1-13-2155/56

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-2155 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. novembri 2017 määrus, millega kinnipeetav Eduard Nairismägi jäeti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata Kinnipeetav Eduard Nairismärgi (isikukood 36908166514), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Tartu Maakohtu
5. novembri 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt saavad käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse prokuratuur ja süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohus
7. märtsi 2013 otsusega tunnistas Eduard Nairismäe süüdi KarS § 121 järgi ja karistas teda 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus tema liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis Tartu Maakohtu
8. mai 2010 otsusega (kriminaalasi nr 1-10-3834) 5 aastat 17 päeva vangistust. Karistusaeg algas
9. märtsil 2013 ja see lõpeb
10. märtsil
13. oktoobril 2017 edastas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule materjalid E. Nairismäe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangistusasutus toetab kinnipeetava vabastamist.
14. Prokuratuur ei toeta E. Nairismäe ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu määrus
15. Tartu Maakohus
16. novembri 2017 määrusega jättis E. Nairismäe tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohus märkis järgmist. 4.
17. E. Nairismägi on temale mõistetud 5 aasta 17 päeva pikkusest vangistusest kandnud ära enam kui kaks kolmandikku. Karistust on kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 3). Seega on KarS §- s 76 nimetatud formaalsed alused tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 4.
18. Ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida, kas süüdlane võib toime panna uusi kuritegusid. Tulevaste kuritegude laadi saab arvata eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. E. Nairismägi on pannud toime erinevat liiki kuritegusid, muuhulgas on ta sooritanud tapmise. Tapmine oli tema kõige viimane kuritegu vabaduses. See viitab tõsiasjale, et E. Nairismäe ohtlikkus on ajapikku üha kasvanud. Tunnismärgid tema vägivaldsusest on ka arvukad kehalised väärkohtlemised, mida E. Nairismägi on sooritanud ja millest viimase pani ta toime vanglas. Eelöeldu tähendab seda, et E. Nairismäge saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väga väike. Kohtu hinnangul see nii aga ei ole. 4.
19. On tõsi, et terve rida asjaolusid kõnelevad E. Nairismäe retsidiivsusohu väikeseks hindamise kasuks. Kinnipeetav on end pärast viimase kuriteo sooritamist
20. aastal vangistuse ajal väga hästi ülal pidanud: osalenud hoolikalt programmides, teinud avavanglas olles väljaspool vanglat tööd ja käinud lühiajalistel väljasõitudel. E. Nairismäel on vabanemisel kindel töökoht ja korralik elukoht. Ka on positiivne see, et E. Nairismärgi soovib vältimist suhtlemist abikaasaga, kes tarvitab alkoholi. Eelöeldu ei anna aga siiski alust leida, et temast lähtuv uute kuritegude risk oleks väga madal. 4.
21. Mööda ei saa vaadata sellest, et E. Nairismäge on varem korduvalt karistatud ja ka vanglas on ta olnud mitmeid kordi. Seepärast ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab teda õiguskuulekal rajal hoida. 4.
22. Enne vangistust oli E. Nairismäe põhiprobleem alkohol: see meelemürk ajendas teda korduvalt kuritegusid toime panema. Kui kinnipeetav hakkab uuesti alkoholi tarvitama, on karta, et see stsenaarium kordub. Tõsi, E. Nairismäe käitumine vanglas viimaste aastate jooksul annab alust loota, et ta tulevikus enam alkoholi ei tarbi. Samas tuleb siiski arvesse võtta E. Nairismäe varasema alkoholiprobleemi intensiivsust: ta kuritarvitas alkoholi väga pikkade aastate kestel ja palju. On võimalik, et vangla range järelevalve ära langemise korral libastub E. Nairismägi uuesti. Seda ei saa välistada ka lühiajaliste väljasõitude edukusele viidates. Lühiajalised väljasõidud kestavad väga põgusalt ja selle aja kestel võib E. Nairismägi tõesti suuta korralik olla. Pikem vabaduses olemine aga ei pruugi sedavõrd hästi kulgeda. Kui aga kinnipeetav uuesti alkoholi tarvitama hakkab, ei lase uued kuriteod end kaua oodata. 4.
23. Alarmeeriv on ka tõsiasi, et viimase kuriteo pani E. Nairismägi toime vanglas. See näitab, et ta võib muutuda vägivaldseks ka kainelt. Et see võib juhtuda vangla range järelevalve tingimustes, võib see seda enam leida aset vabaduses. Ka töökoha olemasolu iseenesest ei pruugi kuritegusid ära hoida. Tööd on süüdimõistetu teinud varemgi, ent sooritanud sellegipoolest kuritegusid. Ka kujutab endast mõningast retsidiivsusohtu tõsiasi, et E. Nairismäel ei ole toetavaid inimesi. Seetõttu ei saa ka keegi aidata tal probleemide tekkimise korral õiguskuulekal teel püsida. Määruskaebus
24. Määruse peale esitas määruskaebuse E. Nairismärgi, kes taotleb lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. Kaebuse argumendid on järgmised. 5.
25. E. Nairismägi toob välja, et ta on vanglas olnud 8 aastat, läbinud 4 sotsiaalprogrammi, osalenud AA tugigrupis, korduvalt töötanud, omandanud puidutöölise eriala, viibib avavanglas soodusrežiimiga ja töötab väljaspool vanglat. Kohtu hinnang, mille kohaselt ei ole vangistus tema puhul oma eesmärki saavutanud, tähendab seda, et tema eelnimetatud pingutused, samuti teiste kinnipeetavate ja ametnikega korrektne suhtlemine, ei ole olnud oluline. Samuti ei tähenda 2 maakohtule midagi see, et tal on kindlad elu- ja töökoht ning ta soovib vältida suhtlemist abikaasa ja endiste sõpradega. 5.
26. Kohus märkis, et E. Nairismägi on toime pannud tapmise ja
27. aastal kaaskinnipeetava kehalise väärkohtlemise. Kinnipeetav toonitab, et peale viimast kuritegu on ta läbinud mitu sotisaalprogrammi, osalenud tööhõives, õppinud, ta on avavanglas ja töötab väljaspool vanglat, arenenud on tema empaatiavõime. See kõik viitab, et
28. aastal teise kinnipeetava ründamine oli juhus. 5.
29. Maakohus pidas võimalikuks arvata, nagu E. Nairismägi tulevikus alkoholi enam ei tarbiks, kuid väitis siis, et range järelevalveta võib ta siiski seda taas teha. Selline asjaolude käsitlemine on väär. Samuti on siin tegemist kohtu subjektiivse seisukohaga. Veel on vale see järeldus, et kinnipeetaval toetava lähivõrgustiku puudumine on vaadeldav retsidiivsusohtu suurendava asjaoluna. Süüdimõistetu püsib õiguskuulekalt teel tänu oma motivatsioonile ja sellele aitavad kaasa ka sotsiaalprogrammid. Sugulased ei mõjuta kedagi seadust järgima. 5.
30. E. Nairismägi leiab, et vangistus on täitnud oma eesmärgi ja suunanud ta õiguskuulekale käitumisele. Tema pingutused vanglas ja elutingimused vabaduses annavad aluse seisukohaks, et temast lähtuv kuriteorisk on madal. Seda tunnistab ka vangla, kuivõrd toetab tema vabastamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
31. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.
32. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
33. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-1217, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis annaks aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kohus on arvestamist vajavaid asjaolusid kaalunud kogumis ning piisavalt põhistanud, miks E. Nairismäge ei saa ennetähtaegselt vabastada.
34. Nii selgub kõigepealt, et maakohus on tähelepanu pööranud asjaoludele, mida määruskaebuses rõhutab E. Nairismägi. Kohus on heaks lugenud tema käitumise vanglas peale
35. aastal sooritatud kuritegu ning pidanud positiivseks temal vabaduses elu- ja töökoha olemasolu. Kohus on aga leidnud, et eelnimetatu süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastamist kaasa ei too, kuivõrd E. Nairismäe osas tehtav ohuprognoos – võib toime panna uued kuriteod – ei muutu. Ringkonnakohus nõustub esimese kohtuastme sellise seisukohaga täielikult.
36. E. Nairismäge on kriminaalkorras karistatud korduvalt, ka kantav vangistus on tal arvult juba neljas. Karistatud on teda nii vara- kui isikuvastaste kuritegude eest. Ta on toime pannud ka tapmise ning samuti on ta
37. aastal sooritanud kuriteo vangistuse tingimustes (kaaskinnipeetava kehaline väärkohtlemine). Kuritegude jätkumine vaatamata varasematele karistustele ja ka vanglas olles, annab selge aluse karta süüdimõistetu kuritegelikku käitumist edaspidigi. Asjaolu, et E. Nairismägi on vangistuses olnud seaduskuulekas, osalenud sotsiaalprogrammides ja majandustöödel (seda ka peale viimast kuritegu) ning ta on paigutatud avavanglasse koos võimalusega töötada järelevalveta väljaspool vanglat, tema osas tehtavat ohuhinnangut ei muuda. Nagu juba märgitud, näitab süüdimõistetu varasem karistatus selgelt, et vanglas viibimine ning sealsed tegevused temale 3 pikaaegset mõju ei avalda. Seega on maakohtu seisukoht, et E. Nairismäe ohtlikkust võib järeldada tema karistusandmete pinnalt, täielikult asjakohane.
38. Maakohus on põhjendatult näinud uue kuriteo toimepanemise ohtu ka võimaluses, et E. Nairismägi hakkab vabaduses taas alkoholi kuritarvitama. Taolist ohutegurit ei saa välistada seetõttu, et süüdimõistetu on alkoholiprobleemi seljatamise nimel vanglas vaeva näinud. Nagu esimene kohtuaste asjakohaselt välja tõi, annab aluse karta süüdimõistetu tagasilangust asjaolu, et tema alkoholiprobleem oli intensiivne, s.o E. Nairismärgi kuritarvitas alkoholi väga pikkade aastate kestel ja palju. Alkoholijoobes pani ta kuritegusid toime aga korduvalt.
39. E. Nairismäe seaduskuulekust ei taga ka tema elutingimused vabaduses. Kahtlemata on positiivne, et süüdimõistetul on elu- ja töökoht. Need hüved ei ole aga kindlasti mitte küllaldased, hoidmaks ära E. Nairismäe uued kuriteod. Tema varasemast elukäigust selguvalt on ta korduvalt toime pannud ka isikuvastaseid kuritegusid, s.o E. Nairismäe õigusvastane käitumine ole alati olnud seotud varalise kasu saamise eesmärgiga. Samuti peab märkima, et süüdimõistetu on tööd teinud varemgi, kuid tema seaduskuulekusele see kaasa aidanud ei ole. Asjaolule, kas E. Nairismäel on vabaduses toetavad lähedased, ringkonnakohus mingit määravat tähendust ei omista. Iseenesest on aga veatu maakohtu märge, et pereliikmete abi on vabanevale süüdimõistetule oluline. Taoline hinnang ei tähenda aga seda, et tugivõrgustiku puudumine saaks ennetähtaegselt vanglast vabastamisele takistuseks, kui kõik muud asjaolud seda võimaldavad.
40. Eeltoodud asjaoludel ei näe ka ringkonnakohus võimalust vabastada E. Nairismäge vanglast ennetähtaegselt. Süüdimõistetu varasemast elukäigust selgub ohuprognoos, et ta võib toime panna uued kuriteod. Positiivsed asjaolud ei ole vaadeldavad ülekaalukatena ning ei võimalda seda ohtu näha pisemana kui maakohus on tuvastanud.
41. Ringkonnakohus märgib siinkohal veel ära, et ka Riigikohus on jaatanud vajadust jätta süüdimõistetu karistust kandma vaatamata tema positiivseks hinnatavale käitumisele vanglas ning headele elutingimustele vabaduses.
42. aprilli 2017 määruse nr 3-1-1-12-17 p-s 21 on Riigikohus märkinud, et kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist.
43. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Mati Kartau