Obsah (5)

§ 121§ 4§ 44§ 1§ 43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-17-2871 Määruse kuupäev 28. detsember 2017 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Vassili Kortšagini kaebus Sillamäe Linnavolikogu 21. novembri 2017. a otsuse nr

) § 120 lg 1 p-st 8 tulenevalt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine imperatiivset alust kaebuse tagastamiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lg 1 p 1 ette olukorra, kus vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Samuti on kohtul õigus tagastada kaebus selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud (

§ 121lg 2 p 1).

1. Kaebaja on kaebuse esitanud Sillamäe Linnavolikogu liikmena apelleerides ka avalikes huvides kaebuse esitamise õigusele. Sillamäe Linnavolikogu 21.11.
2. a istungil kinnitati Sillamäe Linnavolikogu alaliste komisjonide liikmed ja võeti vastu sellekohane otsus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 4 lg 1 kohaselt on volikogu kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. KOKS § 17 lg 1 järgi on volikogu liige isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. Volikogu liikmed on organi käsutajateks ja kasutavad valla pädevust (TrtRnKm nr 3-07-1193 p 8). Kehtivas õiguses ja asjakohases kohtupraktikas puudub alus valla- ja linnavolikogude liimete õiguste eristamiseks sõltuvalt omavalitsusüksuse määratlemisest linna või vallana.
3. Kaebaja on kaebuse esitanud põhjusel, et Sillamäe Linnavolikogu 21.11.
4. a otsuse nr 8 vastuvõtmisel, millega kinnitati Sillamäe Linnavolikogu alaliste komisjonide liikmed, on rikutud menetlusnorme. Kaebaja viitab asjaolule, et volikogu liimetele ei esitatud vähemalt neli päeva enne istungit volikogu otsuse eelnõusid, rikutud on volikogu õigusakti eelnõule esitatud nõudeid ning istungi päevakorrast oleks pidanud välja jäetama küsimus alaliste komisjonide liikmete kinnitamisest. Samuti ei võetud kaebaja hinnangul komisjoni liikmete kinnitamisel arvesse valimisliidu „Savisaare nimekiri“ esindajate osakaalu, volikogu liikmeid kinniti komisjonide liikmeks nende nõusolekuta. Kaebaja leiab, et eelnevaga on rikutud Sillamäe linna põhimääruse § 25 lg 1 ja 3, § 26 lg 4, § 31 lg-d 1-4, KOKS § 45 lg 5, § 47 lg 1 ja 13, PS § 12 ja §
5. Kaebeõigus kaebajale avalikes huvides tuleneb

§ 44lg-st 2.

1. Kohus ei nõustu kaebaja käsitlusega. Sillamäe linna põhimääruse § 25 lg 1 sätestab, et volikogu kokkukutsumisel saadetakse linnakantselei poolt volikogu liikmetele elektrooniline kutse koos päevakorraga ja õigusaktide eelnõudega ning vastavad selgitavad materjalid vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt avalikustatakse volikogu istungi päevakorra projekt koos volikogu õigusaktide eelnõudega ning muude vajalike materjalidega linnakantseleis ja linna veebilehel hiljemalt neli päeva enne istungi algust. Põhimääruse § 26 lg 4 järgi kinnitatakse volikogu istungi päevakord poolthäälte enamusega. Sillamäe linna põhimääruse § 31 lg-d 1-4 reguleerivad õigusakti eelnõu esitamist ja sellele esitatavaid nõudeid. KOKS § 45 lgga 5 sätestatakse volikogu otsuste tegemisel nõutav häälteenamus. KOKS § 47 lg 1 kolmanda lause kohaselt on igal volikogu liikmel õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. KOKS § 47 lg 13 kohaselt arvestatakse volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus.
2. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus, et kaebaja on esitanud kaebuse määravalt enda kui volikogu liikme õiguste kaitseks. Arvestades, et kaebuses on viidatud rikkumistele, mis ei ole seotud vahetult kaebaja õigustega (nt Sillamäe linna põhimääruse § 31 lg-d 1-4 rikkumine, teistelt volikogu liikmetelt nõusoleku küsimata jätmine), on kaebus esitatud ka avalikes huvides või teiste volikogu liikmete kaitseks.
3. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebaja heidab ette temale kui volikogu liikmele kuuluvate õiguste rikkumist, on tekkinud haldusorgani sisene vaidlus – ühelt poolt volikogu liikme kui kollegiaalse organi ühe osa ning teiselt poolt volikogu kui kolleegiumi organi teise osa vahel. Suhted, mis tekivad kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ja kohaliku omavalitsuse organi vahel, ei ole oma iseloomult haldusõiguslikud, vaid tegemist on omavalitsuse sisesuhtega. Sellistest suhetest tekkivate vaidluste lahendamiseks ei ole võimalik kasutada haldusõiguslikke kaitsevahendeid, sh võimalust pöörduda kaebusega halduskohtusse (RKHKo nr 3-3-1-55-04 p 14). Volikogu alaliste komisjonide kinnitamise otsuse haldusesiseseks aktiks olemist on kinnitanud ka Riigikohus oma
4. detsembri
5. a määruse nr 3-3-1-74-08 p-s
6. 9.

§ 44

lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.

§ 44

lg 2 kohaselt muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.

§ 1

lg 1 kohaselt on halduskohtumenetlus menetlus haldusasja lahendamiseks, mis on seega kohtumenetlust reguleerivaks seaduseks. Kuna antud asjas ei anna materiaalõiguslik seadus kaebajale õigust esitada halduskohtule kaebust avalikes huvides ega teiste volikogu liikmete õiguste kaitseks, puudub kaebajal Sillamäe Linnavolikogu 21.11.

1. a otsuse nr 8 tühistamise nõudes ka ilmselgelt kaebeõigus. 2
2. Kohus selgitab, et käesolev vaidlus tuleb lahendada kohases haldusmenetluses. Kaebajal on alates
3. jaanuarist 2018 võimalik näiteks pöörduda taotlusega justiitsministeeriumi poole, et viimane teostaks KOKS § 66 lg-s 1 sätestatud järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle. Kaebajal on võimalik alustada ka umbusaldusmenetlus volikogus KOKS §-s 46 sätestatud korras. Seega on käesolevaks vaidluseks seadusega ette nähtud teistsugune menetluskord.
4. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebajal puudub Sillamäe Linnavolikogu 21.11.
5. a otsuse nr 8 õiguspärasuse küsimuses õigus kaebuse esitamiseks halduskohtule, mistõttu tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 1 p 1 ja lg 2 p 1 alusel.

12. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik 3