Obsah (10)

§ 367§ 162§ 173§ 138§ 144§ 175§ 190§ 180§ 179§ 165

2-15-16659 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2016. a Kentmanni 13 Tallinn Tsiviil

§ 367

järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse 3 tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab kostjalt 2 välja viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 05.11.2015. a kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud 13.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja menetluskulud täies ulatuses kostja 2 kanda. Kostja 1 menetluskulud jäävad kostja 1 enda kanda. 14 .

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 15.

§ 190

lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.

§ 180

lg 4 näeb ette, et menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse

1. peatükis
2. jaos sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. 16.Hagejal menetluskulud puuduvad, kuivõrd hageja oli
3. novembri
4. aasta määrusega vabastatud hagiavalduselt riigilõivu tasumisest summas 550 eurot ning tsiviilasjas nr 2-15-8881 andis kohus hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada tasu ja kulud. Hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 23.11.
5. a tasu taotluse, mille kohus rahuldab osaliselt summas 240 eurot. Hageja palub kostjatelt välja mõista riigilõivu summas 550 eurot, õigusabikulud summas 336 eurot (sh käibemaks) (tl 180). Menetluskulude avaldusest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 7 tundi. Kohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu ülepaisutatud ning kohus ei pea põhjendatuks ajakulu hagi menetlusse võtmise määrusega ja menetlusabi määrusega tutvumiseks 0,5 tundi, kostjate 17.02.
6. a menetlusdokumendiga tutvumiseks 0,5 tundi, 29.02.
7. a kohtumäärusega tutvumiseks 0,5 tundi ning ekspertiisiaktiga tutvumiseks 0,5 tundi. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja õigusabikulu 240 eurot (sh käibemaks), mis koosneb õigusabikulust 5 tunni eest, sh 23.11.
8. a kohtuistungil esindaja viibimise tasust.
9. Tulenevalt

§ 190

lg 3 ja§ 180 lg 4 jätab kohus riigilõivu 550 eurot ja riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud 240 eurot täies ulatuses kostja 2 kanda. 18. Riigi kasuks riigiõigusabi kulude väljamõistmise lahendi täitmise kord määratakse kindlaks riigi õigusabi seaduse § 26 lg 2 alusel, mille kohaselt riigi õigusabi saanud isik, kellele on pandud käesoleva seaduse alusel kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, või isik, kellelt on kohus välja mõistnud õigusabikulud, kuna poolele, kelle kasuks otsus tehti, oli antud riigi õigusabi, peab lahendi täitma selles märgitud tähtajal. Kui lahendis ei ole täitmise tähtaega 4 märgitud, tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest arvates. Vastavalt

§ 179

lg-le 6 võib rahandusministri käskkirjaga määratud asutus käesoleva määruse saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik, st kostja ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

§ 179

lg 9 alusel nõude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 19.

§ 162

lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 165

lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või kaaskostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Käesolevas menetluses selgus kostja 1 seadusliku esindaja allkirja võltsitus alles menetluse käigus teostatud ekspertiisi tulemusel. Hagiavaldust esitades ei saanud hageja seda asjaolu eeldada ning menetluskulude väljamõistmine hagejalt oleks seetõttu ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt jäävad kostja 1 menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 5