad. Väidetavalt omab ka ehitustööde oskust. Riigikeele oskuse tase on A
3. Varem elatus juhutöödel saadud tasust ja ebaseaduslikust tegevusest. Töötanud peamiselt ehituse valdkonnas. Vangistuses on kinnipeetav töötanud 20142015a Harku- ja Murru vanglas AS Eesti vanglatööstuses. 2016 aastal töötanud Viru vanglas majandustöödel. Käesoleval ajal töötab juuksurina. Võlanõuded enda sõnul soovib tasuda, samas mõistab, et need on suured ja ei pruugi õnnestuda. K-raha andmetel on 08.11.2017 seisuga vabanemisfondis xxx eurot, täitmisel nõudeid 2 786,37 EUR. Peale vabanemist soovib lisaks pensionile ka tööle asuda. Isikul on 3 last. Tutvusringkonna moodustasid peamiselt kriminaalse taustaga isikud, ligi pool oma elust on kinnipeetav veetnud erinevates vanglates. Elustiil on 1 olnud riskeeriv, hoolimatu, kuriteod sooritatud valdavalt tagajärgedega arvestamata. Isik on olnud teiste poolt mõjutatav, olnud valmis rikkuma teadlikult seadust. Enda sõnul on hakanud ta oma tekitatud kahjust ja vigadest vanuse tõttu aru saama. väidetavalt tarvitas alkoholi paar korda aastas. Varasemal perioodil tarvitas alkoholi tsükliliselt ja palju, tunnistab kuritarvitamist. Isikuvastased kuriteod valdavalt sooritatud alkoholijoobes olles. Alkoholijoobes olles ei suuda enda käitumist kontrollida, mistõttu probleemsetes situatsioonides võib reageerida impulsiivselt ja vägivalda kasutades. Enam alkoholi probleemiks ei pea, omab tugevat veendumust, et suudab ohjata liigtarbimist, tulevikus alkoholi mõningast tarbimist ei välista. Kriminaalhooldusel sooritanud uue kuriteo. Ametnikega probleeme esinenud ei ole, viisakas. Väljendab soovi edaspidi elada seaduskuulekalt, kuid probleemide ilmnemisel võib jätkata endist elustiili. On läbinud vanglas sotsiaalprogrammid „12 sammu“ ning „Tee“. Kinnipeetav on karistatud 11 korda ning reaalset vangistust kannab
4. korda. Kuritegude ajenditeks on olnud nii alkohol, mõtlematu käitumine, mõjutatavus, kui majandusliku kasusaamise eesmärk. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 15%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 40%. Viru Vangla ei toeta Fjodor Bulõgin´i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt ei ole Fjodor Bulõginvabanemisel elukohta. Tegu on vanaduspensionäriga, garanteeritud töökoht puudub. Kriminaalhooldusel on olnud 2 korda. Viimasel korral pani katseajal toime uue kuriteo. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Fjodor Bulõgin soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud Fjodor Bulõgini arvamuse, leiab, et Fjodor Bulõgini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Fjodor Bulõgin kannab vanglakaristust narkokuriteo eest. Karistusregistri andmetel on Fjodor Bulõgin varasemalt karistatud tingimisi ja reaalse vangistusega narkootilise aine käitlemise, varguste ja tapmise eest. Varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Vabanedes puudub kinnipeetaval kindel elukoht, tegu on vanaduspensionäriga. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub vabaduses kindel elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Kohus leiab, et kuna isik, kes on 11 korda kriminaalkorras karistatud ja kahel korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks, ei ole seega varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Tõsiseks soodusteguriks on majandusliku kasu saamise eesmärk. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isiku käitumine vanglas on olnud hea, ta on osalenud sotsiaalprogrammides, hõivatud tööga ja puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus 2 hindab seda kui asjaolu, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades Fjodor Bulõgin kuriteo toimepanemise asjaolusid (katseajal toime pandud narkokuritegu), süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole Fjodor Bulõgini ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 07.02.2019, ärakandmiseks on veel 1 aasta ja 1 kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist ei toeta ei vangla, ega ka prokuratuur. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Fjodor Bulõgin oli 2 korral määratud kriminaalhooldusele ning viimane neist ebaõnnestus, kuna ta pani katseajal toime esimese astme kuriteo. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Isikut on kahel korral karistatud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Fjodor Bulõgini vabastamata temale Harju Maakohtu 25.09.2012 otsusega mõistetud karistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 3