Obsah (4)

§ 103§ 664§ 150§ 139

2-15-4382 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Indrek Soots ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2017, Tallinn Kohtuasja number 2-15-4382 Kohtuasi HM

§ 103

lg 3 ja lg 4 p 4 järgi Pärnu Maakohtule, kuna nii HM kui ka EK elukoht on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linnas.

1. HM ja EK esitasid
2. oktoobril
3. a Pärnu Maakohtule uuesti sama sisuga avalduse.
4. Pärnu Maakohus käsitas avaldust määruskaebusena maakohtu
5. oktoobri
6. a määruse peale, jättis kaebuse käiguta ning kohustas menetlusosalisi esitama põhistatud määruskaebuse ning tasuma määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot.
7. HM tasus nõutud riigilõivu ning esitas
8. novembril
9. a maakohtule menetlusdokumendi pealkirjaga „Hagiavalduse täiendus“.
10. Pärnu Maakohus keeldus
11. novembri
12. a määrusega
13. oktoobri
14. a avaldust (maakohtu käsituses määruskaebus) ning
15. novembri
16. a hagiavalduse täiendust (maakohtu käsituses kui täiendatud määruskaebus) menetlusse võtmast.
17. EK saatis
18. novembri 2017 Pärnu Maakohtule e-kirjaga teate selle kohta, et ta siiski ei soovi poolte vahel sõlmitud kompromisslepingust taganeda. Samasisulise teate saatis EK maakohtule
19. novembril 2017, märkides selle pealkirjaks „Määruskaebus“.
20. Pärnu Maakohus käsitas EK edastatud menetlusdokumenti määruskaebusena Pärnu Maakohtu
21. novembri
22. a määruse peale, jättis selle
23. novembri
24. a määrusega käiguta selles esinevate puuduste tõttu, kohustas EKt tasuma riigilõivu 50 eurot ning esitama põhistatud määruskaebuse.
25. EK tasus
26. novembril 2017 nõutud riigilõivu.
27. Pärnu Maakohus jättis
28. novembri
29. a määrusega EK
30. novembril
31. a määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
32. Kolleegium leiab, et maakohtu edastatud määruskaebus tuleb jätta

§ 664lg 2 alusel läbi vaatamata, sest maakohus on HM 9.

novembri 2017. a menetlusdokumendi ekslikult määruskaebusena menetlusse võtnud. 13.

§ 664

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu 2 2-15-4382 arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus

§ 664lg 2 järgi määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa EK
2. novembril 2017 esitatud menetlusdokumenti pidada Pärnu Maakohtu
3. novembri
4. a määruse peale esitatud määruskaebuseks. Hoolimata sellest, et EK on menetlusdokumendi pealkirjastanud määruskaebusena, on EK selles märkinud, et ta ei soovi elatisest loobuda, kuna on töövõimetu ja tema sissetulek on 270 eurot (tl 61). Seega on EK esitanud vastuväite maakohtu kinnitatud kompromissilepingu muutmisele (loobunud soovist muuta Pärnu Maakohtu
5. mai
6. a määrusega kinnitatud kompromissilepingut), kuid ei ole esitanud ühtegi vastuväidet maakohtu
7. novembri
8. a määruse peale, millega maakohus keeldus HM ja EK
9. oktoobri ja
10. novembri
11. a menetlusdokumente määruskaebusena menetlusse võtmast. Arvestades
12. novembri
13. a menetlusdokumendi sisu, ei saa maakohtu
14. novembri
15. a määruse vaidlustamine olla kuidagi EK eesmärgiks ega ka tema huvides. Sellisena ei vasta määruskaebus sisult

§-s 662 sätestatule ning maakohus pidas seda ekslikult määruskaebuseks. Ekslikult menetlusse võetud määruskaebus tuleb jätta

§ 664lg 2 järgi läbi vaatamata.

Kuna EK tasus maakohtu nõudmisel esitatud menetlusdokumendilt (määruskaebuselt) riigilõivu, juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et EK saab taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus tagastab menetlusosalise avalduse alusel

§ 150

lg 1 p 3 ja lg 4 järgi tasutud riigilõivu menetlusosalisele või tema korraldusel muule isikule, kui määruskaebus jäetakse läbi vaatamata.

1. Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus käsitas ka HM ja EK
2. oktoobri 2017 ja
3. novembri
4. a menetlusdokumente (tl 15 ja 23–25) meelevaldselt määruskaebuse ja selle täiendusena, kuigi nende sisu ega pealkiri ei võimaldanud neid määruskaebuseks pidada. Olemuselt on nimetatud menetlusdokumendid käsitatavad
5. oktoobri
6. a hagiavalduse korduva esitamisena ja hagiavalduse täiendusena, millele on lisatud ka tõendid (tl 26–50). Kuna Pärnu Maakohus jättis hagiavalduse
7. oktoobri
8. a määrusega kohtualluvuse puudumise tõttu menetlusse võtmata ja edastas selle Harju Maakohtule, tuli Pärnu Maakohtul edastada Harju Maakohtule ka talle ekslikult saadetud hagiavalduse täiendus ja lisad, mitte käsitada esitatud menetlusdokumente määruskaebusena. Eeltoodut arvestades saab Harju Maakohus hagi menetlusse võtmisel lähtuda mh HM
9. novembri
10. a hagiavalduse täiendusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus riigilõivu tasumist ja põhistatud määruskaebuse esitamist nõudes menetlusosalisi eksitanud. Selle tulemusena tasus HM maakohtu nõudmisel hagiavalduse täiendust esitades riigilõivu, nagu ta oleks esitanud määruskaebuse. Kuna esitatud menetlusdokumenti ei saa pidada määruskaebuseks, millelt tulnuks tasuda riigilõivu, on ka HM-l õigus nõuda tasutud riigilõivu tagastamist.

§ 139

lg 1 järgi on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest tasutav rahasumma ning

§ 150

lg 1 p 1 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Praegusel juhul on HM tasunud maakohtu nõudmisel riigilõivu, kuigi ta ei ole vaidlustanud maakohtu

1. oktoobri
2. a määrust ega taotlenud määruskaebuse läbivaatamist, s.o lõivustatud menetlustoimingu tegemist. Seega on riigilõivu tasutud kogu ulatuses ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu menetlusosalise avalduse alusel menetlusosalisele või tema korraldusel muule isikule.

§ 150

lg 6 järgi lõppeb riigilõivu 3 2-15-4382 tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav 4