RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 1177461 18. jaanuar 2018 Eesistuja Saale Laos, liikmed Lea Kivi ja Peeter Roosma Jälitustoimingutega

) § 63 lg 11 kohaselt esitada kriminaalmenetluses tõendina julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teave, s.o

1. jaanuari
2. a teabehanketoimingute kokkuvõte. Kogutud teabe kohaselt võisid AS-i A juhatuse esimees, B OÜ nõukogu esimees ja C OÜ nõukogu esimees X ning AS-i A juhatuse liige, B OÜ nõukogu liige ja C OÜ nõukogu liige Y nõustuda vara või muu soodustuse lubamisega ning võtta oma ametiseisundi kasutamise eest AS-i A ja selle tütarettevõtete lepingulistelt partneritelt vastu vara ja muud soodustust. Seega kahtlustati, et toime on pandud karistusseadustiku (KarS) §de 294 ja 298 tunnustele vastavad teod (kuni
3. detsembrini 2014 kehtinud karistusseadustiku redaktsioonis KarS §de 293 ja 297 tunnustele vastavad teod).
4. Harju Maakohtu
5. jaanuari
6. a määrusega anti Riigiprokuratuuri taotlusel luba teha ajavahemikul
7. jaanuarist kuni
8. märtsini 2015

§s 1267 sätestatud jälitustoiminguid. Seda 1-17-74611-17-7461 luba pikendati kolm korda:

1. märtsi
2. a määrusega anti luba jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul
3. märtsist kuni
4. maini 2015;
5. mai
6. a määrusega anti luba jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul
7. maist kuni
8. juulini 2015 ning
9. juuli
10. a määrusega anti luba jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul
11. juulist kuni
12. septembrini
15. juunil 2017 tegi prokuratuur kaitsjatele e-toimiku vahendusel kättesaadavaks kriminaalasja toimiku, misjärel esitas kahtlustatava W kaitsja vandeadvokaat Elmer Muna Riigiprokuratuurile taotluse, soovides tutvuda jälitustoiminguteks antud lubade ja nende aluseks olnud prokuratuuri taotlustega.
16. Riigiprokuratuuri
17. juuni
18. a määrusega otsustati eelmises punktis nimetatud kohtumäärusi ja prokuratuuri taotlusi kaitsjale tutvustada osaliselt, s.t osa määruste ning taotluste tekstist kaeti

§ 12614lg 1 pde 3, 6 ja 7 alusel kinni.

Riigiprokuratuuri

1. juuni
2. a määrust kaitsjale kättesaadavaks ei tehtud.
3. Kaitsja esitas

§ 12616

lg 1 alusel Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotles Riigiprokuratuuri

1. juuni
2. a määruse tühistamist, Harju Maakohtu
3. jaanuari,
4. märtsi,
5. mai ja
6. juuli
7. a määruse ning nende määruste aluseks olnud prokuratuuri taotluste terviktekstide väljanõudmist ja tutvustamist, lisaargumentide esitamise võimaldamist, jälitustoiminguteks antud lubade tühistamist ning W suhtes tehtud jälitustoimingute õigusvastaseks tunnistamist. Kokkuvõtlikult märkis kaitsja järgmist. 5.
8. Prokuratuur keeldus alusetult eelnimetatud määruste ning nende aluseks olnud taotluste terviktekstide tutvustamisest. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 8 p 1 kohaselt on korrakaitse riigisaladus jälitusasutuste poolt jälitustegevuse käigus kogutud teave ning teabe kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. Sellise teabe salastatus kustub ulatuses, mis on kantud kriminaaltoimikusse või mida tutvustatakse isikule, kelle suhtes jälitustoiming tehti, või isikule, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga riivati. Praegusel juhul kaeti jälitusload ja nende aluseks olnud taotlused kinni osas, mis puudutavad jälitustoimingutele allutatud isikut nr 8, kes on AS-i D juhatuse liige ja AS-i E nõukogu liige Z. Z-i suhtes jälitustoimingute tegemine nähtub aga muudest kriminaaltoimiku materjalidest ja nende jälitustoimingute käigus kogutud teabe avalikuks tulek ei saaks kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut. 5.
9. Maakohus tugines jälituslubade andmisel lubamatutele tõenditele ning kvalifitseeris kahtlustatavate käitumise ekslikult KarS §de 294 ja 298 järgi. Samuti ei põhjendatud nõuetekohaselt kuriteokahtlustuse olemasolu ega W suhtes jälitustoimingute tegemise vajalikkust.
10. Tallinna Ringkonnakohtu
11. septembri
12. a määrusega rahuldati kaitsja taotlus osaliselt. Ringkonnakohus kohustas jälitusasutust ja prokuratuuri tutvustama kaitsjale täiendavaid osi käesoleva määruse ps 5 loetletud dokumentidest, märkides kokkuvõtlikult järgmist. 6.
13. Riigiprokuratuuri
14. juuni
15. a määrusega anti luba jätta Harju Maakohtu
16. jaanuari,
17. märtsi,
18. mai ja
19. juuli
20. a määrus ning nende määruste aluseks olnud prokuratuuri taotlused tutvustamata osas, kus käsitletakse jälitustoiminguid, millest pole isikuid veel teavitatud, ja osas, kus kajastatakse jälitusasutuste meetodeid ja taktikaid. Esimesel juhul tugineti dokumentide kinnikatmisel

§ 12614

lg 1 pdele 3 ja 7 ning teisel juhul

§ 12614lg 1 pdele 3, 6 ja 7. 2

§ 12614lg 1 pde 3 ja 7 alusel on põhjendatud.

Harju Maakohtu

1. septembri
2. a määrusega anti

§ 12613

lgs 4 sätestatud korras luba jätta osa isikuid jälitustoimingutest teavitamata, mistõttu pole võimalik nende jälitustoimingutega kogutud andmeid tutvustada. Kui isikuid pole jälitustoimingutest teavitatud, on jälitustoimingutega kogutud teave riigisaladus (RSVS § 8 p 1 kolmas lause). 6.3.

§ 12614

lg 1 p 6 alusel võib keelduda andmete tutvustamisest, kui nende andmete põhjal on võimalik teha järeldusi jälitustoimingu tegemise konkreetse viisi või jälitustoimingu tegemisel kasutatavate vahendite kohta ning andmete tutvustamine võib seetõttu seada ohtu samalaadsete jälitustoimingute edaspidise efektiivsuse. Praegusel juhul vastab jälitustoiminguteks antud lubade ja nende aluseks olnud taotluste kinni kaetud tekst eeltoodud nõuetele osaliselt. Muus osas kajastab kinni kaetud tekst teavet, millest nähtub, et kohtult taotleti jälitustoiminguks luba ja et selle jälitustoimingu tegemine on tehniliselt võimalik. Sellise teabe varjamine pole põhjendatud. Eelnevast nähtuvalt tuleb kaitsjale tutvustada täiendavaid osi Harju Maakohtu

1. jaanuari,
2. märtsi,
3. mai ja
4. juuli
5. a määrusest ning nende määruste aluseks olnud prokuratuuri taotlusest.
6. Ringkonnakohtu määruse peale esitasid kaebused riigiprokurör Laura Feldmanis ja W kaitsja vandeadvokaat E. Muna. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
7. Prokurör taotleb Tallinna Ringkonnakohtu
8. septembri
9. a määruse tühistamist osas, millega tühistati Riigiprokuratuuri
10. juuni
11. a määrus ning kohustati jälitusasutust ja prokuratuuri tutvustama kaitsjale täiendavaid osi jälitustoiminguteks antud lubadest ja nende aluseks olnud taotlustest. Tühistatud osas palub prokurör jõustada Riigiprokuratuuri
12. juuni
13. a määrus või saata kohtuasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kokkuvõtlikult märgitakse määruskaebuses järgmist. 8.
14. Ringkonnakohus tühistas alusetult Riigiprokuratuuri
15. juuni
16. a määruse ning kohustas jälitusasutust ja prokuratuuri tutvustama kaitsjale andmeid jälituslubade kohta, mille alusel jälitustoiminguid ei tehtud.

§ 12613

lg 1 kohaselt teavitatakse isikut tema suhtes tehtud jälitustoimingu ajast ja liigist ning tulenevalt

§ 12614

lg 1 esimesest lausest võimaldatakse teavitatud isikul soovi korral tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja jälitustoimingu käigus tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletusega.

§ 12616

lgs 1 sätestatud kaebeõiguse tagamiseks tuleb

§ 12614

lg 1 esimese lause alusel tutvustada ka jälituslube ja nende aluseks olnud prokuratuuri taotlusi. Tegemata jäetud jälitustoiminguid puudutavat teavet isikule ei tutvustata. 8.

1. Ka tegemata jäetud jälitustoimingutega seotud andmed kujutavad endast riigisaladust. Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas
2. mai
3. a otsuses kriminaalasjas nr 3113112, et RSVS § 8 p 1 kolmandast lausest tulenevalt pole jälitustoiminguga kogutud ja jälitusprotokollis vormistatud tõendusteave üldjuhul enam riigisaladus osas, mis on võetud kriminaaltoimikusse. Kuivõrd jälitusprotokolli kantav teave on üldjuhul sama, mis kajastub ka eeluurimiskohtuniku poolt jälitustoimingu tegemiseks väljastatavas loas, siis puudub mõistlik põhjus jätta kohtueelse menetluse lõpule viimisel koos jälitusprotokolliga kriminaaltoimikusse võtmata ka see kohtu luba, mis moodustas konkreetsel juhul jälitustoimingu tegemise aluse. Jälitustoimingu aluseks oleva kohtu loa võib jätta koos jälitusprotokolliga kriminaaltoimikusse võtmata vaid nendel erandlikel juhtudel, mil kohtu luba sisaldab veel muud jälitusprotokollis kajastamata teavet (nt teabe kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitlev teave või kriminaalmenetlusse kaasamata kolmandaid 3

§ 12614

lg 1 p 3 õigustab sellise teabe tutvustamisest keeldumist, mis on riigisaladus või salastatud välisteave, sõltumata selle kogumisest jälitustoiminguga (vt viidatud otsuse p 666). Praeguses asjas leidis ringkonnkohus, et sama sätte alusel võib jätta tutvustamata ka jälitustoiminguga kogutud teabe, kui isikut ei ole jälitustoimingust teavitatud.

1. Kaitsja määruskaebusele esitas vastuse riigiprokurör L. Feldmanis, kelle hinnangul on jälituslubade ja nende aluseks olnud taotluste osaline kinnikatmine seaduslik. Vastavad põhjendused on esitatud Riigiprokuratuuri
2. juuni
3. a määruses, mis sisaldab riigisaladust ja asub jälitustoimikus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Kolleegiumi hinnangul on prokuröri määruskaebus põhjendatud.

§ 12613

lg 1 kohaselt teavitatakse isikut jälitustoimingu tegemise loa tähtaja lõppemise korral tema suhtes tehtud jälitustoimingu ajast ja liigist ning tulenevalt

§ 12614

lg 1 esimesest lausest võimaldatakse teavitatud isikul soovi korral tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja jälitustoimingu käigus tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletusega.

§ 12616

lgs 1 sätestatud kaebeõiguse tagamiseks on isikul

§ 12614

lg 1 esimese lause alusel õigus tutvuda ka dokumentidega, mis on olnud jälitustoiminguga tema kohta andmete kogumise aluseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. aprilli 2017. a määrus kohtuasjas nr 311117, p 52).

§ 12614

lg 1 teine lause näeb ette alused, millal võib jätta andmed osaliselt või täielikult tutvustamata. Seega nähtub eelnevast, et isikut ei teavitata tema suhtes tegemata jäetud jälitustoimingutest ja isikul pole õigust neid toiminguid puudutavate andmetega tutvuda. Samuti ei 4

§ 12614

lg 1 teises lauses loetletud alustele, sest

§ 12613

lg 1 ja § 12614 lg 1 esimene lause ei kohusta riiki seda teavet isikule tutvustama. Kuna Harju Maakohtu

1. jaanuari,
2. märtsi,
3. mai ja
4. juuli
5. a määruse ning nende määruste aluseks olnud taotluste kinni kaetud osad sisaldavad tegemata jäetud jälitustoiminguid puudutavaid andmeid, keeldus prokuratuur õigustatult nende andmete kaitsjale tutvustamisest.
6. Jälituslubade ja nende aluseks olnud taotluste kinni kaetud osad sisaldavad ka andmeid jälitustoimingute kohta, millest polnud isikuid Riigiprokuratuuri
7. juuni
8. a määruse tegemise ajaks teavitatud, sest Harju Maakohtu
9. septembri
10. a määrusega anti

§ 12613

lg 4 alusel luba jätta isikud nendest toimingutest teavitamata kuni üheks aastaks. Arvestades, et

§ 12614

lg 1 esimese lause kohaselt tekib isikul õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja jälitustoimingu käigus tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletusega alates hetkest, mil teda on jälitustoimingust teavitatud, polnud ka W-l õigust enne Harju Maakohtu

1. septembri
2. a määruses märgitud tähtaja möödumist tutvuda võimalike andmetega, mis kõnealuste jälitustoimingutega tema kohta koguti. Seega on ka nende andmete kinnikatmine põhjendatud.
3. Kuigi ringkonnakohus tugines

§ 12614

lg 1 pdele 6 ja 7 üksnes tegemata jäetud jälitustoiminguid puudutavate andmete osas, õigustasid nendest sätetest tulenevad põhimõtted Riigikohtu hinnangul kaudselt kõigi vaidlusaluste andmete kinnikatmist. Nimelt selgitas Riigiprokuratuur ringkonnakohtule esitatud vastustes üksikasjalikult, kuidas võib praeguses asjas kinni kaetud andmete tutvustamise tulemusena edastada jälitusasutuse meetodite ja taktika kohta teavet, mille avalikuks tulek võib seada ohtu samalaadsete jälitustoimingute edaspidise efektiivsuse. Prokuratuur märkis õigesti sedagi, et

§ 12614

lgs 1 nimetatud teabe tutvustamine on kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb otsustada, kas andmete tutvustamisega kaasnev oht mõnele

§ 12614

lg 1 pdega 1–7 kaitstavale hüvele kaalub konkreetsel juhul üles andmete tutvustamata jätmisega kaasneva jälitustoimingule allutatud isiku põhiõiguste riive (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus kohtuasjas nr 311117, p 53).
3. Kaaludes praeguses asjas ühelt poolt kinni kaetud andmete tutvustamata jätmisega kaasnevat kaitseõiguse riive suurust ja teiselt poolt kõnealuste andmete tutvustamisega kaasnevat ohtu samalaadsete jälitustoimingute edaspidisele efektiivsusele, nõustub kolleegium Riigiprokuratuuriga. Harju Maakohtu
4. jaanuari,
5. märtsi,
6. mai ja
7. juuli
8. a määruse ning nende määruste aluseks olnud prokuratuuri taotluste osaline kinnikatmine on

§ 12614lg 1 pde 6 ja 7 alusel põhjendatud.

Hinnates jälitusasutuse meetodite ja taktika kohta teabe edastamise ohu suurust, ei arvestanud ringkonnakohus kõiki Riigiprokuratuuri vastuses nimetatud asjakohaseid argumente ning rikkus Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse tühistamisega oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 mõttes.

Selle vea tõttu tuleb ringkonnakohtu määrus osaliselt tühistada. 15. Samas pole prokuratuuri ja ringkonnakohtu viide

§ 12614lg 1 ple 3 asjakohane.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on varem selgitanud, et kuigi

§ 12614

lg 1 punktides 1–2 ja 4–6 nimetatud andmed on jälitustoimingutega seoses ühtlasi ka korrakaitse riigisaladus RSVS § 8 tähenduses, on seadusandja neid aluseid siiski eristanud iseseisvate tutvustamata jätmise alustena, mistõttu juurdepääs nendele andmetele ei sõltu riigisaladusele juurdepääsu õigusest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse tähenduses. Seda kinnitab ka RSVS § 8 p 1 kolmas lause, mille kohaselt kustub jälitustegevuse käigus kogutud teabe ning selle kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitleva teabe salastatus kriminaaltoimikusse kandmise kõrval ka teabe tutvustamisel isikule, kelle suhtes jälitustoiming tehti, või isikule, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga riivati.

§ 12614lg 1 p 3 peab silmas eelkõige olukorda, kus 5

§ 12614

lg 1 ple 3 tuginemist sellega, et isikuid ei ole jälitustoimingutest teavitatud ja neile pole jälitustoimingutega seotud andmeid tutvustatud. Kolleegium sellise mõttekäiguga ei nõustu.

§ 12614

alusel tuleb kõigepealt otsustada, kas RSVS § 8 ps 1 nimetatud teavet isikule tutvustada, ning jaatava vastuse korral kustub RSVS § 8 p 1 kolmanda lause alusel tutvustatud teabe salastatus. Olukorras, kus teabe salastatuse kustumine sõltub teabe tutvustamisest, pole võimalik tutvustamise üle otsustamisel tugineda asjaolule, et tegemist on salastatud teabega. Õigustades

§ 12614

lg 1 ple 3 tuginemist asjaoluga, et vaidlusalust teavet pole kriminaaltoimikusse võetud, tegi prokurör ringkonnakohtuga sarnase vea.

1. Kokkuvõtlikult järeldub ülaltoodust, et ringkonnakohtu määruse põhjendused on ekslikud osas, milles tuginetakse Riigiprokuratuuri
2. juuni
3. a määruse muutmata jätmisel RSVS § 8 ple 1 ja

§ 12614lg 1 ple 3.

Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määruse vastavad põhjendused asendada käesoleva määruse põhjendustega. 18. Ülejäänud kaitsja etteheited on alusetud. Nimelt tugines prokuratuur dokumentide kinnikatmisel ka

§ 12614

lg 1 ple 7, mille kohaselt võib isikule jätta tutvustamata andmed, mida ei ole võimalik eraldada ja esitada selliselt, et neist ei ilmneks andmed, mis on loetletud sama paragrahvi esimese lõike punktides 1–6. Praegusel juhul on jälituslubade ja nende aluseks olnud taotluste kinni kaetud osades ka sellist teavet, mida ei saaks eraldi võetuna tutvustamata jätta, kuid mida konkreetses lauses või tekstilõigus sisaldumise tõttu on siiski varjatud, sest vastasel juhul ilmneksid konkreetsest lausest või tekstilõigust muud

§ 12614lg 1 ps 6 sätestatud andmed, mida pole võimalik avaldada.

Kolleegiumi arvates ei saa sel põhjusel määruskaebuses osutatud konkreetsete andmete kinnikatmist lugeda põhjendamatuks. 19. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 390

lgst 1, § 361 lg 1 pdest 3 ja 7, § 362 pst 2 ning § 339 lgst 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu

1. septembri
2. a määruse osas, millega tühistati Riigiprokuratuuri
3. juuni
4. a määrus ning kohustati jälitusasutust ja prokuratuuri tutvustama kaitsjale täiendavaid osi jälitustoiminguteks antud lubadest ja nende aluseks olnud taotlustest. Tühistatud osas teeb Riigikohus uue otsustuse, millega jätab Riigiprokuratuuri
5. juuni
6. a määruse muutmata. Samuti muudab Riigikohtu kriminaalkolleegium ringkonnakohtu määruse põhiosa, asendades selle ps 6 toodud põhjendused käesoleva määruse punktides 11–14 märgitud põhjendustega. Muus osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Riigikohus rahuldab prokuröri määruskaebuse ja jätab kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
7. Kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada W-le määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 3750 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt kulutas kaitsja määruskaebuse koostamiseks ja kaitsealusega nõu pidamiseks 25 tundi. Õigusteenuse tunnihind on 150 eurot (ilma käibemaksuta) ja õigusabikulu tasumise kohustust kinnitab taotlusele lisatud arve. 21.

§ 187

lg 2 teine lause sätestab, et kui rahuldamata jäetud määruskaebus on esitatud kahtlustatava, süüdistatava või kolmanda isiku huvides, otsustatakse määruskaebuse lahendamise menetluses tekkinud menetluskulu hüvitamiseks kohustatud isik kriminaalasjas lõpplahendi tegemisel, juhindudes

§des 180–184, 1871 ja 188 sätestatust. Praegusel juhul on rahuldamata 6

§ 173

lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud, missugune on kaitsja ühe tööühiku hind ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik. Olukorras, kus määruskaebus jääb rahuldamata, ei saa üldjuhul kõneleda kaebuse argumentide põhjendatusest. Seega on kohtul

§ 187

lg 2 teises lauses märgitud juhtumi korral võimalik hinnata eeskätt seda, kas õigusabi osutamisele kulunud aeg on vastavuses kriminaalasja mahukuse ja keerukusega ning kas kaebuse argumendid on õiguslikult asjasse puutuvad. Samuti peab andma hinnangu kaitsja ühe tööühiku hinna põhjendatusele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a määrus kohtuasjas nr 1177077/14, p 80).
3. Riigikohtule esitatud määruskaebuses põhjendab kaitsja ringkonnakohtu määruse tühistamise taotlust kahel leheküljel, esitades kaks põhiargumenti. Seejuures kattub üks keskne kaitseväide (Ziga seotud andmete kinnikatmise põhjendamatus) ringkonnakohtule esitatud kaebuse põhjendustega. Tõstatatud õiguslikud küsimused ei ole ka sellised, mis õigustaksid keskmisest suurema õigusteenuse tunnihinna maksmist (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. novembri
5. a määrus kohtuasjas nr 1174924/25, p 41). Eelnevat arvesse võttes loeb kolleegium määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuks kaitsja kaheksale töötunnile vastava summa, s.o 1040 eurot (tunnihinnaga 130 eurot), ja arvab selle summa menetluskulude hulka. See, kas nimetatud summa jääb W kanda või tuleb välja mõista riigilt, sõltub kriminaalasja lõpptulemusest ja otsustatakse põhimenetluse käigus. (allkirjastatud digitaalselt) 7