Obsah (5)

§ 8§ 40§ 96§ 130§ 32

Haldusasi 3-16-195 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 23.02.2017.a, Tallinn Haldusasja number 3-16-195 Haldusasi V

) § 8 lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 alusel tasuma Adelan Klaas OÜ maksuvõla kokku summas 27 413,74 eurot. Vastutusotsuse kohaselt tuvastas maksuhaldur Adelan Klaas OÜ suhtes läbiviidud menetluse raames, et Adelan Klaas OÜ juhatuse liige V.D. on teadlikult ja tahtlikult võtnud märtsis 2012.a Adelan Klaas OÜ arveldusarvelt 32 015 eurot välja oma isiklikku kasutusse ning jätnud deklareerimata ja tasumata nimetatud summalt riiklikud maksud. Maksuhalduri hinnangul on V.D.i tegevuse ja Adelan Klaas OÜ maksuvõla vahel otsene põhjuslik seos, sest juhul, kui V.D. oleks Adelan Klaas OÜ seadusliku esindajana korrektselt deklareerinud ja täitnud maksukohustusi, ei oleks tekkinud maksuvõlgnevust, mida ei suudeta tasuda.

1. V.D. esitas 27.01.2016.a Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 28.12.2015.a vastutusotsusega nr 13-7/00585-4 tühistamiseks. Tallinna Halduskohtu 09.02.2016.a määrusega võeti kaebus menetlusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2. Kaebuse põhjendused. 3.1 Maksuhalduril puudus õigus pöörata maksukohustuse täitmise nõuet kaebaja vastu olukorras, kus Adelan Klaas OÜ-l oli 2014.a piisavalt varasid maksukohustuse täitmiseks. OÜ Adelan Klaas 2014.a majandusaruande kohaselt oli OÜ-l Adelan Klaas 2014.a varasid 186 246 eurot ja omakapitali 112 801 eurot. Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest ainult siis, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma ning see välistab kaebaja vastutuse Adelan Klaas OÜ maksukohustuse eest. 3.2 Kaebaja ei ole rikkunud

§ 8lg-st 1 tulenevat kohustust tahtlikult.

Vastutusotsuses ei ole põhjendatud ega tõendatud kaebaja tahe tekitada maksuvõlg OÜ-le Adelan Klaas. Üksnes ebaadekvaatsest tehingute dokumenteerimisest ei piisa, et tõendada isiku tahtlust tuua oma tegevusega kaasa õigusvastane tagajärg. 3.3 Kaebaja on tasunud oma varast OÜ Adelan Klaas kohustusi ning selleks on sõlmitud suuline laenuleping. Tegemist on hooletu käitumisega, mitte tahtliku õigusvastase teoga. Tahtliku õigusrikkumise tõendamise kohustus on maksuhalduril. Vastutusotsuses ei ole tõendatud, et kaebaja oleks soovinud oma tegevusega õigusvastase tagajärje saabumist.

1. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 4.1 Kaebaja on rikkunud deklareerimiskohustust, tasumiskohustust, tagamiskohustust ning intressi arvestamise ja tasumise kohustust (vastutusotsuse p 7.1). Vastutusotsuse p-s 7.2 on maksuhaldur tuvastanud kaebaja süü vormi ja vastutusotsuse p-s 7.3 põhjusliku seose kaebaja teo ja õigusvastase tagajärje saabumise vahel. Kaebaja ei ole tõendanud, et Adelan Klaas OÜ maksuvõla tekkimisel oleks tegemist pelgalt ebaadekvaatse tehingute dokumenteerimisega. Kaebaja, olles teadlik asjaolust, et ta võttis Adelan Klaas OÜ pangakontolt välja sularaha oma isiklikku kasutusse, jättis deklareerimata ja tasumata nimetatud summalt tasumata kuuluvad maksud. Kaebaja tahtlus jätta Adelan Klaas OÜ maksukohustus täitmata avaldub seejuures kaebaja väites, et Adelan Klaas OÜ-l olnuks piisavalt vahendeid 31.03.214.a maksuotsusega nr 12.2-3/6882-15 määratud maksusumma tasumiseks. Juhul, kui kaebaja juhatuse liikme kohustuse rikkumine oleks seisnud pelgalt Adelan Klaas OÜ dokumenteerimisvigades, olnuks kaebaja pädevuses vead kõrvaldada ja parandada nii maksu- kui vastutusotsuse menetluses. Kaebaja ei ole seda teinud, millest saab järeldada üksnes tahtlikku tegevust Adelan Klaas OÜ maksukohustuste täitmata jätmisel. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, miks olukorras, kus Adelan Klaas OÜ-l oli piisavalt vara, et maksuvõlg tasuda, jättis Adelan Klaas OÜ kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal maksuvõla tasumata. 4.2 Vastutusotsuse tegemise aluseks olevad tingimused on täidetud. Maksuhaldur rakendas Adelan Klaas OÜ maksuvõla sundtäitmiseks kõiki seaduses lubatud toiminguid, kuid sellele vaatamata jäi maksuvõlg täies ulatuses laekumata. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 2 5.1

§ 8

lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.

§ 40

lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest

§ 8

nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

§ 96

lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Sama paragrahvi 5. lõikest tuleneb, et vastutusotsuse võib teha maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul ning juriidilise isiku juhatuse liikmele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist

§ 130

lg 1 p-s 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.

§ 96

lg 6 kohaselt ei tehta vastutusotsust kui maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või maksuvõlg on kustutatud.

§ 32

kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Kohtupraktika kohaselt on

§ 96

lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tulenevalt vastutusotsuse eeldused järgmised: 1) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; 2) rikutud on kohustust tagada

-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (vt RKHKo nr 3-3-1-37-13, p 12; 3-3-1-17-13, p-d 11-16; 3-3-1-23-12, p-d 10-11, 14 ja 20 ning 3-3-1-41-05 p-d 12, 13 ja 15). 5.2 Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et Adelan Klaas OÜ-l oli tekkinud vaidlusaluses vastutusotsuses näidatud summas maksuvõlg ega selles, et Adelan Klaas OÜ maksuvõlg tekkis ajal, mil kaebaja oli selle äriühingu juhatuse liige ehk isik, kes vastutas äriühingu juhtimise ja korraldamise eest. Seega oli kaebaja ülesanne korraldada Adelan Klaas OÜ majandustegevus selliselt, et maksukohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud, sh esitama maksuõigussuhte seisukohast õigetel ja täielikel andmetel põhinevaid maksudeklaratsioone, arvestama deklaratsioonidel õigesti välja tasumisele kuuluvad maksusummad ning korraldama nende tähtaegse tasumise. Vaidlus on poolte vahel selles, kas antud juhul on tuvastatud kaebaja tahtlik või raskest hooletusest tingitud kohustuste rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega. 5.3 Käesolev vastutusotsus põhineb tahtluse etteheitel. Võlaõigusseaduse § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus kui õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Asjas puudub vaidlus, et 2012.a märtsis on Adelan Klaas OÜ pangakontolt välja võetud sularaha kogusummas 32 422,71 eurot, mis läks juhatuse liikme V.D.i isiklikku kasutusse. Kaebaja väide, et tegemist on kaebaja poolt 2011.a äriühingule sularahas antud laenu tagasimaksega, on paljasõnaline. Vaidlus puudub selles, et kaebajal endal puudusid piisavad sissetulekud 2011.a juunis Adelan Klaas OÜ-le laenu andmiseks ning kaebaja väide, et kõnealune raha on saadud laenuna füüsiliselt isikult, ei ole kontrollitav (kaebaja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid kellelt, millal, kui suures ulatuses ning mis tingimustega laen kaebajale anti). Seega on maksuhaldur põhjendatult asunud seisukohale, et Adelan Klaas OÜ arveldusarvelt välja võetud sularaha näol, mis on juhatuse liikme V.D.i isiklikku kasutusse, on tegemist temale isiklikult väljamakstud tasuga äriühingu juhtimise eest. Kohustus deklareerida ja tasuda juhatuse liikme tasult riiklikud maksud, oli kaebaja kui OÜ Adelan Klaas juhatuse liikme ülesandeks. Vastava ülesande täitmata jätmist saab lugeda maksukohustuse täitmata jätmise või õigusvastase tagajärje soovimisena, mis on käsitletav tahtlusena

§ 40lg 1 tähenduses.

Kohus nõustub vastutusotsuses esitatud 3 seisukohaga, et OÜ Adelan Klaas maksuvõla tekkimine on põhjuslikus seoses kaebaja tahtliku tegevusega. Seega on kaebaja poolt enda kohustuse tahtliku rikkumise tulemusena tekkinud OÜle Adelan Klaas maksuvõlg, mida äriühing ei olnud hilisemalt võimeline tasuma. 5.4 Puutuvalt kaebaja väitesse, nagu sõltuks vastutusotsuse tegemine sellest, kas maksuvõlga omaval äriühingul on piisavalt või ebapiisavalt ressurssi maksuvõla tasumiseks, märgib kohus, et vastutusotsuse tegemiseks on

§ 96

lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tulenevalt nõutav põhjuslik seos juhatuse liikme kohustuste tahtliku või raskest hooletusest rikkumise ja maksuotsusega määratud maksuvõla tekkimise, mitte maksuotsuse täitmata jäämise vahel. Adelan Klaas OÜ majanduslik seis puutub asjasse sellest aspektist, et

§ 96

lg 5 teise lause kohaselt tehakse vastutusotsus alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist sama seaduse § 130 lg 1 p-s 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Nende tingimuste täitmise üle asjas vaidlust pole. 5.5 Eeltoodud põhjustel on MTA 28.12.2015.a vastutusotsus nr 13-7/00585-4 õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. 6. Menetluskuludest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys OSALISELT TÜHISTATUD KOHTUOTSUSEGA. TALLINNA 4 RINGKONNAKOHTU 22 11.2017