Obsah (6)

§ 76§ 184§ 63§ 68§ 53§ 64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 5. jaanuar 2018, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-08-12818 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbiv

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Vabastada Ahliman Zeinalov karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega antud kohtumääruse jõustumisel. Vastavalt KrMS § 426 lg 3 mitte kohaldada Ahliman Zeinalov´i suhtes käitumiskontrolli seoses välja saatmisega Aserbaidžaani. Viru Vanglal võtta ühendust Kodakondsus- ja Migratsiooniametiga Ahliman Zeinalovi väljasaatmise küsimuse lahendamiseks. Määrus saata teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja Ahliman Zeinalov´ile. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ahliman Zeinalovi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Ahliman Zeinalov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 31.03.2010 otsusega

§ 184

lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning

§ 63

lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 14 aastat 6 kuud 1 vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistuse kandmise alguseks isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.12.2007.

§ 53lg 1 ja § 184 lg 5 p 1 alusel kohaldati A.

Zeinalovi suhtes lisakaristusena varalist karistust summas 736 117,3 eurot. Kohtuotsus jõustus 17.01.2011. Riigi Tugiteenuste Keskus esitas 28.03.2016 Viru Maakohtule taotluse A. Zeinalovile Harju Maakohtu 31.03.2010 lisakaristusena mõistetud varalise karistuse tasumata osa 497 285,82 euro asendamiseks vangistusega. Viru Maakohus rahuldas 28.04.2016 määrusega sissenõudja taotluse ja asendas A. Zeinalovile mõistetud varalise karistuse tasumata osa 2 aastat 9 kuud 4 päeva vangistusega ja sissenõudja taotlus isikule mõistetud põhi- ja lisakaristuse liitmiseks jäeti läbi vaatamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 16.06.2016 määrusega Viru Maakohtu määruse muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistas oma 16.02.2017 määrusega nr 3-1-1-92-16 Viru Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu määrused osaliselt ja mõistis A. Zeinalovile

§ 64

lg-te 1 ja 3 alusel liitkaristuseks 14 aastat 6 kuud vangistust, lugedes 2 aasta 9 kuu 4 päeva pikkuse vangistusega asendatud lisakaristuse tasumata osa kaetuks põhikaristusega. Karistuse kandmise algus 03.12.2007 ja lõpp 03.06.

1. Kinnipidamisasutuses Ahliman Zeinalovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Eestis elamiseks puudub seaduslik alus. xxx asuks koos oma abikaasa ja tütrega elama ema juurde emale kuuluvasse xxxxxxriik on kinnitanud, et tegemist on xxx kodakondsega ning ta võetakse vastu. Eestisse tuli
2. aastal sugulastele külla ja jäigi siia elama. 20.06.2011 - 20.09.2011 ja 28.11.2016 - 27.01.2017 oli määratud tööle xxx. 01.09.2011 - 21.06.2011 omandas xxx eriala. 18.09.2012 - 29.01.2016 omandas Mainori ülikoolis eriala xxx. 13.01.2012 - 30.04.2012 osales riigikeele xxx eksamil. Sooritas eksami. 15.08.2012 - 12.12.2012 kordas riigikeele xxx kursust. Sooritas eksami. 04.01.2013 - 05.05.2013 osales riigikeele xxx-taseme kursusel. Ei sooritanud eksamit. 14.08.2013 - 24.11.2013 kordas xxx-taseme kursust. Sooritas eksami. 16.03.2015 - 04.09.2015 osales xx-taseme kursusel. Ei sooritanud eksamit. Kavatseb tööle hakata xxx vennale kuuluvas akusid tootvas ettevõttes. Vabaduses omas kindlat sissetulekut - tegeles ettevõtlusega. Oli kolme xxxxasuva restorani omanik. On keeldunud vanglas töötamisest. Vangistuses toetavad materiaalselt lähedased. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning vanglas kannab karistust esimest korda. Toime pannud kaks kuritegu, esimene oli dokumendi võltsimine. Teine väga tõsine narkokuritegu. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 9%. Viru Vangla teeb ettepaneku vabastada Ahliman Zeinalov ennetähtaegselt mõistetud karistuse kandmisest kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg 3 alusel ilma käitumiskontrolli kohaldamata. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Ahliman Zeinalov on xxx kodanik. Isikul puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks, isik on väljasaadetav Eesti Vabariigist, kui ta vabaneb vanglast. Ahliman Zeinalov on nõus peale vangistust asuma elama xxx. Kohtuistungil Prokurör – taotles võtta dokumentaalse tõendina vastu PPA otsus elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta, samuti apellatsioonist loobumise avaldus ning Tallinna Ringkonnakohtu määrus 11.09.2017-st, millega võeti vastu A. Zeinalov’i apellatsioonist loobumine ning apellatsioonimenetlus ka lõpetati. Samuti esitas tõendina väljatrükid rahvastikuregistrist ja KAIRI andmebaasist, et kinnipeetava naine ja tütar tegid loobumisavalduse Eestis elamisloa saamisest ning alates 1.01.2018 puudub neil kehtiv elamisluba Eestis. Samuti väljavõte piiriületuste kohta, et naine ja tütar on Eestist lahkunud. Juhul kui kohus otsustab isik ennetähtaegselt vabastada, siis isik kuulub väljasaatmisele xxx, siis sellega ei rikuta isikuõigusi. 2 Vangla taotluse suhtes leidis prokurör, et A. Zeinalov võib ennetähtaega vabastada, mitte kohaldada tema suhtes käitumiskontrolli seoses tema Aserbaidžaani välja saatmisega. Isik on astunud mitmeid samme, mis tõendavad, et ta soovib alustada seaduskuulekat elu xxx. Eestist on vabatahtlikult lahkunud ka Zeinalov’i naine ja laps. xxx on tal olemas lähisuhtevõrgustik, mis aitab tal uue eluga kohaneda. Väljasaatmise protsess on kindlasti ellu viidav, kuna on olemas kontaktid xxx saatkonnaga, kes vormistavad tema dokumente ja selle alusel saab PPA toimetada välja saatmist. On olemas nii faktilised kui õiguslikud alused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Isik on enda jaoks õigeid järeldusi teinud. Tal on siiras tahe oma eluga edasi minna. Prokurör toetas vabastamist. Kaitsja – ei vaielnud vastu prokuröri esitatud materjalidele. Välisriigi kodaniku puhul on olemas selline eraldi võimalus isiku ennetähtaegseks vabastamiseks tema riigist välja saatmisega. See eeldab läbirääkimisi riigiga, kuhu isik välja saadetakse. Antud juhul on see eeltöö tehtud. Kaitsja on käinud xxx saatkonnas, kus kinnitati, et isikule vormistatakse vajalikke dokumente välja saatmiseks. Ka Eesti riik on sellega nõus. Selles küsimuses on siis olemas õigusrahu. A. Zeinalov on olnud vanglas juba 10 aastat. Kuigi poolte arvamus ei ole kohtule siduv, siis sellest kõrvale kaldumiseks peavad kohtul olema eriti kaalukad argumendid. Asjaolu, et isik on 10 aastat vanglas, tänaseks on ta täiesti seaduskuulekalt vanglas viibinud, siis ei näe alust, miks hakata eirama kõigi poolte arvamust. Kaitsja toetab täielikult vangla ja prokuröri arvamust. On olemas kõik eeldused, et rahuldada ennetähtaegse vabastamise taotlus ja saata isik Eestist välja. Tegemist ei ole esimese selle isikuga. Nt Venemaale oli välja saadetud mitmeid isikuid. Süüdimõistetu – kaitsja küsimustele vastates selgitas, et tõepoolest naine ja tütar on Eestist lahkunud, elavad xxx tema (süüdimõistetu) ema juures, laps läks kooli. Avaldas, et sai oma vigadest aru. Armastab oma perekonda, kes on praegu xxx tahab ka sinna minna, et olla perega koos. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu leiab, et Ahliman Zeinalovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Ahliman Zeinalovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ettekirjutus isiku riigist väljasaatmiseks ei ole selline asjaolu, mida kohus võiks võtta arvesse, kui ta hindab isiku ennetähtaegse vabastamise põhjendatust

§ 76lg 4 järgi (vt Tartu Ringkonnakohtu 18.09.2017 määrus asjas nr 1-14-6902).

Ehk kohus peab esmalt hindama, kas esinevad sisulised alused isiku ennetähtaega vabastamiseks. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Vangla iseloomustusest nähtuvalt täidab isik individuaalset täitmiskava. Oli määratud tööle koristajaks, omandas puidupingitöölise eriala, omandas eriala kõrgkoolis, osales riigikeele 3 kursustel. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Seega vangla iseloomustab süüdimõistetut positiivselt, toetab tema vabastamist. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et vabaduses lähisuhtevõrgustiku olemasolu aitab süüdimõistetul resotsialiseeruda ning naasta õiguskuulekale elule. Süüdimõistetut negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid kohus esitatud materjalide pinnalt ei tuvasta. Kohus võtab antud määruse tegemisel arvesse, et A. Zeinalov kannab karistust mitme, sh raske esimese astme narkokuriteo eest ning jagab seisukohta, et raskete kuritegude eest süüdi mõistetud isikute tingimisi ennetähtaega vabastamise üle otsustamisel peab kohus olema eriti hoolikas. Samas kuriteo raskust kui sellist ei seda käsitleda süüdimõistetut negatiivselt iseloomustava asjaoluna. Kehtiva kohtupraktika kohaselt isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist ei saa põhjendada vaid toimepandud kuriteo raskusega. Seadusandja on kuriteo raskust silmas pidanud

§ 76

lg-tes 1 ja 2 toodud tähtaegade sätestamisel,

§ 76

lg 4 räägib konkreetse kuriteo toimepanemise asjaoludest (RKKKm 3-1-1-12-17, p-d 19 ja 21). Vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et A. Zeinalov on käitunud vangistuses õiguskuulekalt ning tema suhtes esineb rida asjaolusid, mis iseloomustavad teda positiivselt (vangistuse ajal töötamine, õppimine, vabaduses elukoha olemasolu ja lähedaste toetus). Seetõttu kohtu arvates põhjendatud on vangla, prokuröri ja kaitsja seisukoht, et vabaduses hakkab A. Zeinalov käituma õiguskuulekalt ning teda võib vabastada tingimisi ennetähtaega vangistusest. Kuna esitatud materjalidest ja poolte seletustest nähtuvalt puudub A. Zeinalov’il seaduslik alus Eestis viibimiseks, tema elamisluba on PPA 9.11.2015 otsusega kehtetuks tunnistatud (see otsus on Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2017 määruse alusel praeguseks jõustunud) ning vabanemise korral saadetakse A. Zeinalov välja xxx KrMS § 426 lg 3 alusel loobub kohus Ahliman Zeinalov´i suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kuna isik saadetakse Eestist välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 4