← Eesti

2-17-109554/10

Obsah (9)§ 394§ 416§ 3141§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162§ 177

2-17-109554 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 14. detsember 2017 Tsiviilasja number 2-17-109554 Ts

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, kautsjon summas 300 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD

  1. Luminor Liising AS (end. AS Nordea Finance Estonia) esitas 10.05.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse solidaarvõlgnikelt OÜ-il Varys, A. P’ilt ja A. L’elt 6 400 euro saamiseks ja menetluskulu hüvitamiseks. Kohus tegi võlgnikele makseettepaneku. Solidaarvõlgnike OÜ Varys ja A. P suhtes koostas kohus 05.10.2017 eraldi määrusega maksekäsu. Võlgnikule A. L’ele ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada. Seoses sellega lõpetas Pärnu Maakohus 05.10.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude A. L’e vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus andis 06.10.2017 kohtumäärusega tsiviilasja kohtualluvusel üle Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale (saabus 31.10.2017).
  3. novembril 2017 esitatud hagiavalduse kohaselt AS Luminor Liising ja Varys OÜ sõlmisid 07.11.2014 liisingulepingu nr. xxxx. Liisingulepingu alusel andis hageja liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse xxxx, tehasetähis xxxx, väljalaskeaasta
  4. Koos liisingulepingu sõlmimisega sõlmisid hageja ja A. L käenduslepingu nr xxxx, mille kohaselt kostja vastutab solidaarselt liisinguvõtjaga liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Käendaja ehk kostja vastutuse maksimumsumma on vastavalt käenduslepingu punktis 2 kokkulepitule 12 193.92 eurot.
  5. Kuivõrd liisinguvõtja jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata, ütles hageja 12.08.2016 liisingulepingu üles. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli tasumata järgnevad arved kogusummas 1 404.79 eurot: arve nr 13587546 summas 249.19 eurot; arve nr 13627045 summas 285.37 eurot; arve nr 13670031 summas 294.14 eurot; arve nr 13711692 summas 308.27 eurot; arve nr 13751330 summas 311.38 eurot. Enne eelnimetatud arveid on kostja arvelduste saldo 256.44 eurot ning kostja on eeltoodud arvete esitamise perioodil teinud osalisi makseid, kuid mitte täies ulatuses. Iga esitatud arve peal on märgitud arvelduste saldo ning maksmisele kuuluv summa.
  6. Vastavalt 12.08.2016 liisingulepingu ülesütlemise teatele oli kostjal kohustus lepingumaksete võlgnevus tasuda ja liisinguese tagastada hageja esindajale 5 päeva jooksul. Liisinguvõtja vara ei 2

(5)2-17-109554 tagastanud ning hageja kasutas oma esindaja Credit Expert OÜ abi vara valduse taastamiseks. Paraku ei õnnestunud Credit Expert OÜ-l vara taastada, Credit Expert OÜ koostas ülevaate vara tagastamise toimingute kohta, millest nähtuvalt on liisingueseme leidmine ja tagasaamise vähetõenäoline. Credit Expert OÜ esitas tagastusteenuse osutamisega seotud arve nr 04352 summas 192 eurot. Tulenevalt eeltoodust on liisingulepingust nr xxxx tulenev hageja nõue kostja vastu summas 5 283.50 eurot ja koosneb alljärgnevast: tasumata lepingumaksetest summas 1 404.79 eurot, liisingulepingu jääkmaksumus 3 686.71 eurot ja liisingulepingu ülesütlemisega seotud kuludest summas 192 eurot.
  1. Kuivõrd liisinguandja ja kostja võlgnevust tasuma ei asunud saatis hageja esindaja Intrum Justitia AS enne kohtusse pöördumist alates 14.03.2017 nii liisinguvõtjale kui ka kostjale nõudekirju kohustuse täitmiseks. Seega nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot. Hageja palub lisaks eeltoodud võlgnevusele mõista kostjalt välja liisingulepingust nr xxxx tuleneva viivise. Hageja arvestab viivist tasumata lepingumaksetelt alates lepingu ülesütlemise tähtaja järgnevast päevast ehk alates 18.08.2016 kuni käesoleva hagiavalduse esitamise hetkeni liisingulepingus kokkulepitud määras 0,25% päevas. Hageja on kokku arvestanud viiviseid summas 1 334.58 eurot. Lisaks nõuab hageja täiendavat viivist kokkulepitud määras 0,25% päevas arvestatuna 1199.62 eurolt alates 07.11.2017 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 351.92 eurot.
  2. Hageja palus vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 6 648.08 eurot, viivis 1 199.62 eurolt alates 07.11.2017 kuni põhinõude tasumiseni 0,25% päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 351.92 eurot, menetluskulud 630 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
  3. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. MENETLUSE KÄIK
  4. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus saatis 20.11.2017 hagimaterjalid kostja e-posti aadressile xxxx. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 3141 lg 2 kohaselt, kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kuivõrd kostja on tsiviilasjas 2-16125414 01.11.2017 avaldanud kohtule oma e-posti aadressi, siis loeb kohus hagimaterjalid

§ 3141

lg 2 alusel kostjale kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödumisel, s.o 23.11.

  1. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

§ 407

lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega 10.

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui 3

(5)2-17-109554 kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja AS-i Luminor Liising AS (end. AS Nordea Finance Estonia) vahel sõlmitud käenduslepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 6 648.08 euro ulatuses, sh põhivõlgnevus 5 283.50 eurot, viivis 1 334.58 eurot, sissenõudekulu 30 eurot. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis 1 199.62 eurolt alates 07.11.2017 kuni põhinõude tasumiseni 0,25% päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 351.92 eurot. 11.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. MENETLUSKULUD 12.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 13. Hageja on 09.05.2017 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 192 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avaldus, toimikus lk 3-4) ning hagiavalduse esitamisel 07.11.2017 täiendavat riigilõivu summas 258 eurot (maksekorraldus toimikus lk 85). Seega on hageja kokku tasunud riigilõivu 450 eurot. Samuti on hagejal tekkinud õigusabikulud summas 180 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv ja õigusabikulud. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus mõistlik ega põhjendatud. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud summas 180 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus on 6-l leheküljel (toimikus lk 54-59), millest sisulist teksti on 4 lehekülge. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 50 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 500 eurot, s.h riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 50 eurot. 14.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 15. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(5)2-17-109554 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.