← Eesti

2-16-13214/18

Obsah (8)§ 637§ 88§ 164§ 100§ 6§ 101§ 113§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 21.aprill 2017,Võru kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasi OÜ

§ 637

sätte kohaselt ei ole põhjendatud siduda töövõtulepingu alusel tasu maksmine arve kättesaamisega, vaid töö valmimise ja vastuvõtmisega. Seega ei tule mitte lähtuda töövõtulepingu punkti 7.4, vaid seadusest. Hageja ei ole tõendanud väidet, et edastas arved just nende koostamise päeval kostjale, kostja ei pea tõendama, et sai hageja poolt esitatud arved kätte hiljem. Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et sai kõik arved kätte, kuid kättesaamise päevaks ei ole arve koostamise kuupäev. Hageja on aktsepteerinud, et kostja poolt tasutud summad tuleb lugeda põhivõlgnevuse tasumiseks, mitte

§ 88

lg 8 kohaselt arvestanud laekuvatest summadest maha esmalt viivised ja siis põhinõude. Kohtu põhjendused 3.Kohus, kuulanud ära tunnistaja, kostja vande all, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 4. Hageja on kostja vastu esitanud rahalise kohustuse täitmisega tekkinud viivise nõude. Esitatud nõude rahuldamiseks tuleb tuvastada, et poolte vahel on või oli kehtiv võlasuhe. Hagiavaldusele lisatud 28.08.2013 sõlmitud alltöövõtulepingust nähtuvalt on OÜ Lõunapiim ja OÜ Lõuna Ehitus sõlminud lepingu OÜ Lõunapiim Keskuse veiselauda rekonstrueerimistööde teostamise vastavalt lepingu dokumentidele (tl 4-5). Teatisest nõude loovutamise kohta nähtub, et OÜ Lõuna Ehitus on 1.09.2016 loovutanud viidatud lepingust tulenevad nõuded OÜ-le Virumaa Tuulepark (tl 15). Eeltoodust nähtuvalt oli OÜ Lõunapiim ja OÜ Lõuna Ehitus vahel sõlmitud Võlaõigusseaduse (

) § 635 lg 1 kohaselt töövõtuleping. Kirjalikult sõlmitud töövõtulepinguga kohustus OÜ Lõuna Ehitus rekonstrueerima OÜ-le Lõunapiim veiselauda ja OÜ Lõunapiim pidi maksma selle eest tasu. OÜ Lõuna Ehitus on lepingust tulenevad nõuded loovutanud OÜ-le Virumaa Tuulepark.

§ 164

lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Viidatud sätte lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. 4

(8)Kohus loeb tuvastatuks, et OÜ Lõunapiim ja OÜ Lõuna Ehitus vahel olid 28.08.2013 sõlmitud töövõtulepingust tulenevad õigussuhted, millest tulenevad nõuded on 1.09.2016 OÜ Lõuna Ehitus ja OÜ Virumaa Tuulepark vahel sõlmitud nõude loovutamise lepinguga läinud üle OÜ-le Virumaa Tuulepark. Seega on OÜ-l Virumaa Tuulepark ja OÜ Lõunapiim vahel lepingulised suhted. 5. OÜ Virumaa Tuulepark nõue tuleneb alltöövõtulepingu alusel OÜ-le Lõunapiim esitatud arvete tasumisega viivitamisest. Hageja on viivise nõude arvestamisel lähtunud sellest, et kostja sai esitatud arved kätte nende koostamise kuupäeval. Kostja on vastu vaielnud asjaolule, et sai arved kätte nendel näidatud koostamise kuupäevadel. Alltöövõtulepingu punktis 7.4 on kokku lepitud, et teostatud tööde eest esitatud arve tasutakse Töövõtja (OÜ Lõunapiim) poolt viie kalendripäeva jooksul alates vastava arve kättesaamisest Töövõtja poolt. Hagiavalduse lisadest nähtuvalt on OÜ Lõuna Ehitus esitanud OÜ-le Lõunapiim arved, millest tulenevalt on esitatud viivisenõue: arve nr 13075 summas 12 851,16 eurot, koostatud 03.09.2013 (tl 8), arve nr 13092 summas 15 859,00 eurot, koostatud 14.10.2013 (tl 9), arve nr 13099 summas 56 371,04 eurot, koostatud 06.11.2013 (tl 10), arve nr 14032 summas 54 179,22 eurot, koostatud 01.06.2014 (tl 11). Hageja on asunud seisukohale, et saatis kostjale arved nende koostamise kuupäeval kostja e-posti aadressile, kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja esitatud väidet tõendanud. Kostja seadusliku esindaja M. M. e vande all antud ütlustest nähtuvalt teostas Lõuna Ehitus veiselaudas põranda valamise töid, tööde eest viimane makse sai teostatud 2 kuud pärast ehituse lõppu, tollel ajal oli nõus maksma viivituse eest 3000 eurot, kuid ei saanud selle kohta Lõuna Ehituselt arvet. Ise arveid ei käidelnud. Arvete maksmine viivitus, tavaline maksetähtaeg oli 45 päeva, vahel maksid isegi ette. Kuidas arved laekusid ei tea, kas olid meilid või faksid, ei mäleta. Arved, mis on tasutud, on ka kätte saadud, ilma arveta tasumisi ei ole olnud. Arve tegemise ja kättesaamise vahel oli mingi periood vahe, arved võisid tulla ka ehitusmeeste kaudu. Viivise eest esitatud arvet ei ole näinud, hetkel on 450 eurot võlas, kui Lõuna Ehitus oleks esitanud arve 450 eurot ja 2550 eurot, kokku 3000 eurot, oleks see summa tasutud. Viivise nõudeid ei ole esitatud. Ise arveid ei käidelnud, arve koostamise ja kättesaamise vahel võis olla mingi periood. Kasutusel on eposti aadress lounapiim2hot.ee ja hetkel lounapiim1@hot.ee. Viivise arvet ei ole esitatud (tl 62 pöördel, 63). Tunnistaja Jaago Roosmanni (tööde teostamise ajal OÜ Lõuna Ehitus kontaktisiku) ütlusest nähtuvalt sõlmiti leping meili teel, digitaalsete allkirjadega. Lõuna Ehituses oli nii, et kuu aega tehti tööd, siis esitati akt ja arve ja nii iga kuu järel. Viimase arve saatis Meelisele neljale erinevale meilile, ta oleks pidanud need kätte saama, lõpuks kui kätte sai, andis ainult maksmise lubadusi. OÜ Lõuna Ehituses oli haldusjuhina tööl ka R. N. kes sai ülesandeks saada Meeliselt raha kätte. Meelisel sõltus maksmine PRIA rahadest, et projekti lõpuni teha, pidi kasutama oma ressursse. Meelis ei maksnud ühtegi arvet õigeaegselt. Viimased arved olid 2014 aastal, helistas üle, et kas Meelis on arve kätte saanud, kui ei saanud, siis saatis teisele meilile. Viivisenõudest oli juttu 2015 aastal, kui Meelis küsis uut hinnapakkumist. R. N. suhtles Meelisega. Kui töö tehtud, tegi akti, Meelis ütles vahel, et ära arvet tee, raha ei ole, ehitamise jätkamiseks pidime kasutama teisi rahasid. Arved saadeti lisaks ka kirja teel, kõik arved saatis Meelise e-posti aadressile, meilide vahetused ei ole säilinud, politsei võttis 2016 aasta mais arvuti ja dokumendid ära, tagasi saades oli postkast tühi, ei tea mis arvutiga tehti. Viivisearve koostas HansaRaama programmis ja saatis Meelisele, viivise arve osas leppisid Meelisega telefoni teel kokku (tl 63-64). Eeltoodust järeldab kohus, et kohtule esitatud arvetest nähtub küll nende koostamise aeg, kuid asjaolu, et arved jõudsid kostjani just nende koostamise kuupäeval, ei ole usaldusväärselt tõendatud. 5
(8)Hageja on küll viidanud tõlgendustele, et majandustegevuses saab lugeda arve kätte saaduks alates teisest päevast pärast arve saatmist, samas ei ole hageja tõendanud, mis kuupäeval ta arved kostjale saatis. Tunnistaja Jaago Roosmanni ütlustest nähtub, et kostja ei saanud tihti tõepoolest arveid kätte, ta saatis arveid erinevatele e-posti aadressidele ja lisaks ka kirja teel. Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlusest nähtuvalt maksti arved viivitusega, ise ta arvetega ei tegelenud, ei mäleta, kuidas arved saadi, kõik saadud arved on tasutud.
  1. Vaidluse all ei ole asjaolu ja OÜ Lõuna Ehitus pangatehingute väljavõttest nähtuvalt on esitatud arved ka tasutud (tl 12). Arve nr 13075 summas 12 851,16 eurot tasutud 04.10.2013, arve nr 13092 summas 15 859,00 eurot, tasutud kahes osas, viimane makse 28.10.2013, arve nr 13099 summas 56 371,04 eurot tasuti kuues osas, viimane makse 09.05.2014, arve nr 14032 summas 54 179,22 eurot tasuti kahes osas, viimane 15.08.
  2. Kohus leiab, et lähtuvalt nii tunnistaja J. T. ütlustest, samuti OÜ Lõunapiim seadusliku esindaja M. M. e ütlustest, et arvete maksmisega viivitati, on nimetatud asjaolu tõendatud ka arvete tasumisega, st arvete tasumine on toimunud osadena, milles pooled ei ole kokku leppinud. Viidatud alltöövõtulepingu punkti 7.4 järgi tuli esitatud arved tasuda viie kalendripäeva jooksul, osadena tasumist ei ole pooled kokku leppinud. Kohus loeb tuvastatuks, et OÜ Lõunapiim on

§ 100mõistes kohustust rikkunud, sest on kohustuse täitmisega viivitanud.

7. Vastuseks kostja väidetele märgib kohus, et nõustub hageja vastuväidetega, mis puudutavad viivisenõude esitamise vastuolu hea usu põhimõttega.

§ 6

lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kostja on ka ise märkinud, et aegumistähtaja jooksul nõude maksmapanekut saab pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes erandlikel asjaoludel. Erandliku asjaoluna on kostja välja toonud selle, et hageja ei ole pika perioodi jooksul viivisenõuet esitanud ja on käitunud vastuoluliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust nõude aegumise üle. Tunnistaja J. T. ütluste kohaselt oli viivistest kostjaga juttu ka 2015 aastal, kui kostja küsis hinnapakkumist. Hagiavaldusele on lisatud Lõuna Ehitus OÜ poolt 15.08.2014 koostatud viivisearve (tl 7). Hagi on kohtusse esitatud 1.09.

  1. Kohus leiab, et esitatud asjaolude pinnalt ei saa teha järeldust, justkui Lõuna Ehitus OÜ oleks käitunud viisil, millest saaks järeldada, et ta on viivisenõudest loobunud. Kostja on viidanud Lõuna Ehitus OÜ vastuolulisele käitumisele. Nimelt on alltöövõtulepingus ja esitatud arvetel märgitud erinevad maksetähtajad ja viiviste protsendid. Kohus möönab, et esitatud viidatud andmed on küll erinevad, kuid ei nähtu asjaolusid, et kostja oleks sellistest andmetest sattunud kuidagi vastuollu. Näiteks, et kostjal oleks tekkinud olukord, kus ta sai arve küll kätte aga ei osanud võtta seisukohta, kas arve tuleb tasuda lepingus kokkulepitud ajal või arvel märgitud maksetähtajal. Kohus leiab, et kostja poolt esiletoodud vastuolud ei ole sellised, mis tooksid kaasa viivisenõude vastuolu hea usu põhimõttega.
  2. Kohus tuvastas, et OÜ Lõunapiim on alltöövõtulepingust tulenevate arvete tasumise viivitamisega võlasuhet rikkunud.

§ 101lg 1 p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib 6

(8)võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja poolt esitatud viivisenõude suuruseks on 8 755,10 eurot, kostja on taotlenud viivise vähendamist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viidatud sätte lg 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.

§ 162

lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Alltöövõtulepingu punktis 7.5 on pooled kokku leppinud, et arvete tasumisega hilinemisel maksab Töövõtja Alltöövõtjale viivist 0,1% arve summast iga hilinenud päeva eest, kuid mitte enam kui 10% tööde lepingulisest maksumusest. Kohus nõustub hagejaga, et lepingus kokku lepitud viivise protsenti ei saa pidada suureks. 8.1 Kohus leiab, et kostja taotlus viivise vähendamiseks mõistliku suuruseni on põhjendatud, hageja esitatud viivisenõue summas 8 755,10 eurot on ebamõistlikult suur. Kohus möönab, et hageja on lähtunud viivise arvestuses asjaolust, et esitatud arved sai OÜ Lõunapiim kätte juba nende koostamise päeval. Kohus ei ole pidanud seda väidet tõendatuks. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et OÜ Lõunapiim on arved tasunud OÜ-le Lõuna Ehitus ja menetluses osaleval hagejal OÜ-l Virumaa Tuulepark ei saa olla õigustatud huvi sellises määras viivise nõudmisele, viivis on arvestuslik. Kohtule esitatud arvetest nähtuvalt on alltöövõtulepingu alusel veiselauda rekonstrueerimise arve koostatud 01.06.2014 (tl 11). Kostja seaduslik esindaja M. M. on vande all antud ütlustes kinnitanud, et pärast tööde teostamist soovis ta saada teostusjoonist, nad saatsid sama joonise, mille ta ise esitas, oli nõus maksma intresse summas 3000 eurot juhul, kui saab teostusjoonise, projekti maksumus oli juba hinna sees (tl 62 pöördel). Kohtule esitatud OÜ Lõuna Ehitus 15.08.2014 koostatud arvest nr 14068 nähtuvalt on esitatud 450 euro suurune arve veiselauda rekonstrueerimise –uue ehitusprojekti koostamise eest (tl 6), samal kuupäeval on koostatud ka arve nr 14080 summas 4500 eurot selgitusega maksmata arvete viivise eest, arvestus 13.08.2014, alltöövõtuleping 28.08.2013 p 7.4, 7.5 (tl 7). Eeltoodust saab järeldada, et tööde lõppedes oli OÜ Lõuna Ehitus ja OÜ Lõunapiim vahel arusaamatus teostatud tööde jooniste üle, millele OÜ Lõuna Ehitus reageeris selliselt, et koostas 15.08.2014 arve nii uue projekti koostamise eest, kui ka eelnevate arvete tasumisega viivitamise eest. Tunnistaja Jaago Roosmann´i ütluste kohaselt koostas ta viivisearve raamatupidamisprogrammi HansaRaama alusel ja viivise suuruse osas oli M. M. ega kokkulepe olemas. Kohus leiab, et eluliselt usutav on olukord, kus 15.08.2014 raamatupidamisprogrammi abil koostatud viivisearve on täpsem, kui seda on tehtud 2016 aastal olukorras, kus arvete kostjale saatmise andmed ei ole säilinud. Kohus on menetluse kestel so 14.11.2016 pooltele saadetud kirja punktis 5 juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et OÜ Lõuna Ehitus on juba OÜ-le Lõunapiim esitanud viivise arve ja soovinud teada saada, milliste arvete eest see viivisearve on esitatud (tl 33 pöördel). Hageja on vastuses teatanud, et see arve näitab pigem seda, et OÜ Lõuna Ehitus on viivisenõude kostjale esitanud. 7

(8)Kohus leiab, et kuigi ei saa usaldusväärselt väita, millal alltöövõtulepingu alusel esitatud arved tasumiseks OÜ-le Lõunapiim jõudsid, on kohus tuvastanud, et OÜ Lõunapiim on arvete tasumisega viivitanud ja sellega alltöövõtulepingut rikkunud. Eeltoodut asjaolusid arvestades rahuldab kohus esitatud hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks arvete nr-d 13075, 13092, 13099, 14032 tasumisega viivitamise eest välja viivise mõistlikus ulatuses, so 4500 eurot. Menetluskulud
  1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas nõude summas 8755,10 eurot, millest kohus rahuldas 4500 eurot, so 51% ulatuses. Kuna kohus rahuldas poole esitatud nõudest, leiab kohus, et õiglane on jätta poolet menetluskulud täielikult nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 27.10.2017 otsusega: RESOLUTSIOON
  2. Tühistada Tartu Maakohtu
  3. aprilli 2017 otsus hagi rahuldamise ulatuse, OÜ-lt Lõunapiim Virumaa Tuulepank OÜ kasuks 4255,10 euro väljamõistmata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas.
  4. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi ning mõista OÜ-lt Lõunapiim Virumaa Tuulepank OÜ kasuks täiendavalt välja 4255,10 eurot ja jätta menetluskulud OÜ Lõunapiim kanda.
  5. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „Rahuldada hagi ning mõista OÜ-lt Lõunapiim Virumaa Tuulepank OÜ kasuks välja 8755,10 eurot.“
  6. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OÜ Lõunapiim kanda. VÄLJAVÕTE ÕIGE Annemai Joab kantselei juhataja 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.