Kriminaalasi nr 1-16-2469 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2017 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 06.11.2017) Kriminaalasja number 1-16-2469

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel moodustati liitkaristus käesoleva otsusega mõistetud karistuse ja Pärnu Maakohtu 30.07.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-5016 mõistetud rahalise karistuse ärakandmata osaga, s.o 1511,15 eurot.

§ 64lg 2 alusel viiakse Pärnu Maakohtu 30.07.2015.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-5016 mõistetud karistus täide iseseisvalt. Kohtuotsusega mõistetud vangistuse aja alguseks loeti Artur Kaljuvee vanglasse saabumise aeg. Kohtuotsus jõustus 26.04.2017. Kinnipeetava karistusaeg algas 17.05.2017 ja lõpeb 17.07.2018.

§ 76

lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus koos elektroonilise järelevalvega avanes kinnipeetaval 07.10.2017. 05.10.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Artur Kaljuvee vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Artur Kaljuvee vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Artur Kaljuvee tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, ei toeta isiku vabastamist. Artur Kaljuvee avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Artur Kaljuvee on vanglas läbinud programmi „Eluviisitreening“, rohkem programme ei ole talle ette nähtud. Väidetavalt on käesolev karistus kinnipeetavat mõjutanud, ta on saanud aru, et on elus valesti käitunud. Vabaduses soovib kinnipeetav hakata võlgnevusi tasuma ning jätkata enda autoremondiga tegeleva ettevõtte tööd. Lisaks avaldas kinnipeetav, et juhul kui kohus teda vabastab, siis soovib ta kaitsja tasu maksta osade kaupa. Kaitsja märkis, et Artur Kaljuvee on oma 1 aasta 2 kuu pikkusest vangistusest ära kandnud 6 kuud. Kinnipeetav on läbinud määratud programmi, rohkem ei ole vanglas temale programme ette nähtud. Sellest tulenevalt leidis kaitsja, et kohus võiks tõsiselt kaaluda Artur Kaljuvee vabastamist elektroonilise valvega, mis on väga distsiplineeriv. Artur Kaljuveel on oma ettevõte, millega ta tahab tegeleda, ta tahab hakata võlgasid maksma. Vangla ja prokurör Artur Kaljuvee vabastamist ei toeta, kuid vaatamata sellele palus kaitsja kohtul kaaluda Artur Kaljuvee vabastamist. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Artur Kaljuvee temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Artur Kaljuvee vabanemisjärgset elukohta 2

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Artur Kaljuvee on korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärteokorras. Kriminaalkorras on isikut karistatud nii isikuvastaste kui varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Artur Kaljuveed on õiguskuulekale käitumisele püütud mõjutada eriliigiliste karistustega. Enne käesolevat vangistust mõisteti Artur Kaljuveele Pärnu Maakohtu 30.07.

1. a otsusega 1-155016 karistuseks rahaline karistus. Enne seda mõisteti Artur Kaljuveele Tartu Maakohtu 29.01.
2. a otsusega 1-14-9770 karistuseks vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga ning veel enne seda karistati Artur Kaljuveed Harju Maakohtu 29.07.
3. a otsusega 1-13-6203 vangistusega, millest kuulus koheselt ärakandmisele 7 kuud vangistust. Seega on Artur Kaljuveel olemas kogemus erinevate karistusliikide, sealhulgas vangistuse näol, kuid ka see ei ole isikut mõjutanud oma käitumist muutma. Ka karistuse kandmise ajal ei ole Artur Kaljuvee suutnud kehtestatud reeglitest kinni pidada. Vangla iseloomustuse kohaselt on Artur Kaljuveel kaks kehtivat distsiplinaarkaristust ning kinnipeetava isiklikust toimikust nähtuvalt on Artur Kaljuvee suhtes vähemalt kahel korral peetud vajalikuks täiendavate julgeolekuabinõude rakendamist. Kohtu hinnangul peaks isik, kes on väidetavalt teinud karistusest vajalikud järeldused ka oma käitumisega karistuse kandmise ajal kinnitama, et ta on võimeline õiguskuulekalt käituma. Artur Kaljuvee ei ole seda suutnud. Positiivseks saab Artur Kaljuvee puhul pidada sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemist. Samuti saab positiivseks pidada Artur Kaljuvee vabanemisjärgseid elutingimusi, eelkõige kindla elukoha ning elukaaslase toetuse olemasolu. Siiski ei kaalu kohtu arvates eeltoodud positiivsed asjaolud üle Artur Kaljuvee puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid. Lisaks puudub kohtul veendumus, et senini kantud karistuse jooksul oleks Artur Kaljuvee oma suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse vajalikul määral muutnud. Kõike eelnevat arvesse võttes on kohus seisukohal, et Artur Kaljuvee vabastamine tingimisi enne tähtaega, seaduses sätestatud esimese võimaluse avanemisel, ei ole põhjendatud. Menetluskulud Artur Kaljuvee tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 06.11.2017 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Marina Valge. Kaitsja esitas 06.11.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 134,60 eurot. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 134,60 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 3