RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 1-17-8756 18. jaanuar 2018 Eesistuja Saale Laos, liikmed Lea Kivi ja Peeter Roosma Jälitustoiminguteg

§ 12614lg 1 p-le 3.

1. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
2. Määruskaebus jätta rahuldamata.
3. Arvata menetluskulude hulka F-i valitud kaitsjale Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses makstud tasu ja õigusabi osutamisega tekkinud õigusteenuskulu kogusummas 907 (üheksasada seitse) eurot ja 20 (kakskümmend) senti. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Riigi peaprokuröri
5. jaanuari
6. a määrusega otsustati kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 63 lg 11 kohaselt esitada kriminaalmenetluses tõendina julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teave, s.o

1. jaanuari
2. a teabehanketoimingute kokkuvõte. Kogutud teabe kohaselt võisid AS-i A juhatuse esimees, B OÜ nõukogu esimees ja C OÜ nõukogu esimees X ning AS-i A juhatuse liige, B OÜ nõukogu liige ja C OÜ nõukogu liige Y nõustuda vara või muu soodustuse lubamisega ning võtta oma ametiseisundi kasutamise eest AS-i A ja selle tütarettevõtete lepingulistelt partneritelt vastu vara ja muud soodustust. Seega kahtlustati, et toime on pandud karistusseadustiku (KarS) §-de 294 ja 298 tunnustele vastavad teod (kuni
3. detsembrini 2014 kehtinud karistusseadustiku redaktsioonis KarS §-de 293 ja 297 tunnustele vastavad teod).
4. Harju Maakohtu
5. jaanuari
6. a määrusega anti Riigiprokuratuuri taotlusel luba teha ajavahemikul
7. jaanuarist kuni
8. märtsini 2015

§-s 1267 sätestatud jälitustoiminguid. Seda luba pikendati kolm korda:

1. märtsi
2. a määrusega anti luba jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul
3. märtsist kuni
4. maini 2015;
5. mai
6. a määrusega anti luba 1-17-8756 jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul
7. maist kuni
8. juulini 2015 ning
9. juuli
10. a määrusega anti luba jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul
11. juulist kuni
12. septembrini
15. juunil 2017 tegi prokuratuur kaitsjatele e-toimiku vahendusel kättesaadavaks kriminaalasja toimiku, misjärel esitas kahtlustatava F-i kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg Riigiprokuratuurile taotluse, soovides tutvuda jälitustoiminguteks antud lubade ja nende aluseks olnud prokuratuuri taotlustega.
16. Riigiprokuratuuri
17. juuni
18. a määrusega otsustati eelmises punktis nimetatud kohtumäärusi ja prokuratuuri taotlusi kaitsjale tutvustada osaliselt, s.t osa määruste ning taotluste tekstist kaeti

§ 12614lg 1 p-de 3, 6 ja 7 alusel kinni.

Riigiprokuratuuri

1. juuni
2. a määrust kaitsjale kättesaadavaks ei tehtud.
3. Kaitsja esitas

§ 12616

lg 1 alusel Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotles Riigiprokuratuuri

1. juuni
2. a määruse, Harju Maakohtu
3. jaanuari,
4. märtsi,
5. mai ja
6. juuli
7. a määruse ning kohtumääruste aluseks olnud taotluste terviktekstide tutvustamist, Riigiprokuratuuri
8. juuni
9. a määruse tühistamist, lisaargumentide esitamise võimaldamist ning jälitustoiminguteks antud lubade õigusvastaseks tunnistamist. Kokkuvõtlikult leidis kaitsja, et maakohtu määrustes pole nõuetekohaselt põhjendatud kuriteokahtlustuse olemasolu ega F-i suhtes jälitustoimingute tegemise vajalikkust. Samuti ei järgitud teabehanke- ja jälitustoimingute tegemisel ultima ratio-põhimõtet ning F-i kohta koguti salaja teavet kauem kui üks aasta.
10. Tallinna Ringkonnakohtu
11. oktoobri
12. a määrusega jäeti rahuldamata kaitsja taotlus Riigiprokuratuuri
13. juuni
14. a määruse, Harju Maakohtu
15. jaanuari,
16. märtsi,
17. mai ja
18. juuli
19. a määruse ning kohtumääruste aluseks olnud prokuratuuri taotluste terviktekstide tutvustamiseks. Samas määruses märgiti, et jälitustoiminguteks antud lubade õiguspärasuse osas võetakse seisukoht pärast
20. oktoobri
21. a määruse jõustumist. 6.
22. Kokkuvõtlikult leidis ringkonnakohus, et jälitustoiminguteks antud lubade ning nende aluseks olnud taotluste osaline tutvustamata jätmine on

§ 12614lg 1 p-de 3, 6 ja 7 alusel põhjendatud.

Kinni kaetud tekst sisaldab andmeid, mille tutvustamise tulemusena võidakse edastada teavet jälitusasutuse meetodite, taktika ning jälitustoimingu tegemisel kasutatava vahendi kohta, ja samuti andmeid, mida ei ole võimalik eraldada ning esitada selliselt, et neist ei ilmneks andmed, mis on loetletud

§ 12614lg 1 p-des 1–6.

Kuna vaidlusaluseid andmeid ei ole kahtlustatavale ega kaitsjale tutvustatud, on tegemist ka riigisaladusega. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

1. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse F-i kaitsja vandeadvokaat A. Luberg, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kohustada menetlejat tutvustama kaitsjale Riigiprokuratuuri
2. juuni
3. a määruse, Harju Maakohtu
4. jaanuari,
5. märtsi,
6. mai ja
7. juuli
8. a määruse ning kohtumääruste aluseks olnud prokuratuuri taotluste terviktekste. Alternatiivselt taotleb kaitsja kohtuasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist, leides, et ringkonnakohus jättis

§ 12614

lg 1 p 3 kohaldamisel kontrollimata, kas jälitustoiminguteks antud lubade ja nende aluseks olnud prokuratuuri taotluste kinni kaetud osad vastavad riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 8 p-s 1 sätestatud nõuetele. Samuti ei nähtu ringkonnakohtu määrusest, kas ja kuidas ohustab kinni kaetud andmete avalikuks tulek Eesti Vabariigi julgeolekut. 2

§ 12614 lg 1 p-le 3 asjakohane.

Riigikohus on varem selgitanud, et kuigi

§ 12614

lg 1 punktides 1–2 ja 4–6 nimetatud andmed on jälitustoimingutega seoses ühtlasi ka korrakaitse riigisaladus RSVS § 8 tähenduses, on seadusandja neid aluseid siiski eristanud iseseisvate tutvustamata jätmise alustena, mistõttu juurdepääs nendele andmetele ei sõltu riigisaladusele juurdepääsu õigusest riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse tähenduses. Seda kinnitab ka RSVS § 8 p 1 kolmas lause, mille kohaselt kustub jälitustegevuse käigus kogutud teabe ning selle kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitleva teabe salastatus kriminaaltoimikusse kandmise kõrval ka teabe tutvustamisel isikule, kelle suhtes jälitustoiming tehti, või isikule, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga riivati.

§ 12614

lg 1 p 3 peab silmas eelkõige olukorda, kus jälitustoimik sisaldab teavet, mis on riigisaladus või salastatud välisteave, sõltumata selle kogumisest jälitustoiminguga; näiteks salvestatakse jälitustoimingu käigus vestlus, mille käigus arutatakse riigisaladusena käsitatavaid andmeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-14-14, p 666). 10. Ringkonnakohus põhjendas vaidlusaluste andmete tutvustamata jätmisel

§ 12614

lg 1 ple 3 tuginemist sellega, et kahtlustatavale ja tema kaitsjale pole jälitustoimingutega seotud andmeid tutvustatud. Kolleegium sellise mõttekäiguga ei nõustu.

§ 12614

alusel tuleb kõigepealt otsustada, kas RSVS § 8 p-s 1 nimetatud teavet isikule tutvustada, ning jaatava vastuse korral kustub RSVS § 8 p 1 kolmanda lause alusel tutvustatud teabe salastatus. Olukorras, kus teabe salastatuse kustumine sõltub teabe tutvustamisest, pole võimalik tutvustamise üle otsustamisel tugineda asjaolule, et tegemist on salastatud teabega.

1. Samas ei too ülal kirjeldatud viga kaasa vaidlustatud kohtumääruse tühistamist. Ringkonnakohtu määrusest nähtuvalt tutvus kohus nii Riigiprokuratuuri
2. juuni
3. a määrusega kui ka jälituslubade ja nende aluseks olnud taotluste terviktekstidega ning võrdles neid osaliselt kinnikaetud dokumentide tekstidega. Kontrolli tulemusena leiti, et jälitustoimingute aluseks olnud kohtumääruste ja prokuratuuri taotluste teksti osaline tutvustamata jätmine oli põhjendatud, sest vaidlusaluste dokumentide kinnikaetud osad sisaldavad

§ 12614

lg 1 p-des 6 ja 7 sätestatud andmeid, s.t andmeid, mille tutvustamise tulemusena võidakse edastada teavet jälitusasutuste meetodite, taktika ning jälitustoimingu tegemisel kasutatava vahendi kohta, ja samuti andmeid, mida ei ole võimalik eraldada ning esitada selliselt, et neist ei ilmneks andmed, mis on loetletud

§ 12614lg 1 p-des 1–6.

Kolleegium nõustub nende põhjendustega. 12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 390

lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 3, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 16. oktoobri 2017. a määruse põhiosast välja viite

§ 12614lg 1 p-le 3.

Muus osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Kaitsja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 13. Kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada F-ile määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 864 eurot (sh käibemaks 144 eurot) ning õigusteenuskulu 43 eurot ja 20 senti (sh käibemaks 7 eurot ja 20 senti). Taotluse ja sellele lisatud arve kohaselt kulutas kaitsja ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks ja kohtupraktika analüüsimiseks 2 tundi ning määruskaebuse koostamiseks 4 tundi. Kokku osutas kaitsja F-ile õigusabi 6 tunni vältel. 3

§ 187

lg 2 teine lause sätestab, et kui rahuldamata jäetud määruskaebus on esitatud kahtlustatava, süüdistatava või kolmanda isiku huvides, otsustatakse määruskaebuse lahendamise menetluses tekkinud menetluskulu hüvitamiseks kohustatud isik kriminaalasjas lõpplahendi tegemisel, juhindudes

§-des 180–184, 1871 ja 188 sätestatust. Kuna praegusel juhul on rahuldamata jäänud määruskaebus esitatud kahtlustatava huvides, peab Riigikohus kindlaks määrama F-il tekkinud menetluskulu suuruse. 15.

§ 173

lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud, missugune on kaitsja ühe tööühiku hind ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik. Olukorras, kus määruskaebus jääb rahuldamata, ei saa üldjuhul kõneleda kaebuse argumentide põhjendatusest. Seega on kohtul

§ 187

lg 2 teises lauses märgitud juhtumi korral võimalik hinnata eeskätt seda, kas õigusabi osutamisele kulunud aeg on vastavuses kriminaalasja mahukuse ja keerukusega ning kas kaebuse argumendid on õiguslikult asjasse puutuvad. Samuti peab andma hinnangu kaitsja ühe tööühiku hinna põhjendatusele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a määrus kohtuasjas nr 1-17-7077/14, p 80).
3. Kolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toiminguteks kulunud aeg põhjendatud ja määruskaebuses esitatud argumendid on F-i huvide kaitsmisel asjakohased. Samuti on kaitsja tunnitasu 144 eurot (sh käibemaks) mõistliku suurusega. Eelnevat arvesse võttes loeb kolleegium kaitsja taotluses märgitud tasu 864 eurot (sh käibemaks 144 eurot) mõistlikuks ning arvab selle koos õigusteenuskuluga (43 eurot ja 20 senti) menetluskulude hulka. Kokku tekkis F-il määruskaebemenetluses menetluskulu 907 eurot ja 20 senti. See, kas nimetatud summa jääb F-i kanda või tuleb välja mõista riigilt, sõltub kriminaalasja lõpptulemusest ja otsustatakse põhimenetluse käigus. (allkirjastatud digitaalselt) 4