← Eesti

3-17-2873/2

Obsah (4)§ 121§ 252§ 4§ 104

3-17-2873 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 29. detsember 2017, Tallinn 3-17-2873 J. L. kaebus AS Ühisteenused le

§ 121

lg 4, § 203, 204), määruse punktile 2 (esialgne õiguskaitse) võib sama tähtaja jooksul esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 252lg 7) ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED 1.

J. L. esitas

  1. detsembril 2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb AS Ühisteenused poolt talle võlaõigusseaduse § 158 alusel esitatud leppetrahvi nõude nr 0204011507 ning AS Ühisteenused
  2. detsembri 2017 otsuse nr 5-4/17/153521 tühistamist. Kaebusest nähtuvalt on kaebajale see leppetrahvi nõue esitatud tulenevalt asjaolust, et AS Ühisteenused hinnangul parkis oma sõidukit lepingut rikkudes AS Ühisteenused käitatavas parklas. Kaebaja on taotlenud kaebuses ka esialgse õiguskaitse korras leppetrahvi tasumise kohustuse peatamist.
  3. Leian, et J. L. kaebust ei ole võimalik menetlusse võtta ning see tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada, kuna sellise kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevuses on

§ 4lg 1 kohaselt avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.

Õigussuhe, mille sisuks on sõiduki parkimine eraparklas, ei ole avalikõigusliku iseloomuga. Erinevalt õigussuhtest, mille sisuks on parkimistasu (liiklusseaduse § 187) eest sõiduki parkimine kohaliku omavalitsuse poolt kindlaks määratud avalikul parkimisalal, on eraparkla omaniku või käitaja ja seal sõidukit parkinud isiku vahelised suhted eraõigusliku iseloomuga. Kui isik pargib sõidukit parkimistasu maksmata avalikul parkimisalal, tehakse talle viivistasuotsus, mille näol on tegemist kohaliku maksuga ning selline otsus on vaidlustatav halduskohtus. Antud juhul ei ole kaebajale tehtud sellist viivistasuotsust, vaid eraõiguslik isik AS Ühisteenused, kes ei täida seejuures ühtki avalik-õiguslikku ülesannet, nõuab kaebajalt teatud lepingu rikkumise eest leppetrahvi tasumist. Vaidlus selle üle, kas kaebaja ja AS Ühisteenused vahel mingi lepinguline suhe üldse oli, kas selline lepingu rikkumine toimus ja kas leppetrahvi nõue on põhjendatud või mitte, tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Igal juhul ei saa kaebaja ja AS Ühisteenused vahel olla avalik-õiguslikku suhet. See, et AS Ühisteenused nimetab leppetrahvi nõude peale esitatud avaldust vaideks, ei muuda suhet samuti avalikõiguslikuks ning 25. detsembri 2017 kirja näol ei ole tegemist vaideotsusega haldusmenetluse seaduse § 86 tähenduses. Seega tuleb kaebus tagastada. 3.

§ 104

lg 5 p 2 alusel tuleb kaebajale tagastada kaebuse esitamisel tasutud 15 euro suurune riigilõiv. 4. Kaebaja on kaebuse viimases lauses soovinud esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kuna kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, tuleb kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks ning see esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.