← Eesti

1-17-11502/2

Obsah (7)§ 48911§ 50874§ 50872§ 50870§ 50871§ 48912§ 48913

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kriminaalasja number 1-17-11502 Määruse tegemise aeg ja koht 02. jaanuar 2018, Rakvere kohtumajas Kohtunik Heli Väinaste Kriminaalasja sisu Soome Vabariigi Helsingi pro

§ 48911

lg 1 p 1, § 50872 alusel tunnistada lubatavaks Imre Liblekase (Liblekas) suhtes Soome Vabariigi Helsingi prokuratuuri poolt 11.12.2015 tehtud otsuse täitmine Eesti Vabariigis. 2.

§ 50874

alusel pööratakse Imre Liblekasele mõistetud rahaline karistus summas 200 (kakssada) eurot Eesti Vabariigi tuludesse.

  1. Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank – EE932200221023778606; SEB Pank – EE891010220034796011; Luminor Bank – EE701700017001577198 või Danske Bank – EE
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning maksekorralduse selgitusse: „1-17-11502, Imre Liblekas, rahaline karistus“. Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada Imre Liblekasele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Jõustunud määrus edastada jõustumistempli ja kohtu pitsatiga kinnitatult Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul Viru Maakohtule, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 13.12.2017 saabus Viru Maakohtule Justiitsministeeriumi kaudu

§ 50872

lg 1 p 1 kohaselt menetlemiseks Soome Vabariigi Õigusregistrikeskuse taotlus Imre Liblekasele Soome Vabariigi Helsingi prokuratuuri 11.12.2015 otsusega mõistetud rahalise karistuse tunnustamiseks ja täitmiseks Eesti Vabariigis. Soome Vabariigi Õigusregistrikeskus taotleb Soome Vabariigi Helsingi prokuratuuri 11.12.2015 otsuse tunnustamist ja täitmist Imre Liblekase suhtes, keda on karistatud rahalise karistusega summas 200 eurot. Otsus jõustus 11.01.2016. Imre Liblekasele on karistus määratud Soome Vabariigi Karistusseadustiku peatükk 23 § 1 ning Teeliiklusmääruse § 32

(2)ja § 10
(1)alusel liiklusohu põhjustamise eest. Nimelt sõitis Imre Liblekas 28.10.2015 kell 12.25 aadressil Länsiväylä Helsingi, Soome kiirusega 105 km/h alal, kus kehtis kiiruse piirang 80 km/h, ületades kiiruse piirangut 25 km/h. Liblekas sõitis mitmed sajad meetrid hoidmata piisavat pikivahet eesoleva sõidukiga. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega tuvastas, et süütegu, mille eest isikut karistati ning mille eest mõistetud karistuse tunnustamist taotletakse, sisaldub

§ 50870

toodud süütegude loetelus (p 2 – liiklussüüteod, sealhulgas süüteod, mis seonduvad töö- ja puhkeaja ning autoveo ohutus- ja sõiduaja nõuetega). Kohus ei tähelda ka

§ 50871toodud kohtuotsuse tunnustamist piiravaid või välistavaid asjaolusid.

Soome Vabariigi Õigusregistrikeskus kinnitab, et trahv ja informatsioon isiku õigusest trahvi vaidlustada anti Liblekasele isiklikult kätte, otsus on lõplik ning et tunnistuse väljastavale asutusele teadaolevalt ei ole täidesaatvas riigis sama isiku suhtes samade tegude eest otsust väljastatud, ja et sellist otsust, mis on väljastatud mis tahes muus riigis kui otsuse teinud riigis või täidesaatvas riigis, ei ole täidetud. Soome Vabariigi Õigusregistrikeskus kinnitab, et Imre Liblekas ei vaidlustanud trahvi. Lähtudes

§ 48911

lg 1 p 1, § 50872 asub kohus seisukohale, et Soome Vabariigi Helsingi prokuratuuri 11.12.2015 otsuse täitmine tuleb tunnistada lubatavaks.

§ 48912

lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab välisriigi kohtuotsuse täitmise lubatavaks, määrab ta kindlaks Eestis täidetava karistuse. Liikmesriigis mõistetud karistust võrreldakse Eesti karistusseadustikus sama teo eest ettenähtud karistusega. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 50 lg 5 p 2,3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini kiiruspiirangu tunnusmärgil olevast kiirusest ega liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. LS 46 lg 1 sätestab, et juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Eesti Vabariigis kehtiva õiguse kohaselt kvalifitseeritakse Imre Liblekase teod LS § 227 lg 2 järgi – mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21–40 kilomeetrit tunnis, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni ning LS § 242 lg 2 järgi – mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis ja kui sellega on tekitatud liiklusoht, mille eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 2 KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Nii LS § 227 lg 2 kui ka LS § 242 lg 2 kohaselt on maksimaalne rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Järelikult vastab Imre Liblekasele Soome Vabariigi Helsingi prokuratuuri poolt karistuseks mõistetud 200 eurot siseriiklikus õiguses sellise teo eest mõistetud karistusele ega kuulu

§ 50872lg 1 p 4 kohaselt vähendamisele.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Soome Vabariigi Helsingi prokuratuuri 11.12.2015 otsuse täitmine rahalise karistuse osas tuleb tunnistada lubatavaks täies ulatuses.

§ 50874

kohaselt rahalise karistuse või rahatrahvi määramise tunnistuse täitmisest laekuv raha kantakse Eesti riigituludesse, kui Eesti ja taotlev riik ei ole teisiti kokku leppinud. Seega tuleb Imre Liblekaselt Soome Vabariigi Helsingi prokuratuuri 11.12.2015 otsusega välja mõistetud rahaline karistus summas 200 eurot kanda Eesti riigi tuludesse.

§ 48913

kohaselt kui liikmesriigis mõistetud rahalist karistust või rahatrahvi ei ole võimalik täita, võib kohus selle taotleva riigi loal asendada KarS §-des 70 ja 72 sätestatud korras vangistuse, aresti või üldkasuliku tööga. Käesoleval juhul ei ole taotlev riik andnud luba kohaldada alternatiivseid meetmeid juhul, kui rahalise karistuse määramise otsust ei ole võimalik tervikuna või osaliselt täita. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.