← Eesti

1-17-4600/17

Obsah (6)§ 180§ 126§ 154§ 7§ 175§ 179

Kriminaalasi nr 1-17-4600 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus 5. juuli 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-4600 (16930000186) Kohtu eesist

§ 180

lg 1 alusel Risto Lahelt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 1175 (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot, ekspertiisitasu 672 (kuussada seitsekümmend kaks) eurot, uuringutasu 35 (kolmkümmend viis) eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulu 516 (viissada kuusteist) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 2398 (kaks tuhat kolmsada üheksakümmend kaheksa) eurot tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99917700047580. Selgitusse tuleb märkida „1-17-4600, menetluskulud, Risto Lahe“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral edastatakse kohtuotsus täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KarS § 191 ja § 83 lg 4 alusel konfiskeerida Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas olev beež kristalliline aine massiga 12,29 g, mis sisaldab 9,51 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) (uuringuakt nr 16U-AN0115), ja valge pulber massiga 13,47 g, mis sisaldab 4,45 g amfetamiini (uuringuakt nr 16U-AN0128), ning jätta NPALS § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja

§ 126

lg 3 p 4 kohaselt kohtuotsuse jõustumisel hävitada kriminaalasja juures asitõenditeks olevad järgmised esemed: ümbrik vöötkoodiga LM001187505EE; näpuplaastrite pakk, mille sees on plaastrid; ümbrik vöötkoodiga LM001187529EE; kilekott plommiga nr 4868755; kilekott, milles kilest pakend; valge ümbrik; kilekott ja plomm nr EST 4811012; 2 puidust piipu; musta teibiga teibitud metallkaanega klaaspurk koos kolme minigrip kilekotiga; klaasist piip; digitaalkaal; miniplokk kanepilehe kujutisega koos üheksa filtripaberiga.

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Lõuna talituse andmelaos elektrooniliselt säilitatud fail „R_Lahe Samsung S4.xry“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatades kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav

  1. juulil
  2. a kell 16.
  3. 2 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUSE SISU Risto Lahele on esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi selles, et: - tema tellis eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ja viisil, kuid enne 25.05.
  4. a AS-i Eesti Post teenust kasutades ebaseaduslikult narkootilist ainet. Postisaadetis saadeti Hollandi Kuningriigist lihtkirjana ning oli adresseeritud Risto Lahe nimele ja tema elukoha aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa maakond. 25.05.
  5. a teostatud postisaadetise täieliku läbivaatuse käigus võeti ära ja narkootilise aine uuringuga tuvastati postisaadetisest 12,29 g kristallilist ainet, mis sisaldas 9,51 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). Postisaadetis peeti Maksu- ja Tolliameti poolt kinni ning see Risto Laheni ei jõudnud. Metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuulub sotsiaalministri
  6. mai
  7. a määruse nr 73 lisa 1 järgi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 31 lg-le 3 on suur narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Suur kogus metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) on 1,4 g. 9,51 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) on suur kogus narkootilist ainet; - tema isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, tellis eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal ja viisil, kuid enne 10.06.
  8. a AS-i Eesti Post teenust kasutades ebaseaduslikult narkootilist ainet. Postisaadetis saadeti Hollandi Kuningriigist lihtkirjana ning oli adresseeritud Risto Lahe nimele ja tema elukoha aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 10.06.
  9. a teostatud postisaadetise täieliku läbivaatuse käigus võeti ära ja narkootilise aine uuringuga tuvastati postisaadetisest 13,47 g pulbrilist ainet, mis sisaldas 4,45 g amfetamiini. Postisaadetis peeti Maksu- ja Tolliameti poolt kinni ning see Risto Laheni ei jõudnud. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri
  10. mai
  11. a määruse nr 73 lisa 1 järgi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg-le 3 on suur narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Suur kogus amfetamiini on 1,3 g. 4,45 g amfetamiini on suur kogus narkootilist ainet. NPALS § 3 lg 1 alusel on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. KOHTU SEISUKOHT
  12. Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Risto Lahe süü KarS § 184 lg 2 p-s 2 järgi toime pandud kuritegudes on tõendatud.
  13. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et süüdistatav Risto Lahe nimele on edastatud AS Eesti Post teenust kasutades 2 postisaadetist Hollandi Kuningriigist. Vaidlust ei ole ka selles, et postisaadetised saadeti Risto Lahe elukoha aadressile lihtkirjadena. Samuti puudub kriminaalasjas vaidlus selles, et mõlemas saadetises sisaldus suures koguses narkootilist ainet 3 – ühes pakis oli aine, milles oli 9,51 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ja teises pakis oli aine, milles 4,45 g amfetamiini. Maksu- ja Tolliamet on Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonnale edastanud 29.09.
  14. a kirjaga nr 6-8/27 kuriteoteate. Kuriteoteate kohaselt on Risto Lahe nimele saabunud postipakk, mis sisaldas narkootilist ainet (EKEI andmetel on saadetises 9,51 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA)) (tl 16-19). Rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse akti nr 16-12.1-5/00/3533 kohaselt teostati postisaadetise täielik läbivaatus 25.05.
  15. a kell 11.00 kuni 12.
  16. Saadetise markeeris narkokoer. Saadetis on kantud AS Eesti Post elektroonilisse andmebaasi. Saadetis on pakendatud ümbrikusse, millele on peale trükitud kleebis saaja andmetega. Saatja andmed puuduvad. Ümbrikus on näpuplaastrite pakki peidetud kinnikeevitatud kiles beežikas aine tükk kaaluga 17,2 g. Ainega pakend võeti saadetisest välja ja pakendati kilekotti, mis suleti tõkendiga EST 4811012 keemilistele uuringutele (tl 20). Saadetise läbivaatluse kohta on koostatud ka vallasasja läbivaatuse protokoll. Selle kohaselt on postisaadetis nr LM001187505EE (ümbrikul oleva kleebise vöötkoodi number) pakendatud valgesse ümbrikusse. Kleebis saaja andmetega: „Risto Lahe, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“. Ümbriku paremal ülaservas kleebitud postmark kirjega „Internationaal 1, NEDERLAND 2014“ (tl 23-25). Uuringuakti nr 16U-AN0115 kohaselt esitati uuringuks beežikas kristalliline aine massiga 12,29 g. Uuringu tulemusena leiti, et aine sisaldab 92% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriid sisaldab 84,1% metüleendioksümetamfetamiini (MDMA). Seega sisaldab aines 9,51 g metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) (tl 21-22). Rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse akti nr 16-12.1-5/00/3930 kohaselt teostati postisaadetise täielik läbivaatus 10.06.
  17. a kell 11.00 kuni 12.
  18. Saadetise markeeris narkokoer. Saadetis on kantud AS Eesti Post elektroonilisse andmebaasi. Saadetis on pakendatud turvaümbrikusse, millele on peale kleebis trükitud kleebis saaja andmetega. Saatja andmed puuduvad. Ümbrikus kirjaümbrikus kinnikeevitatud läbipaistvas kiles niiske pulber, kaal pakendiga 31,6 g. Saadetisest võeti välja pakend ainega, pakendati eraldi kilekotti ja suleti tõkendiga EST 4868755 keemilistele uuringutele saatmiseks (tl 26). Saadetise läbivaatluse kohta on koostatud ka vallasasja läbivaatuse protokoll. Selle kohaselt on postisaadetis nr LM0011887529EE (ümbrikul oleva kleebise vöötkoodi number) pakendatud valgesse turvaümbrikusse. Kleebis saaja andmetega: „xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa“. Kleebise ülaservas kirje „Koenders, Verlengde Zuiderloswal 160, 1216 CD Hilversum“. Ümbriku paremal ülaservas kleebitud kaks postmarki kirjega „Internationaal 1, NEDERLAND 2014“ (tl 28-30). Uuringuakti nr 16U-AN0128 kohaselt esitati uuringuks valge niiske pulber massiga 13,47 g. Uuringu tulemusena leiti, et pulber sisaldab 45% amfetamiinsulfaati, amfetamiinsulfaat sisaldab 73,4% amfetamiini, seega sisaldub valges pulbris 4,45 g amfetamiini (tl 27). Metüleenoksümetamfetamiini (MDMA) ja amfetamiin kuuluvad sotsiaalministri 18.05.
  19. a vastu võetud määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 ja lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaeksperdi vastusest nähtuvalt on keskmine kogus kümnele inimesele metüleenoksümetamfetamiini (MDMA) puhul 1,4 g ja amfetamiini puhul 1,3 g (tl 31-33). Seega on 9,51 g metüleenoksümetamfetamiini (MDMA) ja 4,45 g amfetamiini puhul tegemist suure kogusega NPALS § 31 lg 3 ja KarS § 184 mõttes. 4 Narkootiliste ainete saatmine Hollandi Kuningriigist Eesti Vabariiki on narkootiliste ainete käitlemine NPALS § 2 p 21,3 mõttes, st tegemist on narkootiliste ainete sisseveoga. Ka selles ei ole vaidlust.
  20. Kriminaalasjas on vaidlus selles, kas narkootiliste ainete ebaseaduslikud käitlemised on toime pannud Risto Lahe. 3.1 Kaitsja on kohtuvaidlustes leidnud, et süüdistus ei vasta nõuetele, kuna süüdistuses ei ole kirjeldatud asjaolusid, et Risto Lahe kodust leiti narkootiliste ainete jälgi või esemeid, mis tõendavad narkootiliste ainete tellimist, ning Risto Lahe tarvitas narkootilisi aineid. Samas prokurör tugineb eelnimetatud asjaoludele. Kohus leiab, et süüdistus vastab nõuetele ja süüdistuses on kirjeldatud kõik olulised faktilised asjaolud

§ 154lg 3 p 2 mõttes, mis on vajalikud kaitseõiguse tagamiseks.

Süüdistuses ei ole Risto Lahele ette heidetud muud narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist (nt tarvitamist, omandamist, valdamist vms) kui kahel korral narkootiliste ainete tellimist Hollandi Kuningriigist. See, et prokuratuur soovib kaudsetest tõenditest tehtavate järeldustega tõendada süüdistuses märgitud faktilist asjaolu (käesoleval juhul tellimist), ei tähenda, et tõenditest nähtuvad kaudsed asjaolud peaksid sisalduma süüdistuses (kui neid ei inkrimineerita Risto Lahele). Kohus leiab, et süüdistuse sisu

§ 154lg 3 p 2 mõttes ei saa sisaldada tõenditest järelduvaid asjaolusid.

Süüdistuse sisu peab hõlmama faktilisi asjaolusid, mis moodustavad kuriteokoosseisu, mille toimepanemises inimest süüdistatakse (

§ 154lg 3 p 3).

See, millise tõendiga ja millist asjaolu tõendada soovitakse peab nähtuma süüdistusakti põhiosast (

§ 154lg 2 p 4).

Eelviidatud sätetest tulenevaid nõudeid on kohtu hinnangul prokuratuur süüdistust esitades nõuetekohaselt järginud. 3.2 Kuna Risto Lahe keeldus kriminaalasja arutamisel kohtus ütluste andmisest, avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt ei ole Risto Lahe kuritegusid toime pannud. Risto Lahe ütluste kohaselt ei tea ta, kes võis tellida tema nimele ja elukoha aadressile saadetised. Maja välisuks on lahti kogu aeg ja ka postkast ei ole lukustatav. Ta isegi ei oska arvata, kes võis saadetisi tema nimelt tellida (tl 61-63). Kohtu hinnangul ei ole sellesisulised Risto Lahe ütlused usaldusväärsed. Vaatamata Risto Lahe süüd eitavatele ütlustele, on kohtu arvates teiste kriminaalasjas kogutud tõendite kogumis hindamisest ilmne, et Risto Lahe tellis Hollandi Kuningriigist saadetud narkootilised ained enda nimele ja elukoha aadressile ise. Esiteks peab kohus oluliseks, et mõlemad saadetised on saabunud Eestisse lühikese aja möödumisel (üks pakk 25.05.

  1. a ja teine 10.06.
  2. a). Teiseks, mõlemad saadetised olid kantud AS Eesti Post elektroonilisse andmebaasi. See tähendab, et mõlema saadetise edastamiseks kasutati sama postiteenuse osutajat. Mõlemal saadetisel on märgitud samad andmed saaja kohta. AS Eesti Post vastusest nähtuvalt on Risto Lahe
  3. aastal kokku neljal korral saanud Tabivere postkontorist kätte kirju ja pakke, mis on saadetud välisriikidest (Suurbritannia, Malaisia, muud riigid) (tl 44-47). Seega oli Risto Lahe välismaalt nii enne kui ka pärast maid ja juunit
  4. a saadetisi saanud. See omakorda tähendab, et saadetiste saamine välisriikidest ei olnud Risto Lahe jaoks erakordne ja saadetisi tellis või sai ta välisriikidest suhteliselt sageli. Seda, mida konkreetselt Risto Lahe välisriikidest tellis või millistel asjaoludel varasemad saadetised talle saabunud on, ei ole võimalik käesoleval juhul kindlaks teha (põhjusel, et Risto Lahe keeldus kohtus ütluste andmisest). Siiski peab kohus oluliseks, et kõik varasemad saadetised on Risto Lahe kätte saanud Tabivere postkontorist. See tähendab, et saadetised on Risto Lahele kätte toimetatud vahetult (isiklikult või volituse alusel kellelegi teisele). 5 Kohus nõustub kaitsja seisukohaga selles, et Risto Lahele saabunud pakkide sisu osas ei ole võimalik järeldusi teha. Prokurör on osundanud kohtuvaidlustes kahtlustele, et tegemist võis olla saadetistega, mis sisaldasid narkootilist ainet, kuid kaitsjaga nõustudes leiab ka kohus, et sellise järelduse tegemine või tõendamiskoormise panemine süüdistatavale ei ole kooskõlas

§ 7lg-st 2,3 tulenevate põhimõtetega.

Kolmandaks on kohtu arvates oluline, et kriminaalasjas kogutud tõendid osundavad selgelt, et Risto Lahe on olnud puutumuses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega. Risto Lahe elukohas teostati 14.12.

  1. a läbiotsimine. Läbiotsimisprotokolli kohaselt andis Risto Lahe läbiotsimise käigus vabatahtlikult välja 2 puidust piipu, digitaalkaalu, klaasist piibu märkega (micro), musta värvi teibiga teibitud klaaspurgi plekkkaanega, mille sees olid minigripkotikesed. Läbiotsimise käigus markeeris narkokoer Risto Lahe toas oleva kapi, kus asusid Risto Lahe poolt väljaantud esemed. Risto Lahe toast leiti ja võeti ära lisaks miniplokk väikeste lehtedega, mille kaanel on kanepilehe kujutis. Ülejäänud ruumides kriminaalasjas tähtsust omavaid objekte ei leitud (tl 34-35). Risto Lahe elukohast leitud ja äravõetud esemed (v.a miniplokk) edastati Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti narkootilise aine ekspertiisi läbiviimiseks. Ekspertiisiakti nr 17E-AN0020 kohaselt leidub kahes puidust piibus, klaasist purgis olevas väiksemas minigrip kilekotis ja vesipiibus kanepis sisalduva tetrahüdrokannabinooli (THC) jälgi. Musta teibiga mähitud klaasist purgis ja selles olevas ühes suuremas minigrip kilekotis leidub metüleenoksümetamfetamiini (MDMA) ning kanepis sisalduva tetrahüdrokannabinooli jälgi. Samas purgis olevas teises suuremas minigrip kilekotis ja digitaalkaalul leidub metüleenoksümetamfetamiini (MDMA) jälgi (tl 41-42). Eeltoodud tõenditest tulenevalt on tuvastatud, et Risto Lahe on enda elukohas (tema kasutuses olevas toas) hoidnud esemeid, millelt on leitud narkootiliste ainete jälgi – kanep ja metüleenoksümetamfetamiini (MDMA). Sellest järeldub, et Risto Lahe valduses olid esemed, mida on kasutatud narkootiliste ainete käitlemiseks. Kusjuures metüleenoksümetamfetamiini (MDMA) sisaldavat ainet (mida leiti Risto Lahe toas olevatelt esemetelt) edastati Risto Lahe nimele ka Hollandi Kuningriigist. Seda, millistel põhjustel Risto Lahel nimetatud esemed olid, kindlaks ei ole võimalik teha, kuna Risto Lahe on ülekuulamisel keeldunud vastamast nimetatud küsimusele. Samuti on Risto Lahe keeldunud vastamast küsimusele, kas ta tarbib narkootilisi aineid (tl 61-63). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt ei leitud Risto Lahe uriinist (proov võetud 14.12.
  2. a) narkootilisi aineid, kuid enne uuringuproovi võtmist on Risto Lahe avaldanud, et ta tarvitas kanepit väidetavalt 6 kuud tagasi (tl 48). 3.3 Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et Risto Lahe nimele ja elukoha aadressile edastati Hollandi Kuningriigist narkootilised ained juhuslikult või saadetud narkootilised ained olid tellitud kellegi teise poolt. Siinkohal on kohtu arvates oluline ka asjaolu, et Risto Lahe elukoha andmed saadetistel olid märgitud detailselt, st välja oli toodud elukoha täielik aadress koos korteri numbriga. Risto Lahe enda ütlused selle kohta, et maja välisuks on pidevalt lahti ja postkast lukustamata, ei muuda samuti kohtu veendumust, et tellijaks oli justnimelt Risto Lahe. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et keegi täiesti kõrvaline isik siseneks ebaseaduslikult Risto Lahe koju ja telliks tema nimele ebaseaduslikult narkootilisi aineid (kusjuures tellimiseks ei ole vaja korterisse siseneda). Postkasti narkootiliste ainete tellimiseks kasutada ei ole võimalik. Seega on arusaamatu, mida Risto Lahe pidas silmas ütluste andmisel sellega, et postkast ei ole lukustatav ja maja välisuks on koguaeg lahti. Kohtu arvates on oluline seegi, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine eeldab selle eest tasumist ja neid tellitakse eesmärgiga edasi käidelda (omandada, edasi anda või tarvitada). Seega, kogutud kaudseid tõendeid arvestades, ei ole kohtu arvates usutav, et keegi võõras inimene (keda Risto Lahe isegi mitte kahtlustada ei oska) on Risto Lahe andmeid ära kasutades tellinud raha eest ebaseaduslikult narkootilisi aineid ja sealjuures võtnud riski, et narkootilised 6 ained võivad sattuda tegelikult kellegi teise isiku valdusesse. Kohtu veendumust kinnitab asjaolu, et Risto Lahe ise on mitme erineva narkootilise aine käitlemisega puutumuses olnud. 3.4 Õiged on kaitsja osundused, et kriminaalmenetluse käigus ei ole kogutud tellimise fakti kohta otseseid tõendeid, sh millal või millisel viisil on tellimine aset leidnud. Kohtule ei ole esitatud ka dokumentaalseid tõendeid, millest pinnalt oleks alust arvata, et kohtueelses menetluses oleks kontrollitud narkootiliste ainete eest tasumise viisi või muid asjaolusid (sh Risto Lahe pangakonto väljavõtted vms dokumendid). Kuigi sellesisulised tõendid kriminaalasjas puuduvad, ei tähenda see, et asjas kogutud kaudsetele tõenditele ei ole võimalik tugineda või kaudsed tõendid tuleks seetõttu kõrvale jätta. Erinevalt kaitsja seisukohast leiab kohus, et eelkäsitletud kaudsetest tõenditest nähtuv kinnitab piisavalt põhjuslikku seost Risto Lahe tegevuse ja Hollandi Kuningriigist saabunud kahe saadetiste vahel. 3.5 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad veenvalt, et Risto Lahe tellis tuvastamata ajal ja viisil, kuid enne 25.05.
  3. a ja enne 10.06.
  4. a enda elukohta enda nimele AS Eesti Post teenust kasutades narkootilisi aineid – amfetamiini ja metüleenoksümetamfetamiini (MDMA). Narkootiliste ainete tellimisega on Risto Lahe käidelnud narkootilisi aineid ebaseaduslikult NPALS § 3 lg 1 tähenduses.
  5. Kohtu hinnangul tuleb Risto Lahe poolt toimepandud kuriteod kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, kuna Risto Lahe on käidelnud narkootilisi aineid korduvalt, s.o kahel korral.
  6. Kohus leiab, et Risto Lahe on kuriteod toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Risto Lahe, tellides endale Hollandi Kuningriigist ebaseaduslikult narkootilisi aineid, seadis eesmärgiks nende jõudmise Eesti Vabariiki, enda elukohta. Süütegusid iseloomustavate objektiivsete asjaolude pinnalt on ilmselge, et Risto Lahe tegevus oli suunatud sellele, et tellitud narkootilised ained jõuaksid temani. Risto Lahe oli täielikult teadlik sellest, et tegemist on keelatud ainetega ja kuritegudega ning ta tahtis ebaseaduslikult käidelda narkootilisi aineid ja sellega toime panna kuriteod.
  7. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.
  8. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav Risto Lahe süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistus. KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistatakse isikut 3- kuni 15-aastase vangistusega. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse puhul arvestab kohus, et kuigi Risto Lahe on korduvalt käidelnud ebaseaduslikult narkootilisi aineid ja seda suures koguses, ei ole käideldud narkootiliste ainete kogus väga suur (joobe tekitamiseks piisav ligikaudu 100-le inimesele). Samas on Risto Lahe tellinud mitut erinevat narkootilist ainet. Lisaks arvestab kohus, et narkootilised ained, mida Risto Lahe ebaseaduslikult käitles, reaalselt temani ei jõudnud (kuna postisaadetised võeti enne ära). Seega ei ole narkootilised ained jõudnud reaalselt tarvitajateni ja kahju selles osas tekkinud ei ole. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes. Karistuse mõistmisel tuleb kohtul arvesse võtta isiku varasemat karistatust. Kuigi kohtule ei ole esitatud dokumentaalseid tõendeid Risto Lahe karistatuse kohta, lähtub kohus Risto Lahe enda selgitustest, mille kohaselt on ta varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Lisaks peab kohus oluliseks arvestada, et Risto Lahe on kuriteod toime pannud alaealisena (täisealiseks saanud 16.02.
  9. a). Risto Lahe on kohtule avaldanud, et ta on lõpetanud
  10. klassi ja käesoleval ajal ta ei tööta ega õpi. 7 Kohus arvestab, et Risto Lahe on toime pannud mitu rahvatervise vastu suunatud süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatav Risto Lahele tuleb karistuseks mõista vangistus selle sanktsiooni alammääras, s.o 3 aastat vangistust. Kohus, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatav Risto Lahe isikut, leiab, et süüdistatav Risto Lahe puhul on karistuse reaalne ärakandmine ebaotstarbekas. Seega tuleb Risto Lahele mõistetav vangistus jätta täies ulatuses täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud summas 120 eurot (tl 50-58). Lisaks on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud kohtumenetluses summas 396 eurot. Kokku on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud summas 516 eurot.

§ 175

lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks ekspertiisikulu 672 eurot (tl 43).

§ 175lg 1 p 10 alusel on menetluskuluks uuringutasu 35 eurot (tl 48).

Menetluskuluks on

§ 175

lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on

§ 179

lg 1 p 1 järgi esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2016.a) määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 470 eurot. Seega on sundraha suuruseks 1175 eurot. Menetluskulud kokku on 2398 eurot.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista Risto Lahelt. III Konfiskeerimine Uuringuaktist nr 16U-AN0115 nähtuvalt on uuringuks esitatud beež kristalliline aine massiga 12,29 g, mis sisaldab 9,51 g MDMA-d. Uuringust järelejäänud aine on jäetud keemiaosakonda (tl 21). Uuringuaktist nr 16U-AN0128 nähtuvalt on uuringuks esitatud valge niiske pulber massiga 13,47 g, mis sisaldab 4,45 g amfetamiini. Pulber on jäetud keemiaosakonda (tl 27). Kuigi kohtult ei ole taotletud narkootilise aine konfiskeerimist, leiab kohus, et narkootiliste ainete konfiskeerimine on kohustuslik tulenevalt KarS §-st 191 ja § 83 lg-st 4. Seega tuleb keemiaosakonda jäetud narkootiline aine konfiskeerida ja vastavalt NPALS § 7 lg-le 3 jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. IV Asitõendid Kriminaalasjas on asitõenditeks Risto Lahe elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud esemed: 2 puidust piipu, musta teibiga teibitud metallkaanega klaaspurk koos 3 minigripkotiga, klaasist piip, digitaalkaal, miniplokk kanepilehe kujutisega, mille vahel 9 filtripaberit (34-35, 37-40). Lisaks on asitõenditeks ümbrik vöötkoodiga LM001187505EE, näpuplaastrite pakk, mille sees on plaastrid, kilekott ja plomm nr EST 4811012 (tl 23-24), ümbrik vöötkoodiga LM001187529EE, kilekott plommiga nr 4868755, kilekott, milles kilest pakend (tl 28-30), valge ümbrik. Kõik eelnimetatud asitõendid on esitatud kriminaalasja arutamise käigus kohtule. 8 Kohus leiab, et eelnimetatud asitõendid on vajalik KarS § 86 lg 1 alusel konfiskeerida, kuna need kuuluvad Risto Lahele ja tegemist on vahenditega, mida on kasutati või kavatseti kasutada narkootiliste ainete ebaseaduslikuks käitlemiseks. Konfiskeeritud asitõendid kuuluvad

§ 126lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele.

Lisaks on Risto Lahe elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud Risto Lahele kuuluv telefon, milles olev informatsioon on kopeeritud faili „R_Lahe Samsung S4.xry“. Nimetatud fail asub Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Lõuna talituse andmelaos (tl 36). Kohus leiab, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb

§ 126lg 3 p 4 alusel nimetatud fail hävitada.

Lii Salu rahvakohtunik Raina Pärn kohtunik 9 Ene Külanurm rahvakohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.