RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-17-1999 23. ja

) § 204 lg-le 3 tuginedes, et kuna Riigikohus ei olnud määruskaebuse esitamise ajaks teinud veel otsust halduskohtu

1. oktoobri
2. a määrusega algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse raames ning ei ole teinud seda ka ringkonnakohtu määruse tegemise hetkeni, siis on Viru Vangla esitanud määruskaebuse ennatlikult. Vastustaja määruskaebust halduskohtu määruse peale osas, milles halduskohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse, ei ole võimalik lahendada enne Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamist, kuna halduskohus on vaidlustatud määrusega algatanud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise käigus (s.h leides, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole võimalik ilma vangla sisekorraeeskirja muudatuste kohaldamata jätmiseta). Vastustajal on soovi korral õigus uuesti pöörduda määruskaebusega ringkonnakohtu poole 15 päeva jooksul pärast Riigikohtu poolt põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. Viru Vangla taotleb määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistamist ja määruskaebuse ning selle täienduse saatmist ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Viru Vangla leiab, et ringkonnakohus oleks pidanud määruskaebuse sisuliselt läbi vaatama, sest määrus, millega kohus kohaldab esialgset õiguskaitset, on

§ 252lg 7 alusel edasi kaevatav.

Asjaolu, et kohus on enne kaebuse menetlusse võtmist ühe määrusega kohaldanud esialgset õiguskaitset ning algatanud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse, ei tähenda, et esialgse õiguskaitse kohta tehtud otsust ei saa vaidlustada enne Riigikohtu poolt õigustloova akti põhiseaduspärasuse kohta tehtud otsuse kuulutamist. Kui kohus oleks esialgse õiguskaitse vajaduse küsimuse lahendanud eraldi määrusega, loetaks selle määruse vaidlustamise tähtaega üldreegli kohaselt. Tartu Halduskohtu

1. oktoobri
2. a määruse resolutsiooni p 3 on mitmel põhjusel ebaselge (ei nähtu, kas käskkirja kehtivus on peatatud vaid kaebaja suhtes, ei nähtu vastustajalt oodatavad toimingud jms) ja annab seetõttu aluse nõuda määruse tühistamist.
3. Kaebaja leiab, et ringkonnakohus on õigesti jätnud määruskaebuse läbi vaatamata ja taotleb vangla määruskaebuse rahuldamata jätmist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4. Praeguses asjas tagastas ringkonnakohus vastustaja määruskaebuse, leides, et selle esitamine oli ennatlik. Ringkonnakohus lähtus

§ 204

lg-st 3, mis sätestab, et kui kohus tunnistas asja määrusega lahendamisel kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, ei hakka määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema enne kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamist. Puudub vaidlus selles, et ringkonnakohtule määruskaebuse esitamise ajal ja määruskaebuse tagastamise ajal 2. novembril 2017 ei olnud Riigikohus halduskohtu 18. oktoobri 2017. a määrusega algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse kohta veel otsust teinud. Riigikohus tegi vastava lahendi 20. novembril 2017. a (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi määrus asjas nr 5-17-33). 2

varasema, kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud redaktsiooni (

v.r.) § 204 lg-s 2 sisaldunud üldreeglist, mille kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

v.r § 252 lg 7 kohaselt võis menetlusosaline esialgse õiguskaitse määruse peale esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. Seega leiab vastustaja, et ta võis esialgse õiguskaitse küsimuses esitada määruskaebuse ringkonnakohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse tulemust ära ootamata. 8. Praeguse määruskaebuse raames lahendab halduskolleegium küsimuse, kas määruskaebuse esitamisele kohaldus

§ 204

lg-s 3 sätestatud edasikaebuse esitamise regulatsioon ja kas see piirab kohtulahendi peale kohest edasikaebamise võimalust või tuli edasikaebamisel lähtuda

v.r § 204 lg-s 2 sätestatust. Kolleegium ei anna sisulist hinnangut esialgse õiguskaitse vajaduse ega vastustaja poolt halduskohtu

1. oktoobri
2. a esialgse õiguskaitse määruse osas tõstatatud väidetavate puuduste kohta.
3. Viru Vangla direktori
4. aprilli
5. a käskkirjaga muudeti Viru Vangla kodukorda, keelates alates
6. oktoobrist 2017 suitsetamise Viru Vangla territooriumil ning tühistades kodukorra sätted, mis reguleerisid suitsetamise korraldust vanglas. Kodukorra kui haldusakti kehtivuse peatamiseks kohaldas halduskohus esialgset õiguskaitset. Põhiseaduslikkuse järelevalve algatamise taotlus esitati VSKE kui õigustloova akti muudatuste põhiseaduspärasuse kontrolliks. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus tagastas Viru Vangla määruskaebuse ebaõigesti. Asjaolu, et tähtaeg ei ole veel kulgema hakanud (

§ 204lg 3), ei keela esitada edasikaebust.

Olemuslikult on tegemist õigust lõpetava tähtajaga. Määruskaebuse esitamise tähtaja eesmärk on välistada liiga hilise, mitte liiga varajase määruskaebuse esitamine. Esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisel võib ringkonnakohus ära oodata põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse tulemuse. Vajadusel on võimalik asja menetlus peatada (

§ 95lg 3).

Määruskaebus esialgse õiguskaitse asjas tuleb ringkonnakohtul seevastu lahendada kohe. Vastupidine järeldus oleks esialgse õiguskaitse asjades vastuolus

§ 252

lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt lahendatakse esialgse õiguskaitse taotlus viivitamata. Sama põhimõte kehtib ka esialgse õiguskaitse asjas määruskaebuse lahendamisel. Esialgset õiguskaitset kohaldatakse üldjuhul piiratud informatsiooni tingimustes (

§ 249

lg 1) ja seda võib olla kohaldatud alusetult või põhjendatult sõltumata õigustloova akti põhiseaduspärasusest. Seega tuleb silmas pidada, et õigustloova akti põhiseaduspärasus ei saa olla esialgse õiguskaitse asja lahendamisel ainumäärav ning määruskaebuse lahendamisel saab kohus kaaluda menetlusosaliste erinevaid huvisid ja õigusi (

§ 249lg 1 ja lg 3) ka võimalikku põhiseadusvastasust arvesse võttes.

Kohus võib võtta arvesse kaebuse eduväljavaateid ka poolelioleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja valguses. Esialgse õiguskaitse asjas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse tulemuse äraootamine ei ole üldjuhul võimalik ega vajalik, v.a kui seda tingivad vaid väga erandlikud asjaolud, mida praeguses asjas ei esine.

1. Halduskohtu
2. oktoobri
3. a määruses esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse luges Riigikohus mittelubatavaks (määrus asjas nr 5-17-33, p 10 ja p 12). Üldjuhul ei luba põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lõige 1 kohtul algatada põhiseaduslikkuse järelevalvet esialgse õiguskaitse määrusega enne asja lõplikku otsustamist (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi määrust asjas nr 3-4-1-28-15, p 29).
4. Eelnevale tuginedes rahuldab kolleegium Viru Vangla määruskaebuse, tühistab Tartu Ringkonnakohtu
5. novembri
6. a määruse ja saadab Viru Vangla
7. oktoobri
8. a määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 3