Obsah (8)

§ 29§ 156§ 155§ 123§ 69§ 58§ 19§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2017, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-17-796 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi Andres Reinvee kaeb

) § 123, § 132 p 3, § 135 RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada Andres Reinvee kaebus.
2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 20.01.2017 otsus väärteoasjas nr 2302, 16,
4. Lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel Andres Reinvee teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

1. Mõista Eesti Vabariigilt Andres Reinvee kasuks välja 1275,00 (üks tuhat kakssada seitsekümmend viis) eurot.
2. Kohtuotsus menetlusosalistele kätte toimetada. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud väärteomenetluse seadustik (

) § 156 lõikes 11 nimetatud juhul.

§ 156

lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on

§ 156

lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja kaebus

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Eli Viielo koostas menetlusalusele isikule Andres Reinveele 22.12.2016 väärteoprotokolli nr 20161222438301, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 22.12.2016 kell 8:43 mootorsõidukit xxxx r/m xxxx, Rakvere- Haljala tee 6.km, Rakvere suunas. Juhtis mootorsõidukit, kiirusega 110 km/h + /- 4 km/h. Antud teelõigul on suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h. Seega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 16 km/h. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 1 järgi.
2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula koostas menetlusalusele isikule Andres Reinveele 20.01.2017 otsuse, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 22.12.2016 kell 8:43 mootorsõidukit Haljala vallas, Rakvere- Haljala tee 6.km. Juhtis mootorsõidukit, kiirusega 110 km/h + /- 4 km/h. Antud teelõigul on suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h. Seega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 16 km/h. Menetlusalune isik rikkus sellega LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 1 järgi. Menetlusalusele isikule mõisteti LS § 227 lg 1 järgi rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, so 40 eurot.
3. 07.02.2017 esitas menetlusaluse isiku Andres Reinvee kaitsja vandeadvokaat Epp Landberg Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse, mille kohaselt ta taotleb otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist. Ta leiab, et väärteomaterjalides olevast videosalvestusest, millel paistab politseiametnike poolt kiirusemõõturi kasutamine, on võimalik tuvastada, et kiirusega 110 km/h ei sõitnud mitte Kaebaja, vaid tema taga olnud sõiduk.
4. Kaitsja põhistas kaebust järgmiselt. Videol, millest nähtub kiirusemõõtmine ning Kaebajale peatumismärguande andmine,
5. sekundil on näha, kuidas kiirusemõõdik näitab kiirust 89 km/h ning hüppab järsku 109 km/h ning seejärel
6. sekundil fikseeritakse näit 110 km/h.
7. sekundil on kiirusemõõdiku näit jällegi 91 km/h. Samal ajal, kui kiirusemõõdiku näit ebaloomulikult hüppab, nähtub autode liikumisest taga kurvil, et Kaebaja autole läheneb suurel 2 kiirusel tagant tulev auto, mis jõuab Kaebajale järgi just 110 km/h kiiruse fikseerimise ajaks. Tagumise auto liginemist Kaebaja autole Kaebajast märgatavalt suurema kiirusega on võimalik videol jälgida alates
8. sekundist.
9. Kuivõrd autod liikusid lauges kurvis, ei saa kindel olla, millise auto kiirust kiirusemõõdik mingil ajahetkel näitas. 18.-
10. sekundil ei olnud tagumine auto täielikult Kaebaja auto taha joondunud. Selge on aga see, et Kaebaja auto liikus ligikaudu 90 km/h tunnikiirusega kuni
11. sekundini videos ning jätkas sama kiirelt liikumist alates
12. sekundist. Vahepealne pea 20 km/h võrra kiirendamine neljaks sekundiks on loogikavastane ning füüsika seadustega vastuolus. Seejuures ei toimunud kiiruste muutus järk-järgult nagu oleks realistlik, vaid hüppeliselt. Seetõttu on käesoleval juhul ainus võimalik selgitus, et kiirusemõõdik näitas alates 19.-
13. sekundini mitte Kaebaja sõidukiirust vaid tema taga sõitnud auto sõidukiirust. Politseiametnike omavahelisest vestlusest kostub otsus pidada kinni autodest esimene. Alates
14. sekundist videos nähtub, kuidas Kaebajale antakse peatumismärguanne ning tema taga sõidab veel üks sõiduauto, kel lubatakse teekonda jätkata.
15. Kaebaja ütlustest menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis nähtub, et Kaebajale olid eelnevalt vastu sõitvad autod andnud tulesid vilgutades märku Politsei maanteel kontrolli teostamise kohta. Samuti kirjeldas Kaebaja, et kasutas sõiduki juhtimisel püsikiiruse hoidjat, mistõttu on välistatud, et ta oleks kiirust ületanud väärteoprotokollis ning väärteootsuses nimetatud määras. Samuti nähtub väärteomaterjalide seas olevatest videodest, et Kaebaja palus politseiametnikel korduvalt kontrollida püsikiirusehoidja olemasolu tema autos, kuid politseinikud keeldusid seda tegemast.
16. Tunnistaja ülekuulamise protokolli kohaselt kuulas Eli Viielo 22.12.2016 kell 8.44-8.47 üle Karl-Eerik Pärna. Seevastu asja materjalides olevatest videodest selgub, et Karl-Erik Pärn väljus politseiautost 8.43.25 ning Eli Viielo jäi autosse üksi. Kaameraga, millelt on näha, kuidas Karl-Erik Pärn pärast Kaebaja kinnipidamist Kaebaja auto juurde läheb, nähtub, et Karl-Erik Pärn kell 8.44.42 alles esimest korda astus kontakti Kaebajaga. Seega ei kirjelda tunnistaja ülekuulamise protokoll toimunut tõepäraselt – Karl-Eerik Pärna ülekuulamine ei saanud aset leida protokollis märgitud ajal, mistõttu ei ole sellele võimalik tugineda ning tegemist on lubamatu tõendiga. Kaebaja leiab, et antud menetluses on tõendite kogumise korda oluliselt rikutud ning väärteomenetluse käigus kogutud tõendid on vastuolus 20.01.2017 koostatud väärteootsuse järeldustega. Vastus
17. Kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikus vastustes menetlusaluse isiku Andres Reinvee kaebusele oli seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
18. Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse esindaja vanemkomissar Key Paju leidis, et Andres Reinvee on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis pädev mõõtja. Menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit asulavälisel 3 teel kiirusega 110+/-4 km/h, teel kus lubatud suurim kiirus oli 90 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 16 km/h.
19. Menetlusalune isik kohtuvälises menetluses antud ütlustes ei ole nõus kiiruse ületamisega. Selgitab, et vastutulevad autod vilgutasid ja rumal on see, kes sellele ei reageeri, kui vajadus oleks olnud. Selgitab, et kiirusmõõteseade on katki ja mõõdab valesti, kuna tema kasutas juhtimise ajal püsikiirusehoidjat.
20. Kohtuväline menetleja ei nõustu menetlusaluse isikuga ja on seisukohal, et kiiruse ületamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud. Videosalvestusel on näha, et mõõdetakse kiirust seisvast autost. Salvestuselt on näha, et mõõdetakse nii eest lähenevate sõidukite kiirust kui ka taga liikuvate sõidukite kiirust. Salvestuselt on näha, et fikseeritakse eest läheneva esimese sõiduki kiiruseks 110 km/h.
21. Mootorsõiduki juht peab olema liikluses osaledes hoolas ja tähelepanelik, ta peab jälgima ja järgima liikluskorraldus vahendeid. Sõidukiirus mõjutab liiklusõnnetusse sattumise võimalust, mida suurem kiirus seda raskem on õigeaegselt reageerida ja õnnetust ära hoida. Sõidukiirus mõjutab ka liiklusõnnetuse tagajärjel saadud vigastuste raskust. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest liiklejatest.
22. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumise, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ja karistatav LS § 227 lg 1 järgi. Karistuse määramisel arvestab kohtuväline menetleja isiku süüd ja rikkumise ulatust ja ka asjaolu, et menetlusalusel isikul kehtivad karistused puuduvad.
23. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Tuginedes eeltoodule, palus esindaja jätta politsei otsus 2302, 16, 018232 muutmata ja Andres Reinvee kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused 15.

§ 123

lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

1. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et Andres Reinvee kaebus tuleb rahuldada ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 20.01.2017 otsus väärteoasjas nr 2302, 16,
2. Kohus tuvastas, et väärteoasja kohtuvälises menetluses on rikutud oluliselt menetlusnorme.
3. Menetlusalust isikut süüdistatakse Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 rikkumises. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.
4. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal.

§ 69

lg 2 p 37 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo tõendatuks. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt lugenud menetlusaluse isiku süü tõendatuks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ja liiklusjärelevalve kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, tunnistaja ülekuulamise protokolliga, koopiaga taatlustunnistusest. Tõendite alla 4 on märgitud, et kohtuväline menetleja ametnik on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja neid väärteo kirjelduses kirjeldanud ning võib osaleda kohtu- või kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta, videosalvestus.

1. Kohus võtab arvesse menetlusaluse isiku Andres Reinvee ütlused, mille kohaselt ta end väärteo toimepanemises süüdi ei tunnista, märkides, et tema sõiduautosse oli paigaldatud püsikiirusehoidja ja ta kasutas sõitmisel seda.
2. Kohus võttis vastu Andres Reinvee kaitsja poolt esitatud dokumendi väljavõtte Maa-ameti kaadiserverist. Kaitsja põhistas esitatud dokumendiga, et kiiruse mõõtmise kohas Lääne-Viru maakonnas, Haljala vallas, Rakvere – Haljala tee 6.km on kurv ja kohtuväline menetleja on fikseerinud Andres Reinvee sõiduauto tagant läheneva sõiduauto kiiruse.
3. Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 sätestab, et väärteomenetluses järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustikust tulenevate erisustega. Kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lg 2 kohaselt ei või kriminaalasjas tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. Viidatud sätte kohaldamisel on Riigikohtu kriminaalkolleegium leidnud, et menetleja võib olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja. Mõistetavalt saab kohtuvälise menetleja ametnik menetluse käigus teavet faktilistest asjaoludest, millel on väärteomenetluses tähtsust. Need asjaolud tuleb menetlusseaduses sätestatud korras tõendina vormistada, võimaldamaks nende kasutamist tõendamisel. Kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja neid asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, s.t kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi. Samas ei ole põhimõtteliselt välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta (Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-73-08 p 9.1, p 9.2).
4. Riigikohus on 28.04.2008 otsuse nr 3-1-1-29-05 p-s 7 rõhunud, et väärteomenetluse käigus menetleja sattumisel mingi teise menetluse subjekti rolli tuleb menetlejarollist loobuda. Kohus on seisukohal, et menetleja rollist peab loobuma üks liiklustalituse politseinik, keda soovitakse või kes juba on üle kuulatud tunnistajana.
5. Väärteoasja materjalidest selgub üheselt, et mõlemad politseiametnikud, Eli Viielo ja KarlErik Pärn, tegutsesid Andres Reinvee väärteoasja menetlemisel aktiivselt menetlejatena ning ei ole võimalik väita, et asja menetlenud Karl-Erik Pärn saaks käesolevas menetluses esineda erapooletu tunnistajana. Lähtudes väärteoasja materjalidest, oli menetlejaks märgitud antud asjas Eli Viielo. Ent kohtuliku uurimise käigus on videosalvestusega tõendamist leidnud, et väärteomaterjalides tunnistajana kajastatud Karl-Erik Pärn on samuti täitnud menetleja ülesandeid.
6. Kohus möönab, et menetlusseaduses ei ole reguleeritud, kes patrulltoimkonna liikmetest peaks täitma menetleja, kes tunnistaja rolli. Ent seaduses on üheselt mõistetavalt ära toodud menetleja roll väärteomenetluse läbiviimisel ning see ei saa ega tohi kattuda tunnistaja rolliga. 5 Tunnistajaks väärteoasja asjaolude osas ei saa aga olla politseiametnik, kes samas asjas on täitnud menetleja ülesandeid. Menetlusalusele isiku kiiruse mõõtmine, menetlusalusele isikule rikkumise selgitamine, menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste selgitamine ning korralduse andmine ei väljenda ilmselgelt tunnistaja rolli väärteomenetluses.
7. Antud juhul on videosalvestisest (kaust menetlus 9:13) näha, et tunnistaja Karl-Erik Pärn, kes istub politseiauto tagaistmel menetlusaluse isiku kõrval, aktiivselt selgitab menetlusalusele isikule, millise rikkumise viimane toime pani, ta selgitab menetlusalustele isikule, et tema mõõtis sõiduauto kiiruseks 110 km/h, lisaks ta näitab, millisesse lahtrisse peab menetlusalusel isik õiguste ja kohustuste tutvustamiseks alla kirjutama. Lisaks on videosalvestuselt näha, et tunnistaja Karl-Erik Pärn selgitab menetlusalusele isikule, kuidas täita menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli. Videosalvestuselt on näha, et menetlusaluse isiku lähedane avas politseiauto ukse ja suhtleb aktiivselt tunnistajaga, kes andis viimasele korraldusele uks sulgeda. Lisaks on tunnistaja Karl-Erik Pärn kohtuistungil selgitanud, et kui politseiametnik Eli Viielo peatas menetlusaluse isiku sõiduauto, siis tema luges videosse andmeid ehk vormistas trükitud kiirusmõõturi kasutamise protokolli. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et see on koostatud tunnistaja Karl-Erik Pärn poolt, mõõtjana on ta alla kirjutanud, protokollinud politseiametnik Eli Viielo.
8. Väärteomenetlust alustatakse

§ 58

lg 1 kohaselt esimese menetlustoiminguga ning sama paragrahvi teise lõike kohaselt teatatakse esimest menetlustoimingut tehes menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused vastavalt

§ 19

. Nähtuvalt

§ 19

lg 2 on menetlusalusel isikul õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et juba sõiduauto kiiruse mõõtmisel rikkumise tuvastamine, isiku peatamine ja tema andmete kontrollimiseks isikut tõendava dokumendi esitamise nõudmine, veel enam politseiautosse kutsumine, on käsitletav esimese menetlustoiminguna, millega loetakse väärteomenetlus alustatuks. 27. Kohtuistungil kinnitas Karl-Erik Pärn, et Andres Reinvee poolt juhitud sõiduauto peatas Eli Viielo. Seega oli väärteomenetlus Eli Viielo poolt alustatud. Kohus leiab, et pärast seda kui menetlusalune isik oli istunud politseiauto tagaistmele, ei oleks tohtinud tunnistaja jätkata väärteo menetlemist, vaid oleks pidanud jääma tunnistajarolli. Kohus tuvastas, et tunnistaja vormistas kiirusmõõturi kasutamise protokolli ja täitis teisi menetleja ülesandeid, mida ta tunnistajana teha ei oleks tohtinud. Selle nõude rikkumine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 150lg 2 mõttes.

Kohus märgib, et kiirusmõõturi kasutamise protokolli ja videosalvestust ei saa seetõttu, et selle on vormistanud tunnistaja, tõendina kasutada. Seega kuulub kohtuvälise menetleja 20.01.2017 otsus väärteosasjas nr 2302,16,018232 tühistamisele ja väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetamisele teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

28. Andres Reinvee kaitsja vandeadvokaat Epp Landbergi esitatud taotlusest ja selle lisadest nähtub, et kaebuse esitaja on väärteomenetluses kaebuse koostamisele kulutanud 2 tundi, esimese kohtuistungi ettevalmistuseks ja kohtuistungil osalemiseks kulutanud 3 tundi, teise kohtuistungi ettevalmistuseks ja kohtuistungil osalemiseks kulutanud 3,5 tundi. Seega on advokaat kulutanud aega kokku 8,5 tundi. 28.03.2017 kohtuistung toimus 1,40 minutit, 6 22.11.2017 kohtuistung toimus 0,37 minutit. Kohtu hinnangul on advokaadi poolt esitatud arved mõistliku suurusega. Advokaadist kaitsja on tunnihinnaks märkinud 125 eurot. Seega loeb kohus väärteomenetluses kaitsjale makstud mõistlikuks tasuks 1062,50 eurot, sh käibemaks 212,50 eurot, kokku 1275 eurot ja see summa tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 7