1-14-3699/60

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-3699 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. novembri 2017 määrus Gennadi Nazaruki tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Gennadi Nazaruki (ik 37607290307) kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. novembri 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Objartel&Partnerid vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde poolt Gennadi Nazarukile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot).
6. Gennadi Nazarukilt eelnimetatud 144 eurot riigituludesse välja mõista.
7. Gennadi Nazarukil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Gennadi Nazaruk, 1-14-3699 menetluskulud“.
9. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Harju Maakohtu 07.05.2014 otsusega mõisteti Gennadi Nazaruk süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pööratud mõistetud karistust täitmisele, kui G. Nazaruk ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Harju Maakohtu 20.04.2017 määrusega pöörati G. Nazarukile eelnimetatud otsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta ja 6 kuud vangistust täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 12.04.2017 ja lõpeb 12.10.
12. Tartu Vangla esitas 20.10.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava G. Nazaruki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
13. Tartu Maakohtu 21.11.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu hinnangul on olemas formaalsed alused G. Nazaruki ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega.
14. G. Nazarukki on kriminaalkorras karistatud 9-l korral. Reaalset vangistust kannab G. Nazaruk kaheksandat korda. G. Nazaruki varasemad karistused on käesolevaks ajaks aegunud. G. Nazaruk on varasemalt toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid (sh röövimise), aga ka avaliku korra vastaseid süütegusid. Viimase karistuse kandmiselt vabanes G. Nazaruk 10.09.
15. Käesoleval ajal kannab G. Nazaruk karistust sarnaste kuritegude eest, mille eest on teda ka varasemalt karistatud – varguste toimepanemise eest. Lisaks nähtub Karistusregistri andmetest, et G. Nazarukki on korduvalt karistatud ka väärteokorras, muuhulgas korduvalt NPALS alusel.
16. Harju Maakohtu 07.05.2014 otsusega anti G. Nazarukile võimalus kanda karistust vabaduses, kuid G. Nazarukile mõistetud karistus tuli täitmisele pöörata põhjusel, et G. Nazaruk ei täitnud talle kohtulahendiga pandud registreerimiskohustust. Lisaks ei ilmunud G. Nazaruk kohtuistungile, kus arutati talle varasemalt mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Seetõttu tuli G. Nazaruk tagaotsitavaks kuulutada ja tagaselja vahistada.
17. Ka kõige raskemaliigilisema karistusega (reaalne vangistus) ei ole olnud võimalik G. Nazaruki käitumist mõjutada, sest ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Maakohtu hinnangul järeldub G. Nazaruki varasemast elukäigust, et tema käitumises on välja kujunenud kuritegelikud käitumismustrid ja senised karistused ei ole mõjutanud G. Nazaruki kujunenud harjumusi ja tegutsemist muutma. Seega puudub alus arvata, et sellel korral on reaalselt senini ärakantud karistus G. Nazaruki suhtes täitnud eesmärke. Kuritegusid on G. Nazaruk toime pannud narkosõltuvusest ajendatuna (narkosõltlane alates
18. aastast). Seega on G. Nazaruki puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks sõltuvus tugevatest narkootilistest ainetest. G. Nazaruk on väljendanud soovi vabanemise korral narkootikume enam mitte tarvitada ja sõltuvusest vabanemiseks vabaduses alluda sõltuvusravile. Maakohus peab positiivseks, et G. Nazaruk soovib narkosõltuvusest vabaneda ja on asunud läbima metadoonravi, kuid leiab, et sellele vaatamata võib G. Nazarukil tekkida tagasilangusi. Võttes arvesse, et G. Nazaruk on olnud pikaajaline (alates
19. a) tugevate narkootikumide tarvitaja, on lõplik harjumustest loobumine G. Nazaruki jaoks raske ja seda ka metadoonravi läbimise 2 korral. Maakohus peab oluliseks, et G. Nazaruk on ka varasemalt proovinud narkootikumide tarvitamisest loobuda (käinud ravil Wismari Haiglas, lasknud end kodeerida), kuid on uuesti tarvitamist alustanud. Seega ei ole alust olla veendunud, et G. Nazarukil on sellel korral piisav soov ja tahe muuta väljakujunenud harjumusi ning seda vaatamata vangistuses läbitud rehabilitatsioonile ja saadud ravile.
20. G. Nazarukile ei ole koostatud individuaalset täitmiskava. G. Nazaruk on käesoleva vangistuse jooksul olnud hõivatud majandusabitöödel sanitarina. G. Nazarukil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud 13.09.2017 seoses tubakatoodete enda juures hoidmisega.
21. Vabanemise korral on G. Nazarukil olemas kindel elu- ja töökoht ja toetavad lähedased, kuid eeltoodud positiivsed asjaolud ei kaalu maakohtu hinnangul üles tema suhtes tingimisi ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, G. Nazaruki isik). Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus, et G. Nazarukil tuleb jätkata karistuse kandmist. Esitatud määruskaebus
22. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu G. Nazaruki kaitsja advokaat V. Murde, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kaitsja arvates maakohus ei ole ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel täitnud KarS § 76 lg-st 4 tulenevaid tingimusi, s.o jätnud arvestamata asjas tähtsust omavad asjaolud, mistõttu ei ole maakohtu määrus KrMS § 145 lg 3 p 1 alusel piisavalt põhjendatud.
23. G. Nazaruk on vahelduva eduga püüdnud lahti saada narkootiliste ainete tarvitamisest. Süüdimõistetu vahetas elukohta, et vältida kontakte endiste kaaslastega. Oluline on silmas pidada, et alates 05.04.2014 ei ole ta tegelikult 2 aastat ja 11 kuud narkootilisi aineid tarvitanud ja on täitnud kontrollnõudeid. Kahjuks vahetus kriminaalhooldusametnik, kellega tal tekkisid pingelised suhted. G. Nazaruk ise ei suuda selgitada, miks ta ei esitanud uue kriminaalhooldusametniku peale kaebust ega püüdnud probleeme teisiti lahendada. Süüdimõistetul tekkis ükskõiksus ning ta jättis ilmumata istungile, kus lahendati temale mõistetud karistuse täitmisele pööramist. G. Nazaruk juhtis eeltoodud asjaoludele tähelepanu ning märkis, et läbis kolmeaastase katseaja valdavas osas edukalt. Eeltooduga soovis süüdimõistetu selgitada, et on suuteline määratud korrale alluma ning kohustusi täitma.
24. Süüdimõistetu mõistab, et tal on narkootilisest ainest sõltuvus, mis tähendab, et ta näeb seoseid tarvitamise ja kriminaalse käitumise vahel. Narkootilise aine sõltuvuse puhul on tegemist raske haigusega, mis tuleneb sellest, et ravi vajab nii medikamentoosseid kui ka psühhiaatrilispsühholoogilisi meetmeid. On selge, et sellist kompleksse ravi skeemi ei ole süüdimõistetule vangla tingimustes võimalik pakkuda. On tõenäoline, et vajalikus ulatuses ravi mittesaamisel ei suuda G. Nazaruk ka edaspidi iseseisvalt enda sõltuvusprobleeme lahendada.
25. Eeltoodu tõttu oleks õiglane ja seaduslik süüdimõistetut abistada, et ta saaks narkootiliste ainete sõltuvusest vabaneda. Abistamise kohustus tuleneb otseselt PS §-st 13, mille järgi igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Riigipoolse kohustuse realiseerimine tähendaks seda, et G. Nazaruk vabastatakse ennetähtaegselt, allutades ta elektroonilisele järelevalvele ning ta hakkaks koheselt KarS § 75 lg 2 p 5 järgi ettenähtud ravi saama.
26. G. Nazaruk leiab, et maakohus ületähtsustas toimepandud kuriteo asjaolusid. Süüdimõistetu on seisukohal, et kriminaalhooldusele allutamine on talle kasulik, sest kriminaalhooldaja abi koostoimes spetsialisti poolt määratud ravi ja vajalike sotsiaalprogrammidega annaksid talle täiendavaid teadmisi ja oskusi edaspidiseks seaduskuulekaks eluks vabaduses. 3
27. Tartu Ringkonnakohtu 08.12.2017 määrusega anti menetlusosalistele kuni 15.12.2017 aega esitada määruskaebuse osas kirjalikke seisukohti, mida ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
28. Ka ringkonnakohus ei vabasta G. Nazarukki vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
29. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning G. Nazaruki ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohus on kogumina arvesse võtnud nii G. Nazaruki positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavaid argumente ning neid analüüsides leidnud, et käesoleval juhul räägib G. Nazaruki ennetähtaegse vabastamise vastu eelkõige tema isik ja varasem elukäik ning kuriteo toimepanemise asjaolud (vt käesoleva määruse p-d 4-8).
30. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). G. Nazaruki käitumine kinnipidamiskohas ei ole olnud laitmatu. Süüdimõistetu omab kehtivat distsiplinaarkaristust, mistõttu on täitmata ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus, s.o õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal.
31. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et G. Nazaruki puhul eksisteerib oht, et ta võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist, mida ei ole võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega ära hoida. Eelkõige viitab sellele, nagu maakohus õigustatult välja tõi, G. Nazaruki isik, varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Nimelt on värskemas kohtupraktikas selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21).
32. G. Nazarukki on kriminaalkorras karistatud korduvalt, samuti viibib süüdimõistetu kinnipidamiskohas juba kaheksandat korda. Eelkõige on G. Nazaruki puhul olemas oht, et ta jätkab vabaduses varavastaste kuritegude toimepanemist. Enne viimast vangistust G. Nazaruk tulenevalt oma töövõimetusest ei töötanud (töövõimetus kehtib 2017 a. lõpuni). Vangla iseloomustusest nähtub, et G. Nazarukil on täitmata rahalisi nõudeid 926,27 euro ulatuses. Süüdimõistetul on varasemalt olnud probleeme tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega, mistõttu on G. Nazaruk sooritanud ohtlikke kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Uute varavastaste kuritegude ohtu suurendab, nagu maakohus õigustatult välja tõi (vt käesoleva määruse p 6), süüdimõistetu narkootilise aine sõltuvus, mistõttu võib isik narkootilise aine omandamiseks vajalike ressursse hakata hankima varguseid toime pannes. Kaitsja rõhutab esitatud kaebuses, et tulenevalt PS § 13 on riigipoolseks kohustuseks G. Nazaruki 4 ennetähtaegne vabastamine ning süüdimõistetu KarS § 75 lg 2 p 5 järgi ettenähtud ravile allutamine. Siinkohal kriminaalkolleegium nõustub, et narkootiliste ainete sõltlased vajavad ravi, kuid samas nähtub vangla iseloomustusest, et esmakordselt proovis G. Nazaruk narkootikume juba 1997 a. G. Nazaruk mõistab, et uue kuriteo toimepanemist suurendavaks faktoriks on tema narkootiliste ainete tarvitamisharjumus, millest ta on üritanud loobuda (käinud ravil Wismari Haiglas, lasknud end kodeerida), kuid on uuesti tarvitamist alustanud. Seega puudub G. Nazarukil vastavasisuline tahe ja motivatsioon enda probleemiga tegeleda (seda vaatamata vangistuses läbitud rehabilitatsioonile ja saadud ravile, kuna isik on ka varasemalt ravil viibinud), mida kinnitab ka see, et probleemide lahendamise asemel on G. Nazaruk abi otsinud narkootilistest ainetest, mis omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust. Märkimisväärne on ka see, et käesolev karistus pöörati täitmisele, kuna G. Nazaruk ei täitnud kriminaalhooldusnõudeid (vt käesoleva määruse p 5).
33. Eeltoodut kokku võttes ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et G. Nazaruk oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldusreeglitele alluma ning uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. G. Nazaruki suutmatus probleeme lahendada, hetketuju ajendil lihtsama vastupanu teed minek (eelkõige väljendub varguste toimepanemises), tagajärgedele mittemõtlemine ning narkootilise aine sõltuvus näitab, et G. Nazaruki ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud.
34. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 21.11.2017 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
35. G. Nazaruki kaitsja advokaat V. Murde taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 144 eurot G. Nazaruki kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 5