Obsah (4)

§ 199§ 68§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-9046 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis V

§ 199

lg 2 p-de 4, 7 järgi 3 kuu vangistusega, kergendades karistust mõistliku menetlusaja ületamise tõttu.

§ 68

lg 1 alusel loeti mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.07.2011-22.07.2011, s.o 3 päeva, K. Jeršovi poolt ärakandmisele kuuluv karistus oli 2 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65lg 1 alusel mõisteti K.

Jeršovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 8 aastat 3 kuud 11 päeva vangistust, lugedes käesoleva otsusega mõistetud 2 kuud 27 päeva vangistust kaetuks Tartu Maakohtu 19.02.2013 otsusega mõistetud 8 aasta 3 kuu 11 päeva vangistusega. K. Jeršovi karistuse kandmise algusajaks loeti Tartu Maakohtu 19.02.2013 otsusega määratud aeg, s.o 04.11.

1. Karistuse kandmise lõpp 15.02.
3. Tartu Maakohtu 13.11.2017 määrusega jäeti K. Jeršov ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
4. K. Jeršov on temale mõistetud 8 aasta 3 kuu 11 päeva pikkusest vangistusest kandnud ära enam kui 6 kuud. Seega on kinnipeetav ära kandnud enam kui kaks kolmandikku temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Karistust on kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 2.

1. Tuleb hinnata ka ennetähtaegse vabanemise materiaalsete eelduste täidetust. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, sest väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus ja vastupidi. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. K. Jeršov on pannud viimastel aastatel toime erinevat liiki kuritegusid: vargusi, karistuse kandmisest kõrvale hoidumise, joobeseisundis sõidukijuhtimisi, omavoli, avaliku korra raske rikkumise ja tapmise. Rikkumised on laadilt erinevalt, kuid K. Jeršov on toime pannud ka ühe üliraske kuriteo ehk tapmise. Tapmise puhul tuleb pöörata tähelepanu ka sellele, et selle näol on K. Jeršovi pikas kuritegude nimekirjas tegemist mitte kusagile kaugesse minevikku jääva teoga, vaid kõige viimase kuriteoga. See viitab aga tõsiasjale, et K. Jeršovi ohtlikkus on ajapikku üha kasvanud. See tähendab seda, et K. Jeršovi saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väga väike. Seda ta aga maakohtu hinnangul ei ole. 2.
2. Maakohus toob välja, et on küll terve rida asjaolusid, mis kõnelevad K. Jeršovi ennetähtaegse vabastamise kasuks, s.o kinnipeetav on end vangistuse ajal väga hästi ülal pidanud: osalenud hoolikalt programmides, teinud tööd, suhelnud psühholoogiga, hoidunud distsiplinaarrikkumistest jne, samuti on teda vabanemise korral ootamas toetavad lähedased ja töökoht, kuid see ei anna alust leida, et K. Jeršovist lähtuv uute kuritegude risk on väga madal. Lähedased ja töökoht ei ole varem ka K. Jeršovi puhul takistanud kuritegude toimepanemist. Et K. Jeršov on varemgi vanglas olnud, ent jätkanud sellest hoolimata kuritegude sooritamist, ei saa kuigivõrd loota, et praegune vangistus iseenesest kinnipeetava õiguskuulekale teele suunaks. Oluline on ka see, et tapmine ei ole K. Jeršovi ainus vägivallakuritegu: vägivalda on ta rakendanud ennegi, omavoli ja avaliku korra rikkumisi toime pannes. Maakohtu hinnangul ei saa mööda vaadata ka sellest, et tapmise pani K. Jeršov toime noaga, mida ta endaga linnas kõndides kaasas kandis. Maakohtu hinnangul tuleb arvesse võtta ka seda, et K. Jeršovil olid suured narkoprobleemid ja tapmine oli tugevasti uimastitega seotud. Narkootikumid võivad inimese väga tugevasti endale allutada ja ajendada teda kuritegusid sooritama. On igati võimalik, et see juhtub hoolimata K. Jeršovi soovist elada edaspidi uimastivaba elu halbade asjaolude kokkulangemise korral uuesti. Eelnevat arvestades leidis maakohus, et K. Jeršovi puhul on täheldatavad mitmed asjaolud, mis võimaldavad loota, et kinnipeetav enam kuritegusid ei soorita, kuid siiski ei ole retsidiivsusrisk K. Jeršovilt kardetavate kuritegude iseloomu silmas pidades sedavõrd madal, et teda saaks vabastada. Maakohus ei välista, et positiivsete asjaolude jätkumisel on võimalik süüdimõistetu järgmisel korral vabastada. 2 Määruskaebus
3. Tartu Maakohtu 13.11.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu K. Jeršovi kaitsja, kes palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada K. Jeršov ennetähtaegselt vangistusest. Määruskaebuse kohaselt on jätnud maakohus arvestamata, et süüdimõistetu puhul puudub narkootiliste ainete varasemast tarvitamisest tulenev risk ja ohtlikkus. Määruskaebuses korratakse üle K. Jeršovi suhtes esinevad positiivsed asjaolud ning leitakse, et koos politseitöötajast tugiisiku ja kriminaalhooldusametniku toetusega on võimalik tagada süüdimõistetu õiguskuulekas käitumine. Maakohus ei ole arvestanud Riigikohtu lahendi nr 31-1-12-17 punktis 20 väljendatud seisukohta.
4. Tartu Ringkonnakohtu 07.12.2017 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 13.12.
5. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukoht ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
7. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Maakohus on põhjalikult käsitlenud, miks vaatamata positiivsetele asjaoludele ei ole K. Jeršovi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Negatiivsed asjaolud kaaluvad üles positiivsed asjaolud – positiivsed asjaolud ei suuda maandada riski, et süüdimõistetu ei hakka uusi kuritegusid toime panema. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu soovi loobuda narkootikumidest ning väidetavalt probleemi puudumist, kuid on kahelnud selle edukuses. Ka tuleb ringkonnakohtu arvates arvestada, et K. Jeršov on varem olnud allutatud käitumiskontrollile, kuid see on suuremas osas ebaõnnestunud. Kohtukolleegium ei ole veendunud, et see sel korral oleks edukas. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-12-17 punktist 20 tuleneb järgnev: „Kolleegiumi arvates järeldub eelnevast, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.“ Seega arvestades maakohtu määruse põhjalikkust ning asjaolu, et vaatamata positiivsete asjaolude olemasolule ei ole võimalik eeldada isiku edasist õiguskuulekat käitumist, ei ole põhjendatud ka tema ennetähtaegne vabastamine. Määruskaebus jääb edutuks.

1. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 72 eurot, sh käibemaks 12eurot. Tasu koosneb maakohtu määrusega tutvumisest ning määruskaebuse koostamisest – kokku 3 pooltundi. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses ei ole põhjendatud ning kuulub rahuldamisele üksnes osaliselt, kuna määruskaebus koosneb suuresti maakohtu määruses esitatud seisukohtade ümberkirjutusest. 3 Põhjendatud on rahuldada tasutaotlus kokku 2 pooltunni ulatuses, s.o summas 48 eurot, sh käibemaks 4 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb K. Jeršovil hüvitada R. Napa kaitsjatasu 48 eurot.
2. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
3. novembri 2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau 4 Maarika Kuusk