12.12.2016 esitatud hagi terviktekst on hagi muutmise avaldus, kuna hageja muutis hagi aluseks olevaid asjaolusid ja õiguslikke põhjendusi ning esitas alternatiivselt nõude uue kostja vastu. Esialgses hagis esitas hageja kostja vastu võlgniku massikohustusest tuleneva nõude, kuid hagi terviktekstis deliktilise kahju hüvitamise nõude. Kui algselt oli hagi aluseks asjaolu, et kostja ei täitnud võlausaldajate 26.04.2016 üldkoosoleku otsust kompromisside sõlmimise kohta, siis terviktekstis asjaolu, et kostja rikkus PankrS § 55 lg 1 ja 2. Kuna üheaegselt hagi eseme ja aluse muutmise õigust
ette ei näe, siis keeldus maakohus 12.12.2016 esitatud hagi muutmise avalduse menetlusse võtmisest.
lg 6 alusel, kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Hageja taotlused täiendava kostja menetlusse kaasamiseks ja VS tunnistajana ülekuulamiseks jättis kohus sellest tulenevalt rahuldamata. Määruskaebus 3. Hageja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja teha uus määrus, millega saata tsiviilasi sisulise menetluse jätkamiseks maakohtule. Maakohus jättis ebaõigesti hagi läbi vaatamata
Hageja ei sidunud hagi üksnes võlgniku võlausaldajate 26.04.2016 üldkoosoleku otsuse järgimata jätmisega, vaid hagi aluseks on laiemalt kostja vastuoluline käitumine pankrotihaldurina. Kostja andis hagejale vastuolulisi signaale, sh muutis oma seisukohti, pidas läbirääkimisi pahas usus, oli passiivne. Hageja rajas hagi asjaolule, et kostja vastuoluline käitumine põhjustas talle kahju. Hageja tõi juba esialgses hagis välja, et hagejale põhjustas kahju kostja vastuoluline ja hea usu põhimõtte vastane käitumine, mille üheks näiteks oli 26.04.2016 üldkoosoleku otsuse täitmata jätmine. Kuna kostja vaidles hagile vastu, oli hageja sunnitud esitama täiendavaid faktilisi asjaolusid ja tõendeid. Hageja esitas hagi tervikteksti ülevaatlikkuse huvide ja täiendas hagi eset
Kuigi 26.04.2016 üldkoosoleku otsus on tunnistatud kehtetuks, saab endiselt hagiga soovitud eesmärgi saavutada, s.o mõista kostjalt või võlgnikult hageja kasuks välja 75 000 eurot. Õigussuhte kvalifitseerib ja õigust kohaldab kohus, mistõttu õigusnormidele viitamisega ei saanud hageja hagi muuta. Hageja ei muutnud ka hagi eset – rahalist nõuet. Alternatiivkostja menetlusse kaasamise taotlus ja õiguslike väidete täpsustamine ei ole hagi eseme muutmine. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata täiendava kostja kaasamise ja tunnistaja ülekuulamise taotlused ning tegi ebaõige lahendi menetluskulude jaotamise ja väljamõistmise osas. Edasine menetluse käik 4. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta see läbi vaatamata osas, millega hageja vaidlustas maakohtu määruse resolutsiooni punktid 2, 3 ja 4. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle
Ringkonnakohtu seisukoht 5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu 05.06.2017 määrus tuleb osaliselt tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (
ja § 657 lg 3 1 p 4) hagi läbivaatamata jätmise, hageja 12.12.2016 esitatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise, menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Määruskaebus tuleb jätta läbivaatamata osas, milles kaevatakse maakohtu otsustuste peale jätta kostjana võlgnik kaasamata ja tunnistaja üle kuulmata. Asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. 6. Maakohus jättis hageja hagi kostja vastu rahuldamata
Maakohus põhjendas seda asjaoluga, et 26.04.2016 koosoleku otsus tunnistati Kohtute Infosüsteemist lähtuvalt kehtetuks ja otsuse resolutsioon on jõustunud.
lg 2 p 2 kohaldamine on võimalik siis, kui hagiavaldus või hagita menetluses esitatud avaldus on õiguslikult perspektiivitu, st et hagis või avalduses esitatud asjaolude tõesuse korral ei oleks hagi või avaldust võimalik rahuldada. Selle sätte kohaldamiseks ei pea kohus tuvastama asjaolusid (RKTKo 3-2-1-114-2). Kohus tohib asjaolusid tuvastada ja tõendeid hinnata vaid asja sisulise lahendamise käigus. Maakohus on tuvastanud, et 26.04.2016 otsus on tunnistatud kohtuotsusega kehtetuks. Sellega on maakohus asunud tuvastama asjaolusid.
Hageja ei ole nõuet muutnud, vaid hagi esemeks olev rahaline nõue on jäänud samaks. Esialgse hagiavalduse p-dest 2.
Kuivõrd hageja kinnitusel jääb ta hagis võlgniku vastu nii esialgses hagis toodud aluse kui nõude juurde, on taotlust võimalik käsitleda kostja kaasamise taotlusena, mida on võimalik lahendada
Eeltoodud tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ka osas, millega maakohus keeldus hageja 12.12.2016 avalduse menetlusse võtmisest. 9. Kostja kaasamata jätmise ja tunnistaja taotluse rahuldamata jätmise peale ei ole seadusest tulenevalt võimalik määruskaebust esitada, mistõttu määruskaebus on nimetatud osas ebaõigesti menetlusse võetud ja tuleb nimetatud osas jätta läbi vaatamata (
664 lg 2). Maakohtul puudus vajadus nende taotluste lahendamiseks olukorras, kus ta pidas võimalikuks hagi läbivaatamata jätmist ja avalduse nimetatud taotlused tuleb maakohtul asja uuel lahendamisel uuesti lahendada. 4 10. Seoses maakohtu määruse tühistamisega tuleb tühistada ka maakohtu lahend menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Kuna käesolev määrus ei ole lõpplahend, ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude jaotust. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.