Obsah (8)

§ 142§ 187§ 407§ 468§ 174§ 138§ 139§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad Menetluse liik Tar

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. Nordea Bank AB Eesti Filiaal esitas Tartu Maakohtule hagi M. V. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.08.2007.a laenulepingu nr
2. Laenulepingu alusel maksis hageja 22.08.2007 kostjale välja eluasemelaenu summas 31 636 eurot kinnistu ostmiseks aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 21.08.2007 sõlmitud notariaalse hüpoteegi seadmise lepingu alusel seati hageja kasuks kostjaga sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevate nõuete tagamiseks esimese järjekoha hüpoteek summas 1 000 000 Eesti krooni (63 911,65 eurot) kinnistule aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registriosa nr xxxxxxx. Hageja ja kostja sõlmisid 29.08.2014 laenulepingu nr 09320154284 muudatuse nr 13, mille alusel tagastas kostja osaliselt laenu ning vabastati laenulepingu tagatiseks olnud kinnistu aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 29.08.2014 sõlmitud hüpoteekide lõpetamise kokkuleppe alusel müüs kostja kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx) hinnaga 13 000 eurot, millest hagejale laekus kostja nõuete katteks 10 883,46 eurot. Saadud summa arvelt tasuti kostja võlgnevused hageja ees ning vähendati laenulepingu põhiosa jääki 7508,27 euro võrra. Põhjusel, et kostja ei tasunud makseid õigeaegselt, ütles hageja 20.03.2017 laenulepingu ennetähtaegselt lepingu rikkumise tõttu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista 18 100,11 eurot (sh põhinõue 17 228,23 eurot, intress 129,25 eurot ja viivis 742,63 eurot).
3. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult 19.10.
4. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. 2 Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 4. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 18 100,11 eurot, millest põhinõue 17 228,23 eurot, intress 129,25 eurot ja viivis 742,63 eurot.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 5. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§-dest 162 lg 1, § 173 lg 1, 4.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv summas 750 eurot.

§ 138

lgtest 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 750 eurot. Tulenevalt

§ 162

lg-st 1 tuleb jätta menetluskulu summas 750 eurot kostja kanda ja kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 3