Obsah (5)

§ 150§ 430§ 428§ 168§ 661

2-16-19559 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-195

) § 661 lg-st 4 loobuvad nad kompromissi kinnitavale kohtumäärusele edasikaebamise õigusest.

1. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-16-19559 menetlus.
2. Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 62,50 eurot, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedpank.
3. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu menetluses on XxxxOÜ (hageja) hagi Korteriühistu Xxxx(kostja) vastu majandamiskulude 256,80 euro, ampritasu 270 euro tagastamiseks ning kahjuhüvitise 160 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja Xxx , Tallinn asuva korteriomandi (mitteeluruumi) nr 2000 omanik alates 12.08.
5. Majas tegutseb Korteriühistu Xxx , s.o kostja. Kostja osutab korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühist majandamist. Kostja esitab hagejale igakuiselt arveid osutatud kommunaalteenuste eest ja majandamiseks vajalike kulude katteks. Vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele on hageja omandis oleva mitteeluruumi üldpind 174,10 m
6. Korteriühistu poolt esitatavatel arvetel majandamiskulude tasumiseks on märgitud 112 m2 kasulik pind ja 60,20 m2 abipind, s.o kokku 172,20 m
7. Samuti arvestatakse hagejale igakuiselt ampritasu 18 eurot 50 ampri eest. Hageja on seisukohal, et kulude arvestus kostja poolt ei ole õige ja on vastuolus seadusega ning korteriühistu põhikirjaga. Hageja leiab, et ta on ajavahemikul 01.09.2015 kuni 30.11.2016 tasunud kostjale rohkem vähemalt 256,80 eurot. Hageja on mh ka seisukohal, et kostjal ei ole õigust esitada hagejale tasumiseks ampritasu eraldi kululiigina, kuna võrguühenduse kasutamise tasu (ampritasu) on ühistu poolt ostetava elektri teenuse üheks osaks ja see peab olema arvutatud elektri tariifide arvestuses. Seega ei ole kostjal õigust nõuda hagejalt eraldi ampritasu tasumist ning ajavahemikul 01.09.2015 kuni 30.11.2016 hageja poolt kostjale tasutud 270 eurot ampritasu eest on alusetu ja kuulub tagastamisele. Lisaks eeltoodule on kostja kohustatud hüvitama hagejale õigusabikulud 160 euro ulatuses, mida hageja kulutas enne hagiavalduse kohtule esitamist.
8. 30.10.2017 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kirjalikus menetluses kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Pooled kinnitasid mh, et nad on teadlikud

§-des 430 ja 432 sätestatud kompromissi sõlmimise ning menetluse lõpetamise tagajärgedest. Lisaks taotlesid pooled (

§ 150

lg 2 p 1 alusel) kohtult poole menetluses tasutud riigilõivu, s.o 62,50 eurot, tagastamist hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2 2-16-19559 3. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada. 4.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 5.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 430lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

6. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

Pooled kinnitavad mh, et nad on teadlikud

§-des 430 ja 432 sätestatud kompromissi sõlmimise ning menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi. 7.

§ 168

lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on pooled kompromissis kokku leppinud, et kostja tasub hagejale ½ hageja poolt tasutud riigilõivust, s.o 62,50 eurot, ning hageja õigusabikulude katteks 200 eurot. Samuti on pooled kokku leppinud, et kompromissis nimetamata poolte kohtukulud jäävad poolte endi kanda. 8. Järgnevalt lahendab kohus poolte taotluse riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu hagejale tagastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 150

lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 29.12.2016 hagiavalduse esitamisel kohtule riigilõivu summas 100 eurot ja täiendavalt 03.04.2017 summas 25 eurot. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 62,50 eurot. Vastavalt esitatud taotlusele tuleb tagastatav summa kanda hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX, AS-is Swedbank. 9.

§ 661

lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3