← Eesti

2-17-107557/12

Obsah (10)§ 402§ 403§ 416§ 76§ 101§ 108§ 415§ 113§ 115§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult 9. november 2017. a Võru kohtumaja, Võru tn 12, Põlva teatavaks-tegemi

) § 402 lg 1, § 403 lg 21, § 416 lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, § 108, § 415 lg 1, § 113 lg 1, § 1132 lg 2 p 3, lg 4 ja § 115 lg 1 sätetega. 4

(8)

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 403

lg 21 järgi kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut ka varem sõlmitud tarbijakrediidilepingu muutmise kokkuleppele, millega kaasneb maksetähtaja tasuline edasilükkamine või täiendavate tasude maksmine.

§ 416

lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kuna kostja ei tasunud hagejale kolme järjestikust osamakset väikelaenu laenulepingu muutmise kokkuleppes nr 1 märgitud tähtajaks ja kostja ei tasunud hagejale võlgnevust ka hageja antud täiendava tähtaja jooksul, oli hagejal

§ 416

lg 1 järgi õigus üles öelda väikelaenu laenulepingu muutmise kokkulepe nr 1 ja nõuda kostjalt kogu laenusumma kohest tagastamist. Osamaksete suhtes, mis muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist, on hagejal lepingu täitmise nõue. Osamaksete suhtes, mille tasumise tähtaeg saabus pärast lepingu ülesütlemist ja mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega, on hagejal lepingu ülesütlemisest tulenev nõue.

§ 76

lg 1 ja 82 lg 1 järgi tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

§ 108

lg 1 alusel selle täitmist.

§ 415

lg 1 järgi ei või nõuda tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113lõikes 1 sätestatud viivise 5

(8)määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna hageja nõuab viivise väljamõistmist lepingus kokku lepitud intressimääras 0,074% tasumata põhivõlgnevuselt iga põhivõlgnevuse tasumisega viivitatud päeva eest võlgnevuse sissenõutavaks muutumisest pärast lepingu ülesütlemist kuni hagi esitamiseni ja ajavahemik võlgnevuse sissenõutavaks muutmisest hagi esitamiseni on 292 päeva, tuleb kostjalt hageja kasuks viivise katteks välja mõista 298,43 eurot (1381,11 x 0,00074 x 292).

§ 101

lg 1 p 3 järgi võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud.

§ 115

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kuna hageja ja kostja on sõlminud väikelaenu laenulepingu muutmise kokkuleppe nr 1 pärast 01.10.2015. a, tuleb kohaldada

§-s 1132 sätestatud regulatsiooni võla sissenõudmise kulude suhtes. Arvestades asjaolu, et hageja nõue on suurem kui 1000 eurot, saab hageja

§ 1132

lg 2 punkti 3 järgi nõuda võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist pärast lepingu lõppemist maksimaalselt 50 euro ulatuses.

§ 1132

lg 4 järgi saab hageja nõuda

§-s 1132 lõikes 2 sätestatud hüvitise määra ületavate võla sissenõudmiskulude hüvitamist üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige kui sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad. Kuna kostja on õigeks võtnud, et esinevad erandlikud asjaolud, mis võimaldavad välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud

§-s 1132 lõikes 2 sätestatud hüvitise määra ületavas osas, ja hageja on tasunud inkassole võla sissenõudmise eest 100 eurot, saab

§-de 1132 6

(8)lg 4, 101 lg 1 p 3 ja 115 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks võla sissenõudmise kulude katteks välja mõista 100 eurot. Eeltoodu ja TsMS §-de 440 lg-te 1 ja 3 ja 444 lg 3 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 1779,54 eurot, sealhulgas põhivõlgnevus 1381,11 eurot, viivis 298,43 eurot ja võla sissenõudmise kulud 100 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lõike 1 järgi märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 173 lõike 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Arvestades asjaolusid, et kostja põhjustas hagi esitamise, on hagi õigeks võtnud ja hagi rahuldatakse, jätab kohus menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Osundatud paragrahvi lõige 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks summas 495 eurot, millest 225 eurot on riigilõiv ja 270 eurot õigusabikulud. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 59,09 eurot (tl 4 pöördel) ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt riigilõivu 165,91 eurot (tl 31). Seega on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 225 eurot. Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivu katteks välja mõista 225 eurot. 7
(8)TsMS § 144 p 1 järgi on üheks kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud, summas 270 eurot on käesolevas menetluses põhjendatud ja vajalikud ja tuleb kostjalt välja mõista. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 495 eurot (225 +270). Otsuse täitmise kord Kostja on esitanud taotluse võlgnevuse tasumiseks osamaksetega 50 eurot kuus, millega hageja on nõustunud. Seetõttu määrab kohus TsMS § 445 lg 1 alusel, et kostjal tuleb tasuda kohtulahendiga välja mõistetud võlgnevus ja menetluskulud hagejale ositi 45 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Et kostja saaks osamakse tasuda ettenähtud tähtajaks ka juhul, kui talle laekuvad osamakse tasumiseks vajalikud rahalised vahendid kuu lõpus, määrab kohus osamakse tasumise tähtajaks iga kuu viimase kuupäeva alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ja kohustab kostjat tasuma neljakümne neljal kuul osamakse summas 50 eurot ja ühel kuul osamakse summas 74,54 eurot. Kohtuotsuse teatavakstegemine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.