Tsiviilasi nr 2-16-13503 Vastavalt
lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja esitas kohtule 7.09.2016 hagiavalduse kostja vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt OÜ Hrustek, registrikood 11190481, ja TÜ Riivas vahel oli sõlmitud töövõtuleping N° 68-12-1-1 remonditööde teostamiseks. Vastavalt töövõtulepingu tingimustele, töövõtja on kohustatud teostama lepinguga ettenähtud tööd tähtaegselt (garaaži katuse remont, lepingu p. 2.1.) tähtajaks kuni 12.11.2012 a. (Lepingu p. 4.1.), aga tellija on kohustatud tasuma antud töö eest summas 11 305, 00 euro ilma käibemaksuta (Lepingu p 5.1.). Pärast töövõtja tehtud tööde teostamist lepingu poolte poolt oli koostatud vastuvõtmise üleandmise akt 12.11.2012 a., mis on allkirjastatud töövõtja ja tellija seadusliku esindajate poolt. Antud vastuvõtmise - üleandmise akt ei sisalda mingi asjaolu, mis on kooskõlas lepingu tingimustega saaksid olla aluseks kostja jaoks keelduda oma kohustused tehtud tööde täielikult tasumisel täitmast või nõuda hinna alandamist. Vaatamata sellele, töövõtja on täielikult, tähtaegselt ja kooskõlas lepingu tingimistega täitnud oma kohustused aga kostja oma kohustused töö tasumisel täielikult ei täitnud. Võlgnevus töövõtja tehtud töö tasumise eest moodustab 6 000 euro. Töövõtja esitas kostjale 3 arved tasumiseks. Kostja on osaliselt neid tasunud. Kostja keeldub vabatahtlikult täitma oma lepingust tulenevaid kohustusi ehk täielikult tasuma töövõtja poolt teostatud tööde eest, sealhulgas esitab kostja otsinud ettekäänded. Vastavalt nõude loovutamise lepingule OÜ Hrustek loovutas oma nõude mis tuleneb töövõtulepingust N° 68-12-1-1 kostja vastu uue võlausaldajale - Osaühing HIOLEN. Põhjendades oma nõuet VÕS §-dega 164, 76, 82, 100, 101 ja 108 palun hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevus 6 000 euro töövõtu tööde tasumises, mis oli teostatud töövõtja poolt vastavat töövõtulepingule N° 68-12-1-1; panna menetluskulud Kostjale kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei tunnista hagi ning arvab, et hageja nõudel on möödunud nõude aegumise tähtaeg, mille tõttu kostja taotleb nõude suhtes aegumistähtaja kohaldamist. Kooskõlas Võlaõigusseaduse § 171 lg 1 võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Hageja nõuded kostja vastu tuginevad töövõtulepingul nr 68-12-1-1. 12.11.2012.a allkirjastati nimetatud lepingust tulenevate tööde üleandmis-vastuvõtmise akt. Tööde üleandmis2
) § 449 lg-le 3 kohus võib teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastusega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Kohus teeb lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu. TsÜS §-st 143 tulenevalt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist ja vaheotsuse tegemist. Kohus rahuldas kostja taotluse vaheotsuse tegemisest aegumise kohta.
lg 3 kohaselt kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid (vt. nt RKTKo 3-2-1-8-07 ja 3-2-1-101-07). Aegumise kohaldamise taotluse lahendamisel ei lahenda kohus poolte vaidlust sisuliselt. Kohus kontrollib vaid, kas hageja eeldatavad nõuded on aegunud või mitte. Hageja nõue seisneb töövõtulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaselt täitmata jätmises (kostjale osutatud teenuste eest osaliselt tasumata jätmine arve alusel). Poolte vahel puudub vaidlus, et: OÜ Hrustek ja TÜ Riivas vahel oli sõlmitud töövõtuleping nr 68-12-1-1 remonditööde teostamiseks 4
ÜS § 146 lg-le 1 tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Lõike 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. 3. lõike teisest lausest tuleneb, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Vastavalt töövõtulepingu nr 68-12-1-1 (toimiku lk 5-9) p-le 5.4 (toimiku lk 5 pöördel) tellija tasub töövõtjale tööde eest alljärgnevalt: teostatud tööde eest - kaks korda kuus pärast teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamist tellija poolt ja vastava arve esitamist töövõtja poolt
MENETLUSKULUD
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Hagi on jäetud rahuldamata täies ulatuses, seega on tehtud hageja kahjuks. Lähtuvalt
§-st 162 jätab kohus kõik (nii hageja kui ka kostja) menetluskulud hageja kanda. Vastavalt
lg-le 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 p-st 1 tuleneb, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kostja ei esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust kohus ei määra kostja menetluskulude rahalise suuruse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.