1-12-628/255

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-628 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. novembri 2017 määrus Nikolai Sokolovi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Nikolai Sokolovi (ik 39302107014) kaitsja jurist Monica Meristo-Dmitrijev, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. novembri 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 10.05.2012 otsusega tunnistati Nikolai Sokolov süüdi KarS § 114 p 5 järgi ja mõisteti karistuseks 12 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.10.2011 ja lõpeb 02.10.
6. Tartu Vangla esitas 04.10.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava N. Sokolovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Tartu Maakohtu 21.11.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohtu hinnangul on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused.
8. Maakohtu hinnangul on N. Sokolovi puhul positiivne, et tal on vabanemise korral olemas kindel elu- ja töökoht, isik on omandanud riigikeele, lõpetanud gümnaasiumi ning osalenud mitmes sotsiaalprogrammis. Samuti on tal olemas toetav perekond. Samas ei kaalu maakohtu hinnangul eeltoodud positiivsed asjaolud üle isiku retsidiivsusriski suurendavaid asjaolusid.
9. Kuigi kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammides ning vangistuse jooksul õppinud, ei saa kinnipeetava käitumist pidada laitmatuks. N. Sokolovile on käesoleva aasta jooksul määratud viis distsiplinaarkaristust. Neist neljal puhul on isikut karistatud rangemaliigilise karistusega – kartseriga, kuna isik on keeldunud tööle asumast. Samuti on kinnipeetava suhtes kohaldatud pikaajalise kokkusaamise keeldu seksuaalselt ahistava käitumise tõttu naissoost ametniku suhtes. Distsipliinirikkumised vanglas viitavad sellele, et karistuse kandmine vangistusasutuses ei ole kinnipeetava hoiakutele ja käitumisele vajalikku positiivset mõju avaldanud. Kui isik käitub kehtivat korda eiravalt ka range järelevalve tingimustes, on risk, et ka vabaduses olles on tema käitumine kehtivat korda eirav, väga kõrge.
10. Samuti viitab asjaolu, et kinnipeetav on keeldunud tööle asumast, sellele, et isiku tööharjumus ning motivatsioon töö tegemiseks on puudulik. Kuigi kinnipeetaval on garanteeritud töökoht, nähtub isiku käitumisest vangistuse jooksul, et töö tegemisest tegelikult kinnipeetav huvitatud ei ole. Vangla tööhõives osalemine on oluline isiku tööharjumuse säilitamise seisukohalt ega kesta nii pikalt, et muuks, sealhulgas õppimiseks, kinnipeetaval aega ei jää. Tegemist oli individuaalses täitmiskavas ette nähtud kohustusega, mida kinnipeetaval tuli täita. Asjaolu, et ta ei soostunud seda tegema, viitab kinnipeetava allumatusele ning sellele, et kinnipeetav ei pruugi ka vabaduses nõustuda töökohustuste täitmisega.
11. Kõike eelnevat kogumis hinnates leiab maakohus, et N. Sokolovi vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. N. Sokolovi puhul esinevad küll mõningad positiivsed asjaolud (toetav perekond, elukoht, hariduse omandamine), mis võiksid toetada tema vabastamist. Samas olid enamik nendest tema puhul olemas ka varasemalt ja ei hoidnud teda omakasu motiivil raske kuriteo toime panemisest eemale. Maakohus ei ole kindel, et kinnipeetava käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valvega ja talle erinevate lisakohustuste määramine aitaks uute kuritegude toimepanemise riske maandada ning tagatud oleks isiku edukas majanduslik ja sotsiaalne toimetulek ühiskonnas. Määruskaebus
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu N. Sokolovi kaitsja jurist M. MeristoDmitrijev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
13. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohtu määrus ei ole põhjendatud. N. Sokolov on läbinud kõik ettenähtud programmid, mis talle individuaalses täitmiskavas ette on nähtud. N. Sokolovi mõtlemine on vanglas oldud aja jooksul muutunud ja ta saab aru oma tegudest ning nende tagajärgedest. Esimese vangistuse korral on üle kuue aasta vanglas oldud aeg mõtlemapanev.
14. N. Sokolovi puhul on tegemist isikuga kes on esimest korda vanglas ja üldse esimest korda kriminaalkorras karistatud. Uue kuriteo toimepanemise risk on madal. Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist. Pealegi pole vähetähtis asjaolu, et N. Sokolov asub elama eemale kohast, kus ta kuriteod toime pani. 2
15. Vaidlustatud kohtumäärus on vastuolus Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-12-17 p-des 19-22 tooduga, mistõttu ei saa kehtivad distsiplinaarkaristused olla takistuseks kriminaalhoolduse läbiviimisel. N. Sokolov on soovinud eriala omandada, mida ta nüüdseks ka teinud on. Järelejäänud karistusaeg ei saa olla mittevabastamise põhjuseks. Samuti on kohtud vabastanud isikuid, kellel on kanda jäänud veel pool karistusajast. Esimest korda vangistuses viibivale isikule on üle kuue aasta vangistust piisavalt pikk aeg ning nüüdseks on oht, et resotsialiseerumine ühiskonda ei saa olema kerge. Määruskaebuse esitaja leiab, et ärakandmata karistuse pikkus ja toime pandud kuriteo raskus ei saa olla mittevabastamise põhjuseks.
16. Maakohus on välja toonud N. Sokolovi positiivselt iseloomustavad asjaolud (N. Sokolovil on olemas kindel elu- ja töökoht ning toetav perekond; vabaduses soovib N. Sokolov läbida erinevaid sotsiaalprogramme), mistõttu saab öelda, et negatiivseid asjaolusid on tunduvalt vähem, kui positiivseid. Maakohus ei ole arvestanud sellega, et kriminaalhooldusele allutamine ja elektrooniline järelevalve oleks kindlasti tunduvalt efektiivsem, kui kinnipidamiskohas viibimine.
17. Tartu Ringkonnakohtu 06.12.2017 määrusega anti menetlusosalistele kuni 14.12.2017 aega esitada määruskaebuse osas kirjalikke seisukohti, mida ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
18. Ka ringkonnakohus ei vabasta N. Sokolovi vangistusest sellekohasel esimesel võimalusel tingimisi enne tähtaega ja nõustub maakohtu põhjendustega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium üksnes järgmist.
19. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning N. Sokolovi ennetähtaegseks vabastamiseks.
20. Erinevalt määruskaebuses toodust leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus ei ole vastuolus kõrgema astme kohtu praktikaga. Nimelt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). N. Sokolovi käitumine kinnipidamiskohas ei ole olnud laitmatu. Süüdimõistetu omab viit kehtivat distsiplinaarkaristust, millest neli on määratud tööst keeldumise eest. Üks aga seksuaalselt ahistava käitumise tõttu naisametniku suhtes, mille eest määrati N. Sokolovile distsiplinaarkaristuseks pikaajalise kokkusaamise keeld. N. Sokolov on ise põhjendanud süstemaatilist tööst keeldumist sellega, et ta peab kinnipidamiskohas majandustööde tegemist alandavaks ja mõttetuks. Seega puudub N. Sokolovil töödistsipliin ja töö tegemise harjumus.
21. Ringkonnakohus nõustub, et N. Sokolovi iseloomustamiseks saab välja tuua palju positiivset. Nimelt on N. Sokolovil vabanemise korral olemas kindel elu – ja töökoht, kinnipidamisaja jooksul on süüdimõistetu läbinud A1, A2 ja B1 tasemel riigikeele kursused, omandanud keskhariduse ning läbinud sotsiaalsete oskuste programmi. Hetkel omandab Tartu Kutsehariduskeskuses puidupingioperaatori eriala. Samas hinnatakse igal juhul isiku käitumist 3 vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21).
22. Käesoleval juhul leiab kriminaalkolleegium, et just nimelt N. Sokolovi isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud välistavad tema ennetähtaegse vabastamise. N. Sokolovil on küll üks kehtiv kriminaalkaristus, kuid toimepandud kuriteo asjaolud on võrdlemisi julmad ja ajendatud majandusliku kasu saamise eesmärgist. Isik pani grupis toime röövmõrva, kuna arvas, et kannatanul on kaasas suur rahasumma. Tegelikkuses oli kannatanul üksnes 20 eurot kupüürides ning väiksem rahasumma müntides. Teenimaks kiiret tulu, kasutas süüdimõistetu mõtlematut vägivalda ning läks lihtsama vastupanu teed, sooritades röövmõrva. Eeltoodu viitab N. Sokolovi impulsiivsusest tingitud kiirele soovile rikastuda. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et N. Sokolovi tasumata rahaliste nõuete kogusumma on 11 447,54 eurot (tl 5). Vabanemisfondis on isikul 1410 eurot. N. Sokolovil on küll vabaduses olemas kindel töökoht, kuid samas nähtub vangla poolt koostatud iseloomustusest, et süüdimõistetu töökogemus on kesine, samuti puudub tal tulenevalt distsiplinaarkaristustest ka töötegemise harjumus. N. Sokolovi vabaduses ees ootavad majanduslikud raskused, soov kiirelt rikastuda, grupimõju ning mõtlematu vägivalla kasutamine võib viia olukorrani, kus N. Sokolov asub majanduslike raskuste ilmnemisel taas uusi kuritegusid toime panema.
23. Kokkuvõtvalt ei tekita eeltoodu ringkonnakohtus kindlust, et süüdimõistetu oleks suuteline vabaduses uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Isiku ennetähtaegsesse vabastamisse tuleb suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub ringkonnakohtul veendumus, et N. Sokolov suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida. Tal on veel kanda karistust, mille jooksul saab näidata enda täielikku paranemist, mis annab eelduse tulevikus võimalikuks ennetähtaegselt vabanemiseks.
24. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 21.11.2017 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4