2 1.5
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled on esitanud kohtule 26.10.2017 kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud tsiviilasjas kohtuliku kompromissi sõlmimise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus selgitab, et
lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 3.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3 4.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, sest kompromissist nähtuvalt ei ole pooled leppinud kokku teises menetluskulude jaotuses. 5. Poolte kokkuleppel ja juhindudes
lg-st 4 välistab kohus kompromissi kinnitava määrusele määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel menetlusosalistele. 6.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on käesolevas tsiviilasjas maakohtus tasunud riigilõivu kokku summas 175 eurot. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist. Hageja ja kostja on sõlminud kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu
lg 2 p 1 alusel on hageja õigustatud taotlema riigilõivu tagastamist summas 87,50 eurot (175 eurot : 2). Tagastamisele kuuluv riigilõiv summas 87,50 eurot tuleb
lg 2 p 1 alusel kanda hageja taotlusel Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele , makse tegemisel märkida selgitusse „riigilõivu osaline tagastamine tsiviilasjas 2-17-114095“. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.