1-17-127 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2017. a Tallinn Kriminaalasja number 1-17-127 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov, lii

§ 113lg 1, § 418 lg 1, § 420 lg 1 järgi üldmenetluses Pärnu Maakohtu 28.

aprilli

1. a otsus üldmenetluses Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Kaitsja Süüdistatava Juri Vorobei kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg Vahur Verte Juri VOROBEI elukoht XXX, viibib vahistatuna Põhja Prefektuuri arestimajas, isikukood 38008270272, Eesti Vabariigi kodanik, XXX, emakeel vene keel, OÜ H, kriminaalkorras karistamata, kahtlustatavana kinni peetud 22.09.2016, 24.09.2016 kohtumäärusega kohaldatud tõkend vahistamine Vandeadvokaat Aadu Luberg Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Apellatsiooni esitaja Prokurör Süüdistatav RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu
2. aprilli
3. a kohtuotsus Juri Vorobei suhtes jätta muutmata ja süüdistatava kaitsja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Juri Vorobei on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema pani 13.09.2016.a varahommikul XXX, XXX kinnistul toime NT´i (sündinud XX.XX.XXXX.a) tapmise ning Juri Vorobei tegevus kuriteo toimepanemisel oli järgmine: NT oli Juri Vorobei isa VV ammune tuttav ja hea sõber, mistõttu tundis Juri Vorobei NT juba lapsena. 2016.a esimesel poolel tekkis Juri Vorobeil NT-ga konflikt Juri Vorobei varasema ärilise tegevuse ja nende omavahelise isikliku läbisaamisega seonduvate probleemide tõttu, mis päädis selles, et NT, keda ta pidas Eesti kuritegeliku allilma üheks liidriks, nimetas Juri Vorobei´d tšorti´ks (eesti keeles tont, värdjas, jobu) ning andis mõista, et ta ei lase Juri Vorobeil edasi elada ega tegutseda, mistõttu hakkas Juri Vorobei tekkinud konflikti tõttu kartma, et NT võib organiseerida tema tapmise. Seetõttu otsustas ta enda ja oma pere elu ja turvalisuse pärast kartma hakates selle ennetamiseks ise NT tappa. Juri Vorobei teadis, et NT käib Haapsalu lähedal XXX lahel kalal ning kasutab selleks Juri Vorobei vanglas viibiva isa VV Harjumaal XXX külas XXX talus hoitavat Pella paati. Seetõttu oli Juri Vorobei´l teada kuidas, millal ja kus kohas NT üksinda viibib, s.o kalal käib. Juri Vorobei valis NT tapmiseks Haapsalu lähedal XXX lahel NT kasutatava kalastuskoha. Sellega põhjalikumaks tutvumiseks sõitis Juri Vorobei 06.08.2016.a ja uuesti 07.08.2016.a ülalnimetatud kinnistu juurde ning vaatas valmis kohad, kuhu parkida sõiduk ja kus oodata NT saabumist. Kuivõrd Juri Vorobei teadis, et NT kasutab kalal käimiseks Juri Vorobei isa VV talus olevat paati koos paadisõiduks vajaliku varustusega ning samas talus asuvat treilerit, millega paati transportida, mistõttu käis Juri Vorobei 12.09.2016.a pärastlõunasel ajal XXX talus ning nägi, et talus elav JN oli seadnud valmis paadile vajaliku elektrimootori. Järeldades nimetatud tähelepanekust, et NT järgmine kalaleminek toimub järgmise päeva, s.o 13.09.2016.a varahommikul, otsustas Juri Vorobei minna samuti järgmisel hommikul NT kalastuskohta, et proovida tekkinud konfliktile lahenduse leidmiseks NT-ga veel korra rääkida. Samas arvestas Juri Vorobei ühtlasi võimalusega, et nende omavaheline jutuajamine võib lõppeda tulemusteta ning tema elu on seetõttu jätkuvalt ohus, või võib nende omavaheline vestlus päädida suisa füüsilise konfliktiga, mistõttu otsustas Juri Vorobei kohtumisele võtta kaasa uurimisel tuvastamata ajal ja asjaoludel enne 13.09.2016.a omandatud püstoli CZ 99 (püstoli number osaliselt eemaldatud, nähtav numbri osa 054) kal.9x19 mm koos vähemalt 7 (seitsme) püstoli padrunisalves oleva padruniga kal.9x19 mm. 13.09.2016.a varahommikul sõitis Juri Vorobei tema kasutuses oleva valget värvi tuvastamata sõiduautoga Läänemaale Lääne-Nigula valda XXX külas asuvale XXX kinnistule XXX lahe äärde. Kohale jõudes parkis Juri Vorobei auto NT kalastuskohast eemale varjulisse kohta, kust autot polnud kalapaatide vettelaskmisel näha. Juri Vorobei ootas eemal teekäänaku taga varjulises kohas kuni nägi NT sõitmas viimase kasutuses olnud sõidukiga Toyota Land Cruiser kalastuskoha suunas, misjärel suundus Juri Vorobei kalastuskohale lähemale ja peitis ennast kalastuskoha lähistel oleva kõrge heina sisse. Kui NT jõudis paadi vettelaskmise kohale, parkis maasturi veepiirist mõned meetrid eemale ning hakkas vette laskma Toyota Land Cruiseri järelkärul olevat paati, tuli Juri Vorobei oma peidukohast NT juurde ning ütles viimasele, et soovib rääkida nende omavahelisest konfliktist. Saades NT-lt vastuseks järsus toonis öeldud keeldumise, otsustas Juri Vorobei NT siiski tappa. Selleks tulistas Juri Vorobei eelnimetatud püstolist NT vähemalt seitsmel korral ülakehasse ja pähe, mille tulemusena NT suri saadud tervisekahjustuste tagajärjel kohapeal vahetult pärast laskude toimumist. NT tapmise järel lahkus Juri Vorobei valge sõiduautoga sündmuskohalt. Juri Vorobei jõudis NT tapmiskohast natukene eemale sõita, misjärel märkas ta, et ta müts on kadunud, ning arvates, et see võis jääda NT tapmiskohta, otsustas naasta sündmuskohale. Tagasi sündmuskohale saabudes võttis Juri Vorobei sündmuskohalt oma mütsi, tõstis NT laiba Toyota Land Cruiseri pagasiruumi, et kaitsta seda ilmastikutingimuste eest, misjärel sõitis NT maasturi ja treileriga veepiirist natuke eemale ning peitis end järgmiste kalameeste saabudes kalastuskoha lähistele ja jäi ootama kalameeste mereleminekut. 2

§ 113lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Juri Vorobei’d süüdistatakse ka selles, et tema omandas uurimisel tuvastamata ajal ja asjaoludel ebaseaduslikult laskekõlbliku püstoli CZ 99 (püstoli number osaliselt eemaldatud, nähtav numbri osa 054) kal.9x19 mm ning vähemalt 7 (seitse) nimetatud püstolist tulistamiseks sobilikku laskekõlblikku püstolipadrunit, kal.9x19 mm, misjärel hoidis ta püstolit ja laskemoona enda juures, sh oma elukohas XXX kuni 13.09.2016.a-ni, misjärel 13.09.2016.a varahommikul tulistas Juri Vorobei osundatud ebaseaduslikust relvast eelnimetatud laskemoona kasutades Läänemaal LääneNigula vallas XXX külas XXX kinnistul NT vähemalt seitsmel korral ülakehasse ja pähe, mille tulemusena NT suri saadud tervisekahjustuste tagajärjel kohapeal. NT tapmise järel sõitis Juri Vorobei sündmuskohalt minema ning peitis eelnimetatud püstoli Läänemaale XXX külla kinnistule XXX, kaevates püstoli ca 15 cm sügavusele maa sisse. Viimatinimetatud üksnes temale teadaolevas kohas hoidis Juri Vorobei ebaseaduslikult püstolit peidetuna kuni 14.10.2016.a-ni, mil ta näitas püstoli peidukoha ette ütluste ja olustiku seostamise käigus, mille tulemusel politseitöötajad püstoli leidsid ja sealt ära võtsid. Relvaseaduse § 11 lg 2 kohaselt on relva käitlemine muuhulgas ka relvade ja laskemoona soetamine, omamine, valdamine, hoidmine ja kandmine. Relvaseaduse § 11 p 1 ning § 12 lg 1 p 2 kohaselt on tulirelv relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu ning püstol on seejuures tulirelv, mille üldpikkus on kuni 600mm (kaasa arvatud) ja relvaraua pikkus kuni 300 mm (kaasa arvatud) ning mille padrunid võivad padrunisalves paikneda ühes või mitmes reas. Juri Vorobeil puudus osundatud registreerimata laskekõlbliku püstoli CZ 99 (püstoli number osaliselt eemaldatud, nähtav numbri osa 054) kal.9x19 mm soetamiseks ja edasiseks valdamiseks relvaseaduse § 32 nõutav luba. Oma eeltoodud tegevusega pani Juri Vorobei toime tulirelva ebaseadusliku käitlemise, s.t.

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Juri Vorobei’d süüdistatakse ka selles, et tema omandas uurimisel tuvastamata ajal ja asjaoludel ebaseaduslikult kasutuskõlbliku tulirelva öösihiku Pulsar Phantom G2+ nr 002305308, mida ta seejärel hoidis ebaseaduslikult oma elukohas XXX kuni 22.09.2016.a-ni, mil öösihik leiti ja võeti politseinike poolt Juri Vorobei elukohas teostatud läbiotsimise käigus ära. Oma eeltoodud tegevusega pani Juri Vorobei toime tulirelva öösihiku ebaseadusliku käitlemise, s.t.

§ 420lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus

1. Harju Maakohtu
2. aprilli 2017.a. otsusega mõisteti Juri Vorobei süüdi

§ 113lg 1 järgi ja karistati vangistusega 9 (üheksa) aastat 6 (kuus) kuud.

Mõisteti Juri Vorobei süüdi

§ 418lg 1 järgi ja karistati vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud.

Mõisteti Juri Vorobei

§ 420

lg 1 järgi süüdi ja karistati vangistusega 3 (kolm) kuud.

§ 64lg 1 alusel, lugedes kergemad 3

§ 113

lg 1 ja

§ 418

lg 1 järgi temale mõistetud karistusega ja liitkaristusega ning esitab sellele kaitsja vahendusel apellatsiooni. 3.1. Kaitsja osundab, et prokuratuur nii kohtueelses menetluses kui maakohtus leidis, et Juri Vorobei tegevuses esinevad

§ 57

lg 1 p 3 sätestatud karistust kergendavatest asjaoludest 2 alternatiivi: puhtsüdamlik kahetsus, sh enda kõigis kuritegudes süüdi tunnistamine ja süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine (süüdistusakt punkt 13). Juri Vorobei andis kriminaalmenetluse käigus – nii kohtueelses menetluses kui menetluses maakohtus - ütlusi, milles puhtsüdamlikult tunnistas oma tegu. Tema ütlused on tunnistatud usaldusväärseteks. Maakohus (otsus lk 16), osundades prokuröri poolt esitatud karistust kergendavatele asjaoludele nimetas, et esineb

§ 57

lg 1 p 3 nimetatud karistust kergendav asjaolu (ainsuses), seega tõdes maakohus erinevalt prokurörist vaid ühe karistust kergendava asjaolu olemasolu. Edasi leidis maakohus, et esineb kaitsja poolt taotletud karistust kergendav asjaolu – kuriteo toimepanemine ähvarduse mõjul (

§ 57

lg 1 p 5), peale mida käsitles maakohus karistust kergendavaid asjaolusid juba mitmuses (otsus lk 18). Miks maakohus jättis karistuse mõistmisel arvestamata ühe prokuröri poolt nimetatud karistust kergendava asjaolu, kaevatavast otsusest ei nähtu. Eeltoodu näol on kaitsja hinnangul maakohus jätnud täitmata Riigikohtu suunise, mis väljendub selles, et karistuse mõistmisel Juri Vorobeile ei ole arvestatud karistust kergendavat asjaolu ning selle arvestamata jätmist ei ole maakohus ka kuidagi põhjendanud eirates sellega üldist põhjendamiskohustust. Kaitsja hinnangul on võimalus maakohtu minetus kõrvaldada selliselt, et ringkonnakohus võtab apellatsiooni lõpptaotluse – milleks on kergema karistuse mõistmine – lahendamisel arvesse, et Juri Vorobei käitumises esineb kolm

§ 57

lg 1 p 3; süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine –

§ 57

lg 1 p 3; süüteo toimepanemine ähvarduse mõjul –

§ 57lg 1 p 5.

3.2. Kaitsja märgib, et Maakohus on nõustudes kaitsjaga õigesti leidnud et Juri Vorobei tegevuses esines karistust kergendav asjaolu - kuriteo toimepanemine ähvarduse mõjul (

§ 57lg 1 p 5). 4

§ 114

järgi kvalifitseeritavat kuritegu, ei saa vähendada Juri Vorobei teosüüd temale inkrimineeritud

§ 113järgi.

Kaitsja hinnangul maakohus siinkohal eksis. Kui ainult tinglikult oletada, et Juri Vorobei valinuks oma ebaseadusliku käitumise realiseerimiseks avaliku koha, kus on teisi inimesi jne, siis ei tähendanuks see automaatselt, et Juri Vorobei käitumises esinenuks mistahes

§ 114

koosseisuline asjaolu (näiteks

§ 114lg 1 p 2).

Kaitsja taotleb, et ringkonnakohus maakohtu seisukohta - so Juri Vorobei teosüüd ei vähenda asjaolu, et ta valis kõrvalise ja inimtühja koha – korrigeeriks ning tõdeks, et arvestades eelkirjeldatud ähvarduse tõsidust on eelkirjeldatud asjaolu Juri Vorobei teosüüd vähendav ning arvestaks seda apellatsiooni lõpptaotluse lahendamisel. Kaitsja leiab, et Juri Vorobeile mõistetud vangistuse määra tuleb ka sellel põhistusel vähendada. 3.3. Kaitsjale on teada Riigikohtu praktikas kindlalt väljakujunenud seisukoht, mille kohaselt kohus on seotud prokuröri ja kaitsja seisukohtadega karistuse küsimuses vaid üldise põhjendamiskohustuse kaudu. See tähendab, et kui kohus leiab, et konkreetses asjas tuleb süüdistatavale mõista raskem karistus, kui seda on taotlenud prokurör, tuleks seda ka eraldi põhjendada ( 3-1-1-91-07 ). Kaitsja leiab, et Juri Vorobeile mõistetud karistusmäärad

§ 113

lg 1 ja liitkaristuse osas erinevad prokuratuuri nõutust ebaproportsionaalselt palju; sellisel määral prokuröri nõutud karistusest kõrvalekaldumist arvesse võttes pidanuks maakohus põhjendamiskohustust põhjalikumalt realiseerima ehk sellist kõrvalekallet prokuröri küsitud karistusest veenvamalt põhjendama. Prokurör leidis maakohtus (otsus lk 15), et

§ 113

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemisel suurendab Juri Vorobei teosüüd asjaolu, et kasutati illegaalset markeerimata tulirelva. Kaevatavas otsuses maakohtu sõnaselge seisukoht prokuröri seisukoha osas puudub. Arvestades, et maakohus on kaevatavas otsuses episoodis

§ 113

järgi käsitlenud prokuröri poolt nimetatud Juri Vorobei teosüüd vähendavaid neid asjaolusid, millega kohus ei nõustu, saab kaitsja oletada, et maakohus on prokuröriga nõustunud

§ 113

lg 1 järgi teosüüd raskendava asjaolu osas (so kasutati illegaalset markeerimata tulirelva). Seetõttu nimetab kaitsja, et illegaalse markeerimata tulirelva kasutamise teosüü, milline see ka ei oleks, saab olla arvestatav vaid

§ 418

lg 1 järgi karistuse määramisel, sellega ei saa täiendavalt sisustada Juri Vorobei teosüüd

§ 113järgi ning ka selle sätte järgi määratava karistuse osas.

Kaitsja taotleb, et apellatsioonis toodud maakohtu menetluslikud minetused tunnistab ringkonnakohus kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 alusel ning selle rikkumise tulemina sedastada käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alus – mõistetud karistuse mittevastavus kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule (KrMS § 338 p 4). 3.4. Kaitsja palub tühistada Pärnu Maakohtu 28. aprilli 2017 kohtuotsus Juri Vorobei karistamises

§ 113

lg 1 ja

§ 418lg 1 järgi ning mõista Juri Vorobeile mõlema sätte järgi kergema karistuse.

Kaitsja samuti palub tühistada Pärnu Maakohtu 28. aprilli 2017 kohtuotsus Juri Vorobei’le mõistetud liitkaristuse osas ning mõista Juri Vorobei’le kergem liitkaristus. Seadusliku aluse tekkimisel palub kaitsja süüdistatava menetluskulud jätta riigi kanda. 5

§ 56

lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alused tingivad J.Vorobei karistamist NT tapmise eest vangistusega karistusega keskmise määra lähedases määras – J.Vorobei süü on keskmisest suurem, kuid süü suurusest tulenevat karistusmäära tuleb vähendada karistust kergendavate asjaolude esinemisega seoses. Seejuures võttis kohus ühelt poolt arvesse nii prokuröri poolt esiletõstetu, et Juri Vorobei on alates enda kahtlustavana kinnipidamisest tunnistanud enda süüd kõigi kolme temale etteheidetud kuriteo toimepanemises, samuti aidanud süüteo avastamisele aktiivselt kaasabi, mis eeskätt väljendub vabatahtlikult NT tapmiseks kasutatud tulirelva politseiametnikele ettenäitamises ning toimunu kohta üksikasjalike ütluste andmises, ent samuti vabatahtlikult ebaseadusliku tulirelva öösihiku väljaandmises (

§ 57lg 1 p 3).

Ent lisaks prokuröri poolt märgitud karistust (süüd) kergendavate asjaoludega arvestamisele kaalus kohus teisalt põhjalikult ka kaitsja poolt tõstatatud küsimust

§ 57

lg 1 p 5 nimetatud karistust kergendava asjaolu võimalikust esinemisest, ning pärast prokuröri vastuväidete ärakuulamist asus kohus kaitsjat toetavale seisukohale ning asuski seisukohale, et Juri Vorobei tegevuses on siiski tuvastatav kuriteo toimepanemine ähvarduse mõjul. Apellatsioonis viidatud väidetav minetus, otsekui kohus ei oleks arvestanud Juri Vorobei süüd (karistust)

§ 57

lg 1 p 3 nimetatud kergendavate asjaolude hindamisel mõlema prokuröri märgitud asjaoluga, ei ole kohtuotsust tervikuna analüüsides mitte kuidagi põhjendatud; kohtuotsuse osundet osaga tutvudes jõuab lugeja kergesti arusaamale, et kaitsja viidatud minetuse – s.o mitmuse näol ainsuse kasutamine - näol on tegemist pelga keelelise ebakõlaga. Ses osas on maakohtu otsus kõigiti seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatu ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks või muutmiseks. Lisaks sisaldub apellatsioonis ka etteheide, et kohus oleks pidanud veelgi põhjalikumalt põhjendama prokuröri taotletust raskema karistuse mõistmist. Sellesisuline etteheide jääb prokurörile mõistmatuks - prokurör nendib, et alati on võimalik kohtuotsust kirjutada pikemalt ja põhjalikumalt, ent määrav ei ole mitte otsuse kvantiteet, vaid selle sisu. Käesoleval juhul ei saa aga kuidagi nõustuda apellatsioonis sisalduva etteheitega, et kohtuotsus oleks karistuse määra motiveerimisel jäänud põhistamata või oleks seda tehtud pealiskaudselt. Maakohus motiveeris Juri Vorobeile mõistetava karistuse määra kokku enam kui kolmel leheküljel ning seejuures vaagis kohus üksipulgi kõiki nii prokuröri kui ka kaitsja poolt kohtusaalis esitatud argumente kohaseima karistusmäära osas, milliste osas kohus ka igakordselt selgitas, kas ja millises osas ning ka millistel kaalutlustel kohus nõustub/ei nõustu sellega. Kokkuvõttes on maakohtu otsus ka karistusmäära argumenteerimisel üheselt jälgitav ning põhjalik; apellatsioonis sisalduv etteheide vaidlustatud otsuse ebapiisava põhjendatuse osas on sisutu ja põhjendamatu. Eeltoodu alusel taotleb prokuratuur jätta Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 28.04.2017.a otsus kriminaalasjas nr 1-17-127 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja kaitsja apellatsioonis toodud väidetega, leiab, et apellatsiooni argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. 6

§ 57lg 1 p 3 järgi.

Nimelt prokuratuur nii süüdistusaktis, kui ka kohtuvaidluses on leidnud, et süüdistataval esinevad karistust kergendavate asjaoludena nii puhtsüdamlik kahetsus, kui ka süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Maakohus, osundades prokuröri poolt esitatud karistust kergendavatele asjaoludele nimetas, et esineb

§ 57

lg 1 p 3 nimetatud karistust kergendav asjaolu (ainsuses), seega tõdes maakohus erinevalt prokurörist vaid ühe karistust kergendava asjaolu olemasolu. Kohtukolleegium kaitsja sellise argumendiga ei nõustu ning leiab, et maakohtu põhjenduste tekstist karistust kergendavate asjaolude osas on järeldatav, et maakohus on tegelikkuses arvestanud mõlema prokuratuuri poolt nimetatud karistust kergendava asjaoluga

§ 57lg 1 p 3 järgi.

Nimelt märkis maakohus expressis verbis, et kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et karistust kergendavaks asjaoluks on, et „J.Vorobei on end kõigi kuritegude toimepanemises süüdi tunnistanud, samuti on ta aktiivselt osutanud kaasabi süütegude avastamisele“. Seega maakohus on arvestanud mõlema karistust kergendava asjaolu esinemisega

§ 57lg 1 p 3 järgi.

Maakohtu poolt viitamine kahele alternatiivile ainsuse vormis on seletatav sellega, et kolm võimalikku alternatiivi on seadusandja poolt toodud ühe punkti all. Kohtukolleegium leiab seega, et maakohus süüdistatavale karistuse mõistmisel on arvestanud kolme karistust kergendava asjaolu esinemisega, milleks on: puhtsüdamlik kahetsus –

§ 57

lg 1 p 3; süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine –

§ 57

lg 1 p 3; süüteo toimepanemine ähvarduse mõjul –

§ 57lg 1 p 5.

7. Apellatsiooni teise argumendina kaitsja toob välja, et maakohus eksis süüdistatava teosüü suuruse hindamisel, kui asus seisukohale, et prokuröri poolt nimetatud teosüüd vähendavad asjaolud - tapmise toimepanemiseks inimtühja, kõrvalise koha valimine, mängiks rolli

§ 114

lg 1 p 1, 2 järgi kuriteo - tapmise piinaval või julmal ning üldohtlikul viisil, toimepanemisel. Maakohus järeldas, et see, et J. Vorobei ei pannud toime mõrva s.o

§ 114

lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritavat kuritegu, ei vähenda tema teosüüd

§ 113lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel.

Oma mõtte arenduseks kaitsja märgib, et kui Juri Vorobei valinuks oma ebaseadusliku käitumise realiseerimiseks avaliku koha, kus on teisi inimesi, siis ei tähendanuks see automaatselt, et Juri Vorobei käitumises esinenuks mistahes

§ 114

koosseisuline asjaolu (näiteks

§ 114lg 1 p 2).

Kohtukolleegium nõustub kaitsja viimase argumendiga, kuid leiab, et kaitsja sai maakohtu mõttekäigust ning põhjendusest valesti aru ning hakkas oma väidet sisustama kuriteo objektiivse külje kaudu olukorras, kus maakohus on hinnanud süüdistatava kavatsust NT tapmise toimepanemiseks ehk seda, et inimtühja koha valimine oleks hinnatav teosüüd vähendavana ainult juhul, kui süüdistatav oleks kavatsenud mõrvata NT julmal või üldohtlikul viisil, et säästa võimalikke, juhuslikke kõrvalviibijaid. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu seisukohaga, et inimtühja koha valimine

§ 113järgi tapmise toimepanemiseks ei ole teosüüd vähendavaks asjaoluks.

Kohtukolleegium leiab, et maakohus on õigesti argumenteerinud süüdistatava teosüü suuruse üle, samuti õigesti arvestanud, et süüd vähendavaks ei saa olla asjaolu, et riik on tapjale väljastanud relvaloa ja et J. Vorobei otsustas NT tappa relvast tulistades ning lõppkokkuvõtteks hinnanud õigesti J. Vorobei süüd keskmisest suuremaks. 8. Kohtupraktikas on väljakujunenud arusaam, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11 nr 3-1-1-52-13, p 19). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisavalt ja korrektselt põhjendanud J. Vorobeile mõistetava vangistuse määra, kui sedastas, et J. Vorobei süü on keskmisest suurem, kuid süü suurusest 7

§ 56lg 1 sätestatud karistuse mõistmise alused tingivad J.

Vorobei karistamist NT tapmise eest vangistusega karistusega keskmise määra lähedases määras, tulirelva ebaseadusliku käitlemise vangistusega keskmises määras ja öösihiku ebaseadusliku käitlemise eest vangistusega alla keskmise määra.

1. Kohtukolleegium märgib, et J. Vorobeile mõistetud karistuse õigsuse hindamisel tuleb arvestada sedagi, et üksikkaristuste liitmisel kohaldas maakohus absorbtsioonipõhimõtet ning luges kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, seega jättis tulirelva ja öösihiku ebaseadusliku käitlemisega seotud ebaõiguse sisuliselt arvestamata. Kohtukolleegium osundab Riigikohtu lahendile asjas nr. 3-1-1-20-16 p. 16, mille kohaselt liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks tuleks pigem hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale. Käesoleval juhul mõistis maakohus raskeima kuriteo toimpanemise eest sanktsiooni keskmises määrast aasta võrra väiksema karistuse, seega kohtukolleegium leiab, et lõppkokkuvõttes on J. Vorobeile mõistetud ka õige ja õiglane liitkaristus, mille muutmiseks apellatsioonis toodud põhjendustel ringkonnakohtul aluseid pole.
2. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtki apellandi poolt nimetatud ja KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344-345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu
3. aprilli 2017 otsuse Juri Vorobei suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. allkirjastatud digitaalselt 8