← Eesti

2-16-5310/31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 30.06.2017.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-16-5310 Tsiviilasi Xxxx(Xxxx) ja Xxxx(Xxxx) hagi Xxxx(Xxxx) vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind Xxxxhagi hind 2115.- eurot Xxxxhagi hind 2115.- eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hagejate seaduslik esindaja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hagejatele riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Marika Jaanson Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja Juhan Raudsepp esindajad Asja arutamine 25.04.2017.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses kohtuistungil RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada.
  2. Välja mõista Xxxxelatis tema alaealise lapse Xxxx ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.03.2016.a. kuni 30.06.2017.a. eest kokku summas 3160.- eurot ja alates 01.07.2017.a. 235.eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  3. Välja mõista Xxxxelatis tema alaealise lapse Xxxx ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.03.2016.a. kuni 30.06.2017.a. eest kokku summas 1370.- eurot ja alates 01.07.2017.a. 235.eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on Xxxx kohustatud temalt välja mõistetud elatise võla tasuma viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja igakuise jooksva elatise iga jooksva kuu
  5. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja Xxxx arvelduskontole xxxxxxxxxx, selgitusse märkida „Xxxx ja Xxxx elatis“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
  6. Välja mõista Xxxx 240.- eurot Eesti Vabariigi kasuks Xxxx ja Xxxxosutatud riigiõigusabi kulude katteks.
  7. Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 5 nimetatud menetluskulu tuleb Xxxxtasuda 15 (viieteist) päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole vastavalt käesolevale kohtumäärusele lisatud makseinfo lehele ja seal näidatud pangakontole märkides maksekorraldusse ka makseinfol märgitud viitenumbri. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida „Menetluskulu Harju Maakohtu tsiviilasjas 2-165310“ ning menetluskulu tasumist tõendav dokument tuleb esitada kohtule. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused.
  8. Xxxxja Xxxxkooselust on sündinud 26.11.2008.a. Xxxxja 16.08.2011.a. Xxxx.
  9. Xxxxon elanud kogu aja pärast vanemate lahkuminekut ema juures. Xxxx elas ema tahte vastaselt perioodil 03.05.2016.a. kuni 01.03.2017.a. isa juures, mil ta jõustunud kohtumääruse alusel taas ema juurde elama asus.. Lk 2

(6)
  1. 05.04.2016.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palusid hagejad kostjalt välja mõista elatise alates 01.03.2016.a. 215.- eurot kuus ehk seaduses sätestatud miinimummääras. Hagejate sõnul kostja nende ülalpidamisel ei osale. Hagejad palusid kindlaks määrata kohtuotsuses ka otsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on kostja kohustatud kandma elatise ette iga kalendrikuu eest ja kandma selle Xxxx arvelduskontole.
  2. Oma nõude tõendamiseks esitasid hagejad dokumentaalsete tõenditena Harju Maakohtu määruse
  3. veebruarist 2016.a., millega kohaldati esialgset õiguskaitset hagejate hooldusõiguse asjas. Kostja vastuväited ja nende põhjendused.
  4. Kostja vastuväidete kohaselt puudub alus temalt elatist välja mõista, sest Xxxx elab alates 03.05.2016.a. tema juures ja kostja kannab kõik pojaga seotud ülalpidamiskulud.
  5. Lisaks nimetatule on hagejate ema kostja sõnul väitnud talle korduvalt, et Xxxx ei ole tema tütar, mistõttu ei pea ta ka tütre ülalpidamiseks elatist maksma.
  6. Kostja tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks ei esitanud, küll aga taotles ta määrata DNA- ekspertiis Xxxx põlvnemise tuvastamiseks, mille kohus jättis rahuldamata, sest kohtu menetluses ei olnud vaidlust Xxxx põlvnemise küsimuses ja kostja on kantud lapse isana lapse sünniakti. Kohtu poolt kogutud tõendid.
  7. Kuna pooled ei esitanud kohtule tõendeid Xxxx ja Xxxx varalise olukorra kohta, kogus kohus ise tõendeid vanemate varalise olukorra kohta vastavalt TsMS § 230 lg 5 sätestatule. MTA registri kohaselt töötas Xxxx viimati OÜ-s xxxx ning on kohtule teadaolevalt käesoleval ajal lapsehoolduspuhkusel oma kolmanda lapsega, kinnistusraamatu andmetel Xxxx kinnisvara ei kuulu, samuti ei ole tema nimele registreeritud sõidukeid, Xxxx töötas MTA andmetel viimati xxxx OÜ-s ning tema palgaks seal oli 430.- eurot kuus, kinnisvara xxxx ei kuulu, samuti sõidukeid, nii xxxx, kui ka xxxx omavad pangakontosid Nordea Panga Eesti filiaalis, kuid nende kontodel oli tõendi esitamise aja seisuga vastavalt -0,16 eurot ja 1,80 eurot (t/l 122). Kohtuotsuse põhjendused.
  8. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
  9. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6913 p 17, Riigikohtu
  10. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Lk 3
(6)Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg 1 sätestatule.
  1. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
  2. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
  5. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
  6. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust asja menetlusse võtmise määruses ja kohtus korraldaval istungil. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisenõude kohtusse esitamist, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
  7. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta oma laste ülalpidamiseks elatist alates 01.03.2016.a. maksnud ei ole, on kostja jätnud hagejate ees täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse maksta oma alaealiste laste ülalpidamiseks elatist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras ja hagi esitamine kostja vastu oli õiguslikult põhjendatud. Asjaolu, et üks hagejatest elas vahepeal lapse ema Xxxx tahte vastaselt Xxxx juures, ei vabasta kostjat kohustusest maksta elatist kogu hagetava perioodi eest Sandra- Lk 4
(6)Ludmilla Xxxx , sest hagejaks elatise nõude asjades on alaealine. Nimetatud asjaolu saab kohus arvesse võtta vaid hageja Xxxx ülalpidamiseks elatise väljamõistmisel. Juhindudes PKS § 108 sätestatust tuleb kostjalt elatis välja mõista ka tagasiulatuvalt enne hagi esitamist, s.o alates 01.03.2016.a. nagu hagejad seda tehe paluvad, kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks elatist ka enne elatise hagi esitamist tasunud.
  1. Edasi kontrollib kohus kas hagejate poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hagejad paluvad kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas nii tagasiulatuva perioodi eest kui ka pärast hagi esitamist. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 jt asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 9 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada, kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära, puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida hagejate kulutusi ning tuleb asuda seisukohale, et miinimummääras elatise väljamõistmine kostjalt on igal juhul põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul aluseid kostjalt elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära, sest kostja ei ole selle aluseks olevaid asjaolusid esile toonud ega neid ka tõendanud. Sellisteks alusteks saavad olla PKS § 102 lg 2 kohaselt muu hulgas vanema töövõimetus või olukord kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seadustiku § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Selliseid asjaolusid kostjal ei esine. Kostja ei ole töövõimetu ja kostjal ei ole ka rohkem alaealisi ülalpeetavaid kui hagejad. Eeltoodust tulenevalt kuulub elatis kostjalt välja mõistmisele alates 01.03.2016.a. sätestatud miinimummääras, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära.
  2. Kohus asub seisukohale, et elatise väljamõistmisel Xxxx ülalpidamiseks tuleb arvestada asjaoluga, et ta oli perioodil 03.05.2016.a. kuni 01.03.2017.a. isa juures, kuigi see toimus ema tahte vastaselt, kuid sel ajal Xxxx Xxxx ülalpidamiskulusid ei kandnud, vaid seda tegi xxxx.
  3. Kõige eeltoodu alusel ning arvestades asjaoluga, et elatise miinimummäär, mis on PKS § 101 lg 1 kohaselt ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, oli 2016.a. 215.- eurot kuus ja on 2017.a. 235.- eurot kuus, tuleb kostjalt hageja Sandra Ludmilla Xxxx ülalpidamiseks elatis välja mõista perioodi 01.03.2016.a. kuni 30.06.2017.a. eest 3560.- eurot /(10 x 215) + (6 x 235)/ ja alates 01.07.2017.a. 235.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära. Xxxx ülalpidamiseks tuleb kohtuotsusega kostjalt välja mõista elatist arvestades kohtuotsuse p-s 14 märgitut perioodi 01.03.2016.a. kuni 30.05.2017.a. eest 1370.- eurot /(2 x 215) + (4 x 235)/ ja alates 01.06.2017.a. 235.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära Elatis kuulub väljamõistmisele kuni hagejate täisealiseks saamiseni Lk 5
(6)
  1. Tulenevalt hageja soovist ja TsMS § 445 lg 1 sätestatust, tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Maksmata elatis tuleb kostjal tasuda viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja jooksev elatis PKS § 100 lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette iga jooksva kuu
  2. kuupäevaks lapse seadusliku esindaja Xxxx arvelduskontole. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
  3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõikele 1 jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda, sest kohus rahuldab hagi. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
  4. Juhindudes TsMS § 138 lg 1 koosnevad poolte menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kohtuvälistest kuludest, milleks on hageja esindaja kulu, sest kohtuväliseid kulusid pooltel käesolevas menetluses ei ole. Tulenevalt asjaolust, et Harju Maakohtu määrusega 04.05.2017.a. andis kohus hagejatele käesolevas asjas riigi õigusabi ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid ning riigi õigusabi osutas advokaat Marika Jaanson ning kohus rahuldab hagejate nõuded kostjate vastu täielikult ning, et kohtu määrusega 30.06.2017.a. on advokaat Marika Jaansoni taotlusel määratud tema töötasu suuruseks hagejate esindamise eest kohtumenetluses 240.- eurot, tuleb nimetatud hagejate menetluskulu välja mõista kostjalt riigi tuludesse vastavalt TsMS § 179 lg 1 sätestatule. Muid menetluskulusid pooltel toimikust nähtuvalt ei ole. Tsiviilasja hinna määramine.
  5. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasjas kummagi hageja hagihind hind 2115.- eurot (9 x 235). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa /kohtunik/ Lk 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.