KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Määruse tegemise aeg ja koht 28.12.2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-17-11642 Kohtuasi Menetlustoiming Jarmo Kuivkaevu taotlus riigi õigusa

(RÕS) § 12 lg 1 p 2 kohaselt peab taotluses olema märgitud probleemi kirjeldus, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse. Esitatud taotluses on probleemi kirjeldus märkimata; -

§ 12lg 1 sätestab, millised andmed peavad taotluses olema märgitud.

Esitatud taotlus on puudulik (muu hulgas ei ole märgitud ka taotletava õigusabi liiki); -

§ 13

lg 1 kohaselt tuleb taotlusele lisada taotleja poolt allkirjastatud teatis enda majandusliku seisundi kohta (perekonnasuhted, elukutse, vara, 1 - sissetulek, kohustused ja vältimatute kulutuste suurus eurodes) ning võimaluse korral ka muud dokumendid, mis seda seisundit tõendavad; Kui taotleja on Euro Kohtu all mõelnud Euroopa Inimõiguste Kohut, siis tuleb taotluses märkida kohtuasja number, millega taotlus seotud võiks olla. Lähtudes eeltoodust andis kohus 19.12.2017 määrusega riigi õigusabi taotlejale eelpool viidatud nõuetele vastavate dokumentide esitamiseks tähtaja 10 päeva alates kohtumääruse väljatrüki kättesaamisest. Samuti selgitas kohus oma 19.12.2017 määruses, et: - Euroopa Inimõiguste konventsiooni artikkel 35 sätestab, et kohus tunnistab vastuvõetamatuks artikli 34 alusel esitatud kaebuse, kui kaebuse kooskõla konventsiooni või selle lisaprotokollidega on selgelt põhjendamatu; -

§ 37

lõike 3 kohaselt peab maakohus eelnevalt kontrollima, et Euroopa Inimõiguste Kohtusse esitatav kaebus oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav. Kaebuse vastuvõetavuse kontrollitavateks kriteeriumiteks

mõistes on:

1. a)siseriiklikud õiguskaitse võimalused on ammendatud;
2. b)viimase siseriikliku otsuse tegemise kuupäevast ei ole möödunud 6 (kuus) kuud;
3. c)konventsiooni ja protokollides garanteeritud õiguste rikkumise on toime pannud Eesti riik. Seega kohustas kohus Jarmo Kuivkaevu muu hulgas ka selgitama kohtule, milliseid inimõigusi ning põhivabadusi on tema suhtes rikutud ning kelle poolt ja mil viisil. Kohus märkis, et ei saa riigi õigusabi andmise lubatavust hinnata enne, kui taotluse esitaja on oma taotlust põhistanud. Taotluse põhistamata jätmise korral jätab kohus taotluse rahuldamata. Kohus juhis taotleja tähelepanu ka asjaolule, et Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole ülemkohtuks ehk neljandaks astmeks konventsiooni osariikide (ülem)kohtutele ega oma mingisugust jurisdiktsiooni nende poolt tehtud lahendite muutmiseks või tühistamiseks. Ka ei ole kohus konstitutsioonikohtuks siseriikliku õigus- ja halduspraktika suhtes ning ei saa neid muuta ega tühistada. 27.12.2017 esitas Jarmo Kuivkaev kohtule parandatud, täiendatud taotluse riigi õigusabi saamiseks, milles on märgitud, et ta ei ole nõus kohtuotsusega, sest see on liiga karm ja ta tahab uut kohtuotsust, kuna 15 aastat röövimise eest on ikka liiga palju ning tapmises tema süüdi ei ole. Taotluses on märgitud, et õigusabi vajatakse seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Taotlusele on lisatud ka majandusliku seisundi teatis, mille kohaselt isikul vara ega sissetulekut pole. Kohtumääruse põhjendused

(RÕS) § 15 lg 2 kohaselt otsustab maa- või halduskohus väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise ühel käesoleva seaduse §-s 8 ettenähtud viisil tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagita menetluse korras. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3401 lg 1 ja 2 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud 2 tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Jarmo Kuivkaev küll esitas kohtule täiendatud (parandatud) taotluse riigi õigusabi saamiseks, kuid ei selgitanud Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumise aluseks olevaid asjaolusid: milliseid inimõigusi ning põhivabadusi on tema suhtes rikutud ning kelle poolt ja mil viisil. Seega on Jarmo Kuivkaev jätnud oma taotluse põhistamata. Samuti ei ole Jarmo Kuivkaev pööranud tähelepanu kohtu selgitustele, et Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK) ei ole võimalik kriminaalasja uuesti arutada, EIK ei tühista ega muuda liikmesriigi kohtuotsust ega muuda määratud karistusi. Ka ei ole Jarmo Kuivkaev märkinud kriminaalasja numbrit, millega tema taotlus võiks seotud olla. Kohus tegi kindlaks, et 15-aastase vangistusega on Jarmo Kuivkaevu karistatud kriminaalasjas 1-15-4696, milles Jarmo Kuivkaevu suhtes tehtud süüdimõistev kohtuotsus on jõustunud 18.11.2016. Seega on möödunud ka EIK poole pöördumise 6-kuuline kaebetähtaeg eeldusel, et Eesti riik võis rikkuda Euroopa Inimõiguste konventsiooni ja selle protokollides garanteeritud mõnda inimõigust. Seega puuduvad Jarmo Kuivkaevul protsessuaalsed võimalused ja õigus pöörduda kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole kriminaalasjas 1-15-4696 tehtud ja jõustunud kohtuotsuse sisuliseks ümbervaatamiseks ning karistuse muutmiseks. RÕS § 7 lõige 1 punkt 2 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotluse rahuldamata ning Jarmo Kuivkaevule riigi õigusabi pöördumiseks kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse andmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 3