Obsah (4)

§ 74§ 184§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-4056 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

§ 74

lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Kristiina Belova (ik 49604182758) kaitsja advokaat Valli Murde, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu

1. novembri rahuldamata. 2017 määrus muutmata ja määruskaebus Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 31.05.2016 otsusega mõisteti Kristiina Belova süüdi

§ 184

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning karistati 3 aasta pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusajast maha eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74alusel jäeti mõistetud karistus tingimisi kohaldamata, kui K.

Belova ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg 2 p 21 alusel lisakohustust mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 1

1. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 12.10.2017 maakohtule erakorralise ettekande K. Belovale mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna viimane ei täida nõuetekohaselt registreerimiskohustust.
2. Tartu Maakohtu 17.10.2017 määrusega jäeti kriminaalhooldusosakonna poolt esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.
3. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 09.11.2017 maakohtule taas erakorralise ettekande K. Belovale mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna süüdimõistetu ei ela kindlaks määratud elukohas ega täida nõuetekohaselt registreerimiskohustust. Maakohtu määrus
4. Tartu Maakohtu 27.11.2017 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörati K. Belovale Tartu Maakohtu 31.05.2016 otsusega mõistetud karistus 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele.
5. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et kriminaalhooldusametnikul ei ole õnnestunud alates 15.10.2017 K. Belovaga ühendust saada. Kriminaalhooldusametnik helistas K. Belovale 19.10, 27.10 ja 09.11.2017, kuid ühendust ei saanud. 08.11.2017 käis kriminaalhooldusametnik kodukülastusel ja sai naabritelt teada, et juba poolteist nädalat ei ela XX, Tartu mitte kedagi. 19.10.2017 saatis kriminaalhooldaja K. Belovale XX, Tartu lihtkirjaga kutse tulla registreerimisele 27.10.2017, kuhu K. Belova ei ilmunud. 27.10.2017 saatis ametnik uue väljastusteatega kutse tulle registreerimisele 07.11.2017, kuhu K. Belova taas ei ilmunud. Kutse saadeti kriminaalhooldusosakonda tagasi.
6. Seega ei ole pärast viimase erakorralise ettekande esitamist K. Belova suhtumine muutunud. Ta ei ole olnud jätkuvalt kriminaalhooldajale kättesaadav, mistõttu ei ole õnnestunud läbi viia ühtegi registreerimist. Ametnik on püüdnud teda tabada nii telefoni teel kui postiga kutseid saates. Telefonikõnedele ei ole K. Belova vastanud, ametnikul on kahtlus, et tema häält kuuldes on kõned lõpetatud. K. Belova väitel võis sõbranna laps telefoni võtta. Arvestades seda, et helistatud on korduvalt, ei ole see eluliselt usutav. Ametnik kinnitas, et telefonile ei vastanud laps, see oleks arusaadav olnud. Samas ei ole K. Belova ka kriminaalhooldajale ise helistanud, kuigi kinnitas, et telefoninumber on tal olemas.
7. Samuti ei ole usutav K. Belova selgitus selle kohta, et naaber kinnitas talle, et temale pole kirju tulnud. K. Belova naaber XXX majas oli kriminaalhooldusametnik A. Aunapi teine kriminaalhooldusalune, kes väitis, et tema posti ei vaata ja suhtleb ise ainut meili teel.
8. Lisaks eelnevale leidis kinnitust, et K. Belova on rikkunud kohustust elada kindlaksmääratud elukohas. K. Belova andis kohtule oma elukoha aadressina XX , Tartu, kus ta pidi 17.10.2017 kohtumääruse kohaselt elama. K. Belovale on tutvustatud käitumiskontrolli nõudeid nii kohtu kui ka kriminaalhooldusametniku poolt. Vaatamata sellele lahkus K. Belova oma elukohast ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata, millega ta rikkus

§ 75lg 1 p-s 1 ettenähtud kohustust.

Selline rikkumine ei ole kuidagi vabandatav. K. Belova selgituse kohaselt visati nad korterist välja. Ka sunnitud kiireloomulise lahkumise korral oleks K. Beloval olnud võimalik ametnikku oma elukoha vahetusest informeerida, kuid ta ei ole seda teinud. Tema uus elukoht selgus kohtuistungil.

1. Selline K. Belova käitumine kinnitab, et ta ei ole motiveeritud kriminaalhooldusel edasi käima. Tema suhtumine on ükskõikne ja hoolimatu. Oma tegematajätmistes süüdistab ta teisi. Ta leiab, et kriminaalhooldusametnik on tema suhtes vaenulik. Tema suhtumist iseloomustab ka asjaolu, et arstitõendit eelmisele kohtuistungile mitteilmumise kohta ei esitanud ta põhjusel, et ei ole veel 2 arsti juurde läinud, kuna tegeleb uue perearsti otsimisega, sest eelmine arst ei meeldi talle. Ühtegi mõjuvat põhjust, mis oleks takistanud tal käitumiskontrolli nõudeid täitmast, ei ole K. Belova nimetanud. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et selline K. Belova käitumine ei võimalda tema suhtes reaalselt kriminaalhooldust läbi viia, sealhulgas kontrollida narkootiliste ainete tarbimise keelu kohustuse täitmist. Arvestades seda, et K. Belova on süüdi tunnistatud suures koguses narkootilise aine käitlemises, on selle kohustuse järgimine katseaja edukaks läbimiseks oluline. Määruskaebus
2. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K. Belova kaitsja advokaat V. Murde, kes taotleb määruse tühistamist ja

§ 74lg 4 alusel K.

Belovale määratud katseaja pikendamist ühe aasta võrra. Samuti kohustada K. Belovat alluma

§ 75lg 2 p 5 alusel ravile, mis seisneks psühholoogilises kliinilises teraapias.

Ühtlasi taotletakse kriminaalasja tagastamist maakohtule uueks arutamiseks.

1. Kaebuse esitaja leiab, et kuna K. Belova on süüdimõistetud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, siis ei ole vaidlust selles, et K. Belova on inimene, kes on varasemalt tarvitanud narkootikume.
2. Maakohtu määrusest nähtub, et K. Beloval puudub kindel elukoht. Süüdimõistetu selgitas kohtule, et aadressilt XX , Tartu tõsteti ta üüri tasumata jätmise tõttu välja. Käesolevalt elab K. Belova oma tuttava juures aadressil X, Tartu, kes on lubanud tal seal ajutiselt elada. Samuti nähtub, et K. Beloval puudub kindel töökoht. Süüdimõistetu on ise selgitanud, et kohtuotsuse tegemise ajal töötas ta Tartu turul müüjana ning alates 2016 detsembrist erinevates kauplustes saalitöötajana, kuid seda mitte-ametlikult. Töökoha leidmine on raskendatud, kuna narkootiliste ainete käitlemise eest karistatud isikut ei soovita tööle võtta. Samuti on K. Beloval kaks alaealist last, vanem neist elab isaga ning noorem vanaema juures, kuna süüdimõistetul olid narkootilise aine tarvitamise probleemid. Erakorralisest ettekandest nähtub, et K. Belova on alates 31.05.2016 kuni oktoobrini 2017 täitnud temale määratud kohustusi. Neist olulisemaks tuleb pidada korduvat narkootiliste ainete tarvitamise kontrolli, missugused testid on olnud negatiivsed. Kokkuvõtvalt on K. Belova peamiseks probleemiks elukoha puudumine, kuna tal puudub töökoht.
3. Kaitsja on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt ei ole õiglane ega vasta seadusele K. Belovale tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramine. Maakohus on jätnud tähelepanuta KrHS § 26 lg-dest 1, 2 ja 3 tuleneva. Nimelt valvab kriminaalhooldaja kriminaalhoolduse teostamise käigus kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise järele, abistab ja nõustab kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning osutab talle sotsiaalset kohanemist soodustavat abi. Kriminaalhooldusalusele osutatakse katseaja jooksul abi töö, õppimis- ja elukoha leidmisel, samuti teiste isiklike probleemide lahendamisel. Kriminaalhooldaja peab soodustama kriminaalhooldusaluse võimet igapäevases elus iseseisvalt toime tulla.
4. Erakorralisest ettekandest ei nähtu, et kriminaalhooldusametnik oleks täitnud KrHS §-s 26 sätestatud kohustusi. Käitumiskontrolli teostamist ei saa pidada kriminaalhoolduse teostamiseks eeltoodud seaduse tähenduses.
5. Vaidlust ei ole selles, et K. Belova on rikkunud temale määratud kohustust elada katseaja jooksul kindlaks määratud elukohas. Kuid siinjuures on jäetud välja selgitamata, et K. Belova pidev elukoha muutumine on tingitud hirmust narkosõltlaste ees. Kaitsja on seisukohal, et väikeses linnas nagu Tartu on kõik narkootikume tarvitavad isikud omavahel tuttavad ning ennast nende eest varjata on väga raske.
6. Maakohus ei ole piisaval määral arvestanud

§ 74lg-s 4 sätestatuga.

Neist olulisem on võimalus rakendada vajalikke abinõusid kaitsealuse abistamiseks enda elu korraldamisel. Kaitsja leiab, et ükskord tuleb leida vastus küsimusele, kumb meede, kas vangistus või sotsiaalne suhtlemine, on efektiivsem narkoainete käitlemise vastases võitluses.

§ 74

lg-st 4 tuleneb ka kohtu diskretsiooniõigus otsustada, kas pöörata mõistetud karistus täitmisele või rakendada kaitsealuse suhtes muid seaduses ettenähtud abinõusid. 3

1. Kaitsja on seisukohal, et vaidlust ei ole selles, et narkootilise aine tarvitajate näol on tegemist inimestega, kelle otsustusvõime on madal. Valdav osa neist ei oska end elus realiseerida, neil on pidevad probleemid enesevalitsemisega ja enda elu korraldamisega. Kaitsja on kindel, et sellised inimesed vajavad rohkem tähelepanu ja riigipoolset pingutust selleks, et aidata neil enda elu normaliseerida ja muutuda ühiskonnas auväärseks kodanikuks. Kaitsja arvamus tugineb KrHS
2. peatükis sätestatud normidele, millest nähtuvad kriminaalhooldusametniku kohustused kriminaalhoolduse teostamisel. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kriminaalhooldusametnik oleks täielikult täitnud seaduses ettenähtud kohustusi. Selle tulemusel ei saanud maakohus ka piisavalt arvestada määruskaebuses toodud ning asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 19.

§ 74

lg 4 näeb ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

1. Määruskaebemenetluses ei ole vaidlust selle üle, et süüdimõistetu on kriminaalhooldusaluse isikuna järjepidevalt rikkunud temale kohtuotsusega määratud kohustusi. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtuga, et K. Belovale mõistetud karistus tuleb kriminaalhooldusnõuete rikkumise tõttu täitmisele pöörata. Mingit alust asja maakohtule uueks arutamiseks saata ei ole, sest K. Belova kuulati maakohtu 27.11.2017 istungil (lk 107-108) põhjalikult ära ning kõiki tuvastatud asjaolusid on maakohus määrust tehes arvestanud.
2. Kriminaalkolleegium ei nõustu kaebuses tooduga, nagu oleks tegemist kriminaalhooldusametniku tegemata tööga, et K. Belova on rikkunud temale kohtuotsusega määratud kohustusi. KrHS § 26 lg-st 1 tuleneb tõepoolest, et kriminaalhoolduse teostamise käigus valvab kriminaalhooldaja kohtuotsuses märgitud kohustuste täitmise järele, abistab ja nõustab kriminaalhooldusalust nimetatud kohustuste täitmisel ning osutab talle sotsiaalset kohanemist soodustavat abi. Samas on eeltoodud abi kriminaalhooldusametniku poolt kriminaalhooldusalusele võimalik pakkuda üksnes siis, kui viimane omab motivatsiooni kriminaalhooldusnõudeid nõuetekohaselt täita ning on ametniku jaoks kättesaadav.
3. Nii esimese kui ka teise erakorralise ettekande peamiseks põhjuseks on olnud registreerimiskohustuse mittetäitmine, sest K. Belova on korduvalt jätnud kriminaalhooldusosakonda ilmumata. Viimane kontakt enne käesolevat erakorralist ettekannet oli kriminaalhooldusametnikul K. Belovaga 13.10.2017, s.o esimese erakorralise ettekande arutamise istungil, mil maakohus jättis kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldamata. Ka see ei motiveerinud K. Belovat piisavalt, et ta asuks korrektselt kriminaalhooldusnõudeid täitma. Pärast seda jättis K. Belova kahel korral, s.o 27.10.2017 ja 07.11.2017 kriminaalhooldusosakonda ilumata. Samuti ei õnnestunud ametnikul K. Belovat tabada ei telefoni teel ega kodukülastuse käigus (nagu selgus – K. Belova ei elanud enam ka kindlaksmääratud elukohas aadressil XX, Tartu). K. Belova enda selgitused mitteilmumise kohta on põhjendamatud. K. Belova ükskõiksust ilmestab ka asjaolu, et 20.11.2017 määratud kohtuistungile K. Belova ei ilmunud, lubades esitada mitteilmumise kohta arstitõendi, mida senini tehtud ei ole ning mis kriminaalkolleegiumi hinnangul viitab sellele, et K. Belova jättis maakohtu istungile ilmumata ilma mõjuva põhjuseta.
4. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on K. Belova valesti aru saanud kriminaalhoolduse mõttest, arvates, et ta saab ise valida, millal ilmub kriminaalhooldusametniku juurde ning jättes ametnikule esitamata andmed oma elukoha kohta. Taolise käitumisega on K. Belova näidanud aga negatiivset suhtumist õiguskorda. Kriminaalhoolduse eesmärgiks karistuse kandmise ajal on tõepoolest pakkuda isikule tuge ja toetust elus hakkama saamisel. K. Belova ei ole talle pakutud võimalusi ära kasutanud, hoides kontrollnõuete- ja kohustuste täitmisest kõrvale, milles ei saa aga süüdistada kriminaalhooldusametnikku. Arvestades K. Belova senist katseaja kulgu ja käitumist kriminaalhoolduse ajal, saab öelda, et süüdlane on korduvalt kuritarvitanud kohtu usaldust ja 4 suhtunud ükskõikselt temale kohtu poolt antud võimalusse kanda temale mõistetud karistust tingimisi vabaduses. Seega ei ole karistusest tingimisi vabastamine K. Belovale soovitud mõju avaldanud, mistõttu ei ole K. Belova katseaja pikendamine ja täiendavate kohustuste määramine enam võimalik. Eeltoodust tulenevalt tuleb K. Belovale mõistetud karistus täitmisele pöörata.
5. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 27.11.2017 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 5