← Eesti

1-17-10578/11

1-17-10578 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember
  2. a., Tallinn Kohtuasja number 1-17-10578 Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  3. novembri
  4. a otsus Pavel Ponomarjovi (ik 36611200228) süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Pavel Ponomarjov Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Pavel Ponomarjovi apellatsioon Harju Maakohtu
  5. novembri
  6. a kohtuotsuse peale läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Harju Maakohtu 30.11.
  8. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati Pavel Ponomarjov süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 5 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 08.08.
  9. a karistuse kandmise aja hulka ning karistuse kandmise alguseks loetigi 08.08.
  10. a.
  11. Kohus mõistis süüdistatavalt välja KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskulud kokku summas 1439 eurot, s.h sundraha 1175 eurot, ekspertiisi 17E-AN0947 tegemise kulu 168 eurot ja määratud kaitsja tasu 96 eurot, mis kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõenditena ära võetud narkootilise aine kohus konfiskeeris ja jättis pärast kohtuotsuse jõustumist ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Asitõendina ära võetud soonkinnisega kilekotid ja fooliumvoldikud kohus konfiskeeris ja kohustas need KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.
  12. P. Ponomarjov mõisteti süüdi selles, et ta olles isikuks, kes on Harju Maakohtu 20.09.
  13. a otsusega süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, omandas uuesti eeluurimisel tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne 08.08.
  14. a kella 09:15 ajal, suures koguses narkootilist ainet karfentanüüli sisaldavat pulbrit kokku massiga 3,07 grammi (milles karfentanüüli puhtal kujul oli kokku 0,0235 grammi). Narkootilist ainet hoidis ta enda juures kuni 08.08.
  15. a kella 09:15-ni, mil Tallinnas, xxx maja juures toimunud kahtlustatavana kinnipidamise käigus leiti ja võeti ära tema käest üks soonkinnisega kilekott, milles üheks fooliumvoldikut, milles olev valkjas pulber massiga kokku 0,35 grammi sisaldab 0,72% karfentanüüli, milles puhtal kujul 0,0025 grammi karfentanüüli ning pükste tagataskust kaks soonkinnisega kilekotti, milles ühes 30 ja teises 36 fooliumvoldikut, milles olev valkjas pulber massiga 2,72 grammi sisaldas samuti karfentanüüli.
  16. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav P. Ponomarjov, kes vaidlustab kohtuotsust temalt välja mõistetud menetluskulude maksegraafiku osas. Nimelt palub ta menetluskulude ositi tasumise graafiku teha selliselt, et tal oleks võimalus tasuda menetluskulud 24 kuu jooksul, mitte 12 kuu jooksul nagu määras maakohus. Taotlust põhjendab ta sellega, et viibib vangistuses ning töökoht puudub. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  17. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sõlmitud kokkuleppega, maakohtu otsusega ja esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud. Alates
  18. märtsist
  19. a jõustunud KrMS redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 võrreldes varasemaga täiendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16 selgitanud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises. Riigikohtu kriminaalkolleegium on
  20. aprilli
  21. a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. 13.11.
  22. a abiprokuröri Grete Vahtra, süüdistatava P. Ponomarjov ja kaitsja Risto Käbi vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse muuhulgas, et P. Ponomarjov peab hüvitama sundraha 1175 eurot, ekspertiisitasud 168 eurot ja määratud kaitsja tasu 96 eurot (tl 60-61). Kokkuleppe kohaselt jäävad menetluskulud süüdistatava kanda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 30.11.
  23. a toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et P. Ponomrjov on kohtuistungil avaldanud, et kokkulepe on talle arusaadav, ta on kokkuleppe sõlminud vabatahtlikult ning ta jääb 2

(3)kokkuleppe juurde. Täiendavaid taotlusi ei ole P. Ponomarjov seoses menetluskulude tasumisega kohtuistungil esitanud. Apelleeritud kohtuotsusega ongi P. Ponomarjov kokkuleppes märgitud süüdistuses süüdi tunnistatud ja karistatud ning temalt on välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud vastavalt kokkuleppes märgitule. Kohus võimaldas väljamõistetud menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Apellatsioonis on P. Ponomarjov taotlenud menetluskulude tasumise graafiku tegemist 12 kuu asemel 24 kuu peale. Nagu juba eelpool sedastatud on menetluskulude suurus ja ositi tasumise võimaldamine kokkuleppe esemesse kuuluv küsimus ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada. Süüdistatav on kokkulepet sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud menetluskulude ositi tasumisega ja seda 12 kuu jooksul, mille maakohus kohtuotsusega ka kinnitas. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Muuhulgas märgib ringkonnakohus, et tegemist on kriminaalmenetluse kulude tasumiseks ette nähtud maksimaalse tähtajaga, mida seadus võimaldab. Seega ei saakski tõusetuda küsimust menetluskulude tasumise võimaldamiseks 24 kuu jooksul. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada ning jätta osaliselt menetluskulud riigi kanda, ei ole kuidagi võimalik lugeda ka KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 4. novembri 2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-11. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. 6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava P. Ponomarjovi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.