KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-561 Haldusasi T.T.i kaebus Tallinnas P

) reguleeritud. Mootorsõidukite omanikud, sh kaebaja, järgivad

§ 64regulatsiooni.

Sõidukeid on samal viisil maja ees pargitud enam kui 20 aastat. Vastustaja on põhjendanud, et parkimiskeelu kehtestamine oli vajalik, sest majaesisel tänaval rikuti pidevalt

§ 64

lg 5 nõudeid, kuid sel juhul tuleks liiklemine üldse ära keelata, sest liiklusrikkumisi esineb iga päev. Karistada tuleks rikkujaid, mitte piirata ebaproportsionaalse liiklusmärgiga kõigi isikute õigusi. Lisaks on

§ 64

lg 5 pidev rikkumine tõendamata ning tõendiks ei saa olla MUPO hoiatusmenetlused

§ 20

lg 4 p 3 alusel, sest see säte ei reguleeri liiklust õuealal (vt ka Riigikohtu otsus 3-1-1-27-09, Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2014 määrus nr 9-3/6087). Vastustaja ei ole parkimiskeelu ala märgiga kitsendanud näiteks Paldiski mnt 153 ega Õismäe tee 116-120 majade elanike õigusi. Vastustaja on jätnud analüüsimata olulised Paldiski mnt 155 maja juures parkimist puudutavad asjaolud, milleks kohustab teda mh Tallinna Linnavolikogu 16.11.2006 otsus nr 329 „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“ (miks on liikluskord õueala, mitu parkimiskohta on maja ees, mitu korterit on majas, kuidas mõjutab parkimiskorralduse muutmine liiklust, õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtte arvestamine jne). Eesti standard „Linnatänavad“ (EVS 843:2003), millele tugineb vastustaja, on soovituslik ning vastustaja tegevusest nähtuvalt lähtub ta ka ise standardi soovituslikust iseloomust, sest näiteks Õismäe tee 116-120 ja 136-150 majade juures ei ole standardi p 10.2.4 järgitud ning Paldiski mnt 155 majaesise parkimistee laius ei vasta samuti standardile. Tallinna Linnavolikogu otsus nr 329 ning selle 25.02.2010 tehtud muutmise otsus nr 50 (otsus nr 50) on aga vastustajale järgimiseks kohustuslikud. Paldiski mnt 155 maja esine parkimiskorraldus ei ole kooskõlas otsusega nr 50, sest olemasolevate parkimiskohtade arv on normatiivis ettenähtust 8,66 korda väiksem ning parkimisvõimaluste suurendamise asemel on neid hakatud hoopis vähendama. Vastustaja tugineb ka KÜ Kurekell 28.01.2016 avaldusele, milles on Tallinna Transpordiametil (TTA) palutud muuta Paldiski mnt 155 maja esisel teel kehtivat liikluskorraldust. Korteriomanikud ei ole KÜ-le ega selle mõnele üksikule liikmele andnud õigust ega volitust piirangu kehtestamise osas kohaliku omavalitsusüksusega läbi rääkida ning avaldus on paljasõnaline ja faktiandmetega tõendamata. Kõnealusel majaesisel teel pargivad vaid 30% sõidukitest, pargitud sõidukid ei takista tee korrashoidu ega teenindava transpordi maja ette pääsemist. Osaliselt saab nõustuda KÜ juhatuse väitega, et peateele ja bussipeatusesse jõudmine on takistatud, kuid see on samuti tingitud parkimisõiguse kitsendustest. Nõustuda ei saa sellega, et autode vahelt ei pääse peateele ega bussipeatusesse. Liiklusmärkide nr 384 ja 579 paigaldamine on liikluskorraldust oluliselt halvendanud, minnes seega vastuollu

§ 6lg-ga 1.

Selle kohta on kaebusele tõenditena lisatud fotosid. Liiklus Paldiski mnt 155 sellel küljel, mille kaudu sõidetakse valdavalt ka Paldiski mnt 157-163 korterelamute ette, on takistatud. TTA ja MUPO töö tõttu on sellel ligi 300 m tänavalõigul tekkinud olukord, kus erineva suunaga liiklevad sõidukid ei pääse üksteisest mööda. Suured sõidukid, nt tuletõrjemasinad, ei pääse enam vabalt majaesisele teele keerama ning raskendatud on kiirabi ja muu transpordi juurdepääs. Parkimiskohtade nappuse tõttu pargitakse ülekäigurajale lubatust lähemale, parklast ei ole võimalik sujuvalt väljuda ning pargitakse ka sisuliselt keset teed. Lisaks tekitavad Paldiski maanteele maha pööravad ning maja ette suunduvad sõidukid tipptundide ajal ummikuid, kuna kahesuunaline tee on nii kinni pargitud, 2

§ 64

ei keela õuealasisese liikluse täiendavat korraldamist.

§ 64

lg 5 kohaselt ei tohi Paldiski mnt 155 maja esisel teel parkida, sest see takistab jalakäijate liiklust ja muudab teiste sõidukite liikluse võimatuks. Sõidukite liikumine on võimatu ka juhul, kui selleks tuleb rikkuda

sätteid, näiteks sõita haljasalale (

§ 45lg 13).

Seega oli Paldiski mnt 155 maja ette parkimine keelatud ka varem. Kuna osa liiklejaid ei olnud võimelised parkimiskeeldu adekvaatselt hindama, tuligi teelõik varustada täiendavalt parkimist keelava liiklusmärgiga. Praegu paigaldatud liiklusmärkide kõrvale liiklusmärgi nr 573 „Õueala“ paigaldamine ei muuda kehtivat õuealale kehtestatud liikluskorda ning kaebaja ei saavuta taotletavat eesmärki. Nõue paigaldada liiklusmärk nr 573 „viisil, mis tagaks regulatsioonist ühtviisi arusaamise nii MUPOle kui ka elanikele“ ei ole arusaadav ega täidetav. Vaidlusalused liikluskorraldusvahendid vastavad haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 54. Liiklusmärkide nr 384, 579 ja 394 „Parkimiskeelu ala lõpp“ paigaldamine on kooskõlas

§ 6lg-ga 4 ja § 64 lg-ga 5.

Kaebaja tõlgendus, nagu peaks õuealal mujal kui selleks ettenähtud parklas parkides jätma jalakäijale vaid

§ 20lg-s 6 täheldatud vähemalt 1,5 m laiuse ala, on eksitav.

Õuealal parkimine ei tohi muuta võimatuks ka sõidukite liiklust ning ilmselgelt ei ole 4 m laiusel teel võimalik nõuetekohaselt parkivast sõidukist mööda sõita ja samas tagada jalakäijale vajalikku liikumisruumi. Vastustaja on varem viidanud linnatänava standardile, ilmestamaks väidet, et teatud tee mõõtmete juures ei ole võimalik tagada nii sõidukite kui jalakäijate ohutust, kuid standard ei ole formaaljuriidiline käsk ega keeld. Seisukoht, et liiklusmärgid on vastuolus Tallinna Linnavolikogu otsustega nr 329 ja 50, millega on kehtestatud parkimisnormatiiv, on väär. Arengukava parkimisnormatiivi loetakse heaks tavaks parkimise planeerimisel ja projekteerimisel, kuid see ei kehti liikluse korraldamisele juba väljaehitatud ja kasutusel oleval teel. Kaebaja pole esitanud kaebust seonduvalt Paldiski mnt 155 parkimiskohtade planeerimise või projekteerimisega. Vaidlustatud liiklusmärkide paigaldamisel kaaluti erinevaid õigushüvesid ning majaelanike huvi liiklusohutuse tagamise vastu kaalus üles parkimiskohtade vähesusest tulenevad piirangud. Kaalutlusõiguse ulatus sõltub seadusega etteantud piiridest. Vaidlusaluse tee laius ei võimalda sellele kehtestada üheaegselt õueala reeglistikku koos võimalusega kasutada teed parklana. Seetõttu ei saa lugeda kaalutlusveaks, kui teeomanik ei hülga

nõudeid ega ehita parklakohti ainuüksi lähtuvalt parkimiskohtade nõudlusest. Vastustaja möönab parkimiskohtade nappust, kuid olemasoleva teedevõrgustiku juures on vähemkoormav parkida oma sõiduk kaugemale. Vaidlusaluste liiklusmärkide paigaldamisega päädinud haldusmenetluse algatasid viis Paldiski mnt 155 elanikku. Haldusmenetluse toiminguteks on nende isikute 28.01.2016 avalduse 3

§ 6

lg 4 kohaselt pädev liiklust korraldama; et Paldiski mnt 155 maja esine tee oli enne 21.03.2016 ja on ka praegu liiklusmärgi nr 573 „Õueala“ mõjualas (vt skeem II toimiku tl 62) ning et liiklusseadus ei välista parkimiskeelu kehtestamist õuealas. 9. HMS § 55 lg-st 2 ja § 56 lg-st 1 tulenevalt antakse haldusakt üldjuhul kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti, ja haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või selles viidatud muus dokumendis.

§ 1

lg 5 kohaselt kohaldatakse liiklusseaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust liiklusseadusest tulenevate erisustega. Liiklusseaduse erisuseks on asjaolu, et haldusakt antakse liiklusmärgi kujul, ja see tähendab ka erisusi haldusakti vorminõuetes. See tuleneb

§ 2

p-st 30, mille kohaselt on liiklusmärk märk, millega kehtestatakse teatav liikluskord, teavitatakse liiklejat liiklusohust või aidatakse liikluses orienteeruda. Liiklusmärgi nr 384 ja 579 sisu tuleneb majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrusest nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (määrus nr 12). Kuna liiklusmärk ise ongi haldusakt, st selle kehtestamiseks ei ole vaja anda mingeid täiendavaid suulisi ega kirjalikke haldusakte, ja liiklusmärgile endale ei ole kirjalikke põhjendusi võimalik lisada, on lubatav kirjalike põhjenduste esitamine tagantjärele, sealhulgas kohtumenetluses. 10.

§ 6

lg-st 1 tulenevalt on liikluse korraldamise eesmärk tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Liiklust korraldatakse

§ 6lg 2 kohaselt liikluskorraldusvahenditega, mille hulka kuulub ka kaebuse esemeks olev liiklusmärk. 4

§ 64lg 1).

Liiklusseaduses on õuealal liiklemisega seoses kehtestatud piirangud sõidukite lubatud sõidukiirusele (20 km/h ja jalakäija vahetus läheduses jalakäija kiirus, § 15 lg 1 p 6), peatatud või pargitud auto mootori töötamise ajale (kuni kaks minutit, § 13 lg 5), õuealale sõitmisele (lubatud vaid peatumiseks või parkimiseks, § 64 lg 4) ning kohustused õuealal liikuva sõiduki juhile (jalakäijat ei tohi ohustada ega takistada, vajadusel tuleb sõiduk seisma jätta, § 64 lg 3). Õuealal tohib parkida ainult A- ja B-kategooria ning D1-alamkategooria mootorsõidukit. Seda tohib teha ainult tähistatud parklas, selle puudumisel aga teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust (

§ 64lg 5).

Paldiski mnt 155 majas on kaebaja sõnul 90 korteriomandit ja ca 40 korteriomanikul on isiklik sõiduk. Vaidlust ei ole selle üle, et maja esist teed kasutati enne 21.03.2016 sõidukite parkimiseks. Seega kasutasid teed enne parkimise keelamist üheaegselt nii jalakäijatest majaelanikud, kes suundusid tööle, kooli, lasteaeda, eemal asuva auto parkimiskohta, ühistranspordi peatusesse vms või koju tagasi, kui ka autoomanikest majaelanikud, sh kaebaja. Kuna tegemist on elumajaga, siis tõenäoliselt oli nii sõidukite kui ka jalakäijate liiklus maja esisel teel kõige tihedam nn tipptundidel, mil elanikud lahkusid hommikul kodust ja saabusid õhtul sinna tagasi. Kohus veendus 20.01.2017 toimunud vaatluse käigus, et kõnealune tee paikneb Paldiski mnt 155 maja välisuste ees selliselt, et kui ei soovita kõndida mööda maja ja tee vahel asuvat haljasala, siis on majast väljumiseks ja sisenemiseks selle tee kasutamine paratamatu. Samuti tuvastas kohus vaatluse käigus, et sõidukid saavad maja esisele teele ilma haljasala ja kõnniteed ületamata sisse ja välja sõita vaid ühest otsast (tegemist on tupikteega, vt skeemi II toimiku tl 62). Kuna auto ümberpööramine ei olnud haljasalale sõitmata võimalik ja ca poole 4-meetrise tee laiusest hõivasid seal parkivad sõidukid, pidid seega ülejäänud ca 2meetrisele alale ära mahtuma nii manööverdavad (sh pooltel juhtudel tagurdavad) sõidukid kui ka jalakäijad. On usutav, et mõned jalakäijad liikusid ka näiteks lapsevankriga, vajades seetõttu rohkem ruumi, või koos väikeste lastega, keda tagurdav juht ei pruugi, eriti pimedal või hämaral ajal, lihtsasti märgata ja kelle liikluskäitumine võib olla täiskasvanute omast ettearvamatum. Kohus nõustub vastustajaga, et selline olukord oli jalakäijate jaoks ohtlik. Ilmne on seegi, et ca 4 meetri laiune tupiktee võis tipptundidel takistada ka sõidukite omavahelist häireteta ja sujuvat liikumist ning tuua kaasa selle, et parkivatest sõidukitest turvalise vahega möödumiseks tuli sõita haljasaladele, mis on vastuolus

§ 45lg-ga 13.

Kohus tuvastas 20.01.2017 vaatluse ajal maja ees haljasalal autode manööverdamise jälgi ja sama kinnitavad ka vastustaja esitatud tõendid (II toimik, tl 63-64). Seejuures ei ole määravat tähtsust sellel, kas ja kui palju on Paldiski mnt 155 esisel teel tegelikult liiklusõnnetusi juhtunud, sest

§ 6lg-st 1 tulenevalt peab liiklust korraldama võimalikke ohte ennetades.

Ka Paldiski mnt 155 elanike 28.01.2016 avalduses (I toimiku tl 29) väidetu kohaselt ei pääse maja esisele teele pargitud sõidukite vahelt peateele bussipeatusesse, haljasala on rikutud ning maja ette ei pääse teenindav transport. Kohus märgib, et ei ole tähtsust, kas avaldusele alla kirjutanud KÜ Kurekell juhatuse liikmetel oli sellise avalduse esitamiseks korteriomanike volitus või kas volituse olemasolu oli üldse vajalik, sest igal juhul saab seda avaldust käsitada viie alla kirjutanud Paldiski mnt 155 elaniku seisukohana, kelle huvid ja õigused ei ole vähem olulised kui kaebajal. Paldiski mnt 155 elanike 28.01.2016 avalduses väidetu, samuti kaebaja ja vastustaja erinevad arusaamad kinnitavad ka, et ohutu 5

§ 2p-d 49 ja 52 ning määruse nr 12 § 11 lg 1 p 4, § 9 lg 1 p-d 1 ja 3).

Eeltoodut arvestades on kaebaja omandiõiguse riive väheintensiivne ega kaalu üles olulist avalikku ja kolmandate isikute huvi ohutu ja selge liikluskorralduse vastu.

1. Kaebaja väidab, et parkimise keelu kehtestamine ja parkimiskohtade vähenemine on halvendanud üldist liikluskorraldust Paldiski mnt 155 maja ümbruses ja toonud kaasa liiklusseaduse nõuete rikkumisi. Kohus möönab, et sellised rikkumised võivad tõepoolest olla tingitud parkimiskohtade nappusest maja vahetus läheduses, kuid see ei muuda vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks. Kohus veendus 20.01.2017 vaatlusel, et ka pärast parkimise keelu kehtestamist Paldiski mnt 155 maja ees paikneval teel on parkimine jätkuvalt võimalik Paldiski mnt 155 maja ees Õismäe teel ja sellega paralleelsel teel, samuti Paldiski mnt 155 maja taga ning ümberkaudsete majade läheduses, lisaks on Paldiski mnt 155 maja lähedal ka üsna ruumikas tasuline parkla. Olukorda, kus parkimise keelu ala märgist tulenevalt on hakatud sõidukeid parkima parkimisnõudeid rikkudes ning liiklust takistades, saab parandada liiklusjärelevalve (vt liiklusseaduse
2. ptk) tõhustamisega. Piirkonna elanikel, kes liiklevad autodega, tuleb vajadusel muuta oma harjumusi ja parkida auto majast veidi eemale.
3. Kaebaja väidab, et vastustaja jättis parkimise keelu kehtestamisel arvestamata Tallinna Linnavolikogu 16.11.2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“ (muudetud 06.03.2008 otsusega nr 42 ja 25.02.2010 otsusega nr 50, II toimik, tl 31-45). Kohus leiab, et esiteks ei puuduta see arengukava
4. aastat, mil paigaldati vaidlustatud liiklusmärk. Teiseks, otsuse nr 329 § 21 kohaselt ei rakendatud otsuse lisas sätestatud parkimisnormatiivi enne otsuse jõustumist väljastatud ehitusprojektidele ega enne otsuse jõustumist vastuvõetud või kehtestatud detailplaneeringutele. Otsuse nr 329 lisaks oleva arengukava p 4.
5. kohaselt sätestas arengukava normatiivi, mida loetakse heaks tavaks parkimise projekteerimisel ja planeerimisel. Vaidlust ei ole selle üle, et Paldiski mnt 155 maja 6