) § 44 lg 2 alusel maha 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks ja 20 protsenti vabanemistoetuseks, st et kaebaja saaks kogu laekuva raha eest soetada vangla poest teleri. 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 punktile 2 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. 3.
lõike 1 kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. 3-17-2066 Sama sätte teise lõike kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena.
juuli 2009 määrusega nr 29 kehtestatud „Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus“ (põhimäärus), mille § 9 lõike 4 punktide 1, 4 ja 7 järgi jaguneb kinnipeetava rahaliste vahendite arvestamiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu kolmeks: 1) vabakasutuskonto, 2) vabanemiskonto ning 3) nõudekonto. Nimetatud kontodele paigutatakse kinnipeetavale laekuvad summad vastavalt
Konkreetsele kontole paigutatud raha on võimalik kasutada vaid selle eesmärgist lähtuvalt. 3.1. Seega on Tartu Vanglal seadusest tulenev õigus ja kohustus teha kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele laekuvatest summadest kinnipidamisi ja kanda need põhimääruses nimetatud kontodele. Tartu Vanglal on õiguslik alus teha kaebaja vanglasisesele isikuarvele laekuvatest summadest kinnipidamisi ning vangla selline käitumine on õiguspärane ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi.
ei tee sellest erisusi, sh ei võimalda kaebajale endiselt kambrikaaslaselt saadavalt kahjuhüvitiselt teha väiksemaid mahaarvamisi kui sama paragrahvi lõikes kaks sätestatud. 3.2. Kohus selgitab täiendavalt, et
lg 1 kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad.
lg-d 2, 3 ja 4 reguleerivad isikuarvele kantud summadest tehtavaid mahaarvamisi ja isikuarve käsutamist. Riigikohus on leidnud, et ka kohtuotsuse alusel kinnipeetava kasuks vanglalt väljamõistetavad summad (sh menetluskulud) on käsitatavad muude kinnipeetavale laekuvate summadena
jaanuari 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-86-08, p 16). Sama tähendusega on ka mistahes kahjuhüvitis. 3.3.
ei sätestata imperatiivselt, et kinnipeetaval puudub õigus omada vara (sh rahalisi nõudeid) ja käsutada seda väljaspool vanglat.
reguleerib isikuarvele kantud summade käsutamist ja sellest mahaarvamisi, sellest ei tulene kohustust, et kõik kinnipeetava sissetulekud tuleb kanda läbi nimetatud isikuarve.
lg-s 4 sätestatud käsutuskeeld kehtib üksnes juba isikuarvele laekunud summade käsutamisele. Kohus on seisukohal, et kinnipidamisasutuses viibival isikul on õigus käsutada kahjuhüvitist ja näidata, kellele ja millisele arvelduskontole see tuleks kanda ning
Kohtupraktikas on näiteks võimaldatud kanda kohtumenetluses haldusorganilt välja mõistetud menetluskulud kinnipeetava vanglavälisele arvelduskontole või kolmanda isiku arvelduskontole (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
Sellisteks sisseostudeks ei saa kinnipeetav kasutada vanglavälisel kontol olevat raha. Seega peab vangla vahendusel teleri ostmiseks vajalik summa laekuma isikuarvele, arvestades
§-s 44 sätestatuga. 4. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal ei ole käesoleval hetkel Tartu Vangla vastu esitatud kohustamisnõudega võimalik saavutada kaebuse eesmärki ning kaebajat ei ole võimalik suunata ka mõne teise nõude esitamisele, mis võiks olla tema jaoks 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.