← Eesti

2-13-32597/104

2-13-32597 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Reet Allikvere ja Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2017, Tallinn Kohtuasja number 2-13-32597 Kohtuasi Kitman Thulema AS-i hagi OÜ ATI Profiil vastu võla saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. augusti
  3. (menetluskulude kindlaksmääramine) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ ATI Profiil määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Hageja Kitman Thulema AS (registrikood 10093994), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karmen Turk Menetluse liik Kirjalik menetlus a määrus Kostja OÜ ATI Profiil (registrikood 10681946), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts RESOLUTSIOON:
  4. Tühistada Harju Maakohtu
  5. augusti
  6. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-32597 osas, millega maakohus määras Kitman Thulema AS-ile hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks 6903 eurot 59 senti ületavas osas ja mõistis Kitman Thulema AS-i kasuks OÜ-lt ATI Profiil tasaarvestuse tagajärjel välja hüvitise 6867 eurot 76 senti ületavas osas ning seda ületavas osas hüvitise tasumisega viivitamise eest seadusjärgse viivise.
  7. Sõnastada kohtumääruse resolutsioon tervikuna järgmiselt: 2.
  8. Määrata Kitman Thulema AS-ile hüvitavate menetluskulude suuruseks 6903 eurot 59 senti ja mõista Kitman Thulema AS-i kasuks OÜ-lt ATI Profiil välja menetluskulude hüvitis 6903 eurot 59 senti. 2.
  9. Määrata OÜ-le ATI Profiil hüvitatavate menetluskulude suuruseks 35 eurot 83 senti ning mõista OÜ ATI Profiil kasuks Kitman Thulema AS-ilt välja menetluskulude hüvitis 35 eurot 83 senti. 2-13-32597 2.
  10. Tasaarvestada Kitman Thulema AS-i ja OÜ ATI Profiil vastastikused kohustused ning mõista tasaarvestuse järel OÜ-lt ATI Profiil Kitman Thulema AS-i kasuks välja menetluskulude hüvitis 6867 eurot 76 senti. Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
  11. Rahuldada OÜ ATI Profiil määruskaebus osaliselt. Kohtu selgitused Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude kindlaksmääramisel tekkinud kulusid ei hüvitata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja sellele esitatud vastuväited
  12. Kitman Thulema AS (hageja) esitas
  13. juulil 2013 Harju Maakohtule hagi, milles palus OÜ-lt ATI Profiil (kostja) välja mõista võla 5286 eurot 7 senti ja viivise. Harju Maakohus rahuldas
  14. detsembri
  15. a otsusega hagi osaliselt. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  16. novembri
  17. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus tühistas
  18. aprilli
  19. a otsusega ringkonnakohtu ja maakohtu otsuse osaliselt ja saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  20. detsembri
  21. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus tühistas
  22. mai
  23. a otsusega ringkonnakohtu otsuse osaliselt ja saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  24. novembri
  25. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt ning jättis menetluskuludest 0,5% hageja kanda ja 99,5% kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu
  26. märtsi
  27. a määrusega.
  28. Harju Maakohus edastas
  29. märtsil 2017 pooltele kirja, milles palus esitada menetluskulude nimekirjad. Kostja esindaja kinnitas kirja kättesaamist
  30. aprillil
  32. Hageja esitas
  33. märtsil 2017 maakohtule taotluse mõista kostjalt välja hageja menetluskulude hüvitise 10 050 eurot, millest 9500 eurot (käibemaksuta) on lepingulise esindaja tasu ja 550 eurot menetluses tasutud riigilõivude katteks. Lisaks palus hageja välja mõista menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise. 2 2-13-32597 Harju Maakohus edastas
  34. aprillil 2017 kostja esindajale e-kirja, milles teatas, et palub esitada seisukoha hageja menetluskulude kohta seitsme päeva jooksul. Kostja esindaja sai hageja menetluskulude nimekirja e-toimiku vahendusel kätte
  35. mail
  36. Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja kohta vastuväiteid esitanud.
  37. Kostja saatis Harju Maakohtule
  38. mail 2017 e-kirja, milles määrata kostja menetluskulud kindlaks lähtudes tsiviilasja materjalidest (esindajakulud ja tasutud riigilõivud). Kostja palus lugeda kostja esindaja tunnihinnaks 100 eurot (millele lisandub käibemaks). Esimese astme kohtu lahend ja põhjendused
  39. Harju Maakohus rahuldas
  40. augusti
  41. a määrusega menetlusosaliste avaldused, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 9999 eurot 75 senti ja hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitise 35 eurot 83 senti ning tasaarvestas poolte vastastikused kohustused, mille tulemusena mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 9963 eurot 92 senti ja VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tasus hageja hagiavalduselt riigilõivu 350 eurot, hagi tagamise avalduselt 50 eurot ja täiendava riigilõivu hagiavalduselt 150 eurot, mis oli põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja lepingulisel esindajal kulus asjas menetlustoimingutele kokku 66 tundi ja 40 minutit, mis oli vaidluse keerukust, esitatud menetlusdokumente, peetud kohtuistungeid ning asja arutamist mitmes kohtuastmes arvestades põhjendatud ja vajalik ajakulu. Tunnitasu suurus 142 eurot 50 senti (käibemaksuta) vastab kehtivale Riigikohtu praktikale ning on mõistlik. Kokku on hageja põhjendatud õigusabikulud 9500 eurot (66+40/60*142,50). Arvestades menetluskulude jaotuse proportsiooni (0,5% : 99,5%) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 9999 eurot 75 senti (10 050*0,995). Kostja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 500 eurot, mis oli põhjendatud ja vajalik kulu. Kostja esindaja toimingutele kulunud ajakulu hindamisel tuleb arvestada hageja esindaja ajakulu, s.o 66 tundi ja 40 minutit. Arvestades kostja esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) on kostja põhjendatud õigusabikulud 6666 eurot 67 senti. Kokku on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 7166 eurot 67 senti. Arvestades menetluskulude jaotuse proportsiooni tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 35 eurot 83 senti (7166,67*0,005). Poolte vastastikused nõuded teineteise vastu tuleb TsMS § 445 lg 1 järgi tasaarvestada ja tasaarvestuse tagajärjel tuleb kostjal hüvitada hagejale 9963 eurot 92 senti (9999,75–35,83). Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
  42. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada kostjalt välja mõistetud menetluskulude suuruse osas ning teha uus määrus, millega rahuldada hageja menetluskulude taotlus üksnes vajalikus ja põhjendatud osas. Määruskaebuse kohaselt sai kostja hageja menetluskulude taotluse e-toimiku vahendusel kätte
  43. mail 2017, kuid kostja ei ole saanud kätte maakohtu
  44. aprilli
  45. a e-kirja. Maakohus ei ole andnud kostjale hageja menetluskulude nimekirja kättetoimetamisel ega pärast seda tähtaega seisukohtade esitamiseks. Seega ei olnud kostjal võimalust esitada hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohta oma seisukohti. 3 2-13-32597 Hageja õigusabikulud on ülepaisutatud ja osaliselt põhjendamatud. Riigikohus on korduvalt märkinud, et poole õigusabikulud ei tohiks ületada põhinõude suurust ja sellest kõrvalekaldumine on võimalik üksnes väga erandlikel juhtudel. Praegusel juhul ületavad hageja õigusabikulud ca kaks korda hageja põhinõuet. Arvestades hagiavalduse lihtsust, mahtu ja argumentatsiooni on selle põhjendatud koostamise aeg 3 tundi.
  46. ja
  47. augusti ning
  48. ja
  49. oktoobri 2013 toimingutele märgitud aeg ei ole tsiviilasja kulu. Arvestades
  50. novembri
  51. a dokumendi sisu ja mahtu saab piisavaks ajaks lugeda 4 tundi.
  52. detsembri
  53. a istungiks ettevalmistuse ajast on põhjendatud 1 tund.
  54. detsembri
  55. a istungile kulunud aeg on ca 1 tund.
  56. veebruari
  57. a apellatsioonkaebuse analüüsi ja vastuse koostamise ajast saab õigustatuks pidada 4 tundi.
  58. oktoobril 2014 läbirääkimistele kulunud aega ei tule hüvitada ning istungil osalemise aeg oli 1 töötund.
  59. oktoobri 2014 hageja vahetumise taotluse koostamise aeg ei ole õigustatud, tegemist ei ole vaidlusest tingitud asjaolu ja kuluga, vaid see seondub üksnes hagejaga, kostja ei pea sellist kulu kandma.
  60. oktoobri 2014 toimingule märgitud aeg ei ole menetluskulu.
  61. novembri 2014 menetluskulu tuleks välja mõista vastavalt istungi toimumise ajale, muud kulud ei ole õigustatud.
  62. aprilli 2015 taotlusele kulunud aeg, arvestades selle sisu ja pikkust, on 0,5 tundi.
  63. mai 2015 kulu oli tingitud hagejast, mitte kostjast, ega kuulu hüvitamisele.
  64. mail 2015 kulunud aeg ei ole hüvitatav kulu. Arvestades
  65. augusti 2015 dokumendi sisu ja ulatust, on põhjendatud aeg 2,5 tundi.
  66. ja
  67. novembri
  68. a istungi ettevalmistamisele kulunud aeg on 1 tund, ning istungi kulu vastavalt istungi toimumise ajale.
  69. ja
  70. augusti 2016 toimingutele kokku kulunud aeg, arvestades tööde sisu ja mahtu, on 3,5 tundi.
  71. oktoobri
  72. a istungiks ettevalmistamise õigustatud aeg on 1 tund.
  73. jaanuaril
  74. a kassatsioonkaebusega tutvumisele kulunud aeg ei ole põhjendatud, kuna Riigikohus ei võtnud kaebust menetlusse. Esindaja tunnihind on ebamõistlikult kõrge. Kohtupraktikas tunnustatud tunnitasumäär on 120 eurot. Kokku saab hageja põhjendatud ja vajalikuks kuluks lugeda 4500 eurot.
  75. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Maakohtu
  76. aprillil
  77. a e-kirja saab lugeda TsMS § 314 lg 5 ja § 314¹ lg 1 järgi kostjale kättetoimetatuks sõltumata sellest, kas kostja on kinnitanud e-kirja kättesaamist. Seetõttu on määruskaebuse rahuldamine välistatud.
  78. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  79. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 6867 eurot 76 senti ületavas osas ja kohustas kostjat tasuma seda ületavas osas kohustuse täitmisega viivitamise korral seadusjärgset viivist. Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada. 4 2-13-32597 Kolleegium kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Kostja ei ole vaidlustanud maakohtu määrus osas, millega maakohus määras kindlaks kostja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ning hagejalt kostja kasuks väljamõistetava hüvitise suuruse (35 eurot 83 senti). Kostja ei nõustu maakohus määrusega osas, milles maakohus määras kindlaks hageja põhjendatud ja vajalike esindaja kulude suuruse (9500 eurot) ning mõistis sellest lähtudes kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise.
  80. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud kostja etteheide, et maakohus ei andnud talle võimalust väljendada oma seisukohta hageja menetluskulude kohta. Menetluskulude nimekiri ja tõendid tuleb TsMS § 176 lg 7 järgi viivitamata vastaspoolele kätte toimetada ning TsMS § 176 lg 8 järgi peab kohus määrama menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Praeguses asjas tegi maakohus hageja menetluskulude nimekirja kostjale e-toimiku kaudu kättesaadavaks
  81. aprillil 2017, kuid kostja on selle kättesaamist kinnitanud alles
  82. mail
  83. Seega on kostja saanud hilinemisega kätte hageja menetluskulude nimekirja, kuid kohtuinfosüsteemist ega kostja esitatud e-toimiku ekraanitõmmiselt (III kd, tl 132) ei nähtu, et maakohus oleks kostjale kätte toimetanud kirja, millega maakohus küsis kostjalt hageja menetluskulude kohta seisukohta. Toimikust nähtub küll, et maakohus saatis
  84. aprillil 2017 e-kirja kostja esindaja e-posti aadressile, kuid kostja esindaja ei ole kinnitanud e-kirja kättesaamist (III kd, tl 97). Kolleegium märgib, et iseenesest sai küll kostja
  85. mail 2017 kätte hageja menetluskulude nimekirja ja oleks saanud esitada maakohtule oma seisukohad hoolimata sellest, et maakohus ei olnud temalt seisukohta küsinud, kuid eeltoodu ei tähenda seda, et kostja oleks seetõttu minetanud võimaluse esitada maakohtu menetlusõiguse normi rikkumise tõttu oma vastuväited hageja menetluskulude suurusele määruskaebemenetluses. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus kostja vastuväidete valguses maakohtu määrust ka osas, milles maakohus hindas hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
  86. Kolleegiumi hinnangul on maakohus ekslikult leidnud, et hageja esindaja kulud on kogu ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Esmalt märgib kolleegium, et kohus määrab esindajakulude suuruse kindlaks hagita menetluse sätete järgi, lähtudes mh uurimispõhimõttest (TsMS § 174 lg 8 ja § 477 lg 5 ja 7), mistõttu ei ole määravaks see, kas kostja esitab vastuväite hageja menetluskulude suurusele või mitte (Riigikohtu
  87. mai
  88. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.3). Seega peab kohus igal juhul kontrollima esindajakulude põhjendatust ja vajalikkust ning asjaolul, et kostjal ei olnud maakohtus võimalust oma seisukohti väljendada, ei ole menetluskulude hüvitise suuruse määramisel määravat tähtsust. Üldjuhul ei tohiks menetluskulude suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus on leidnud, et avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas võib lepingulise esindaja kulu 5 2-13-32597 konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades (Riigikohtu
  89. mai
  90. a määrus tsiviilasja nr 3-2-1-4-15, p 14). Seega peab hüvitatavate menetluskulude suurus olema mõistlikus proportsioonis tsiviilasja hinnaga. Kuigi TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu üldkogu
  91. mai
  92. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Praeguses asjas ei ole maakohus ülal märgitut arvestades piisavalt kontrollinud ja analüüsinud hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, mistõttu hindab ringkonnakohus seda uuesti.
  93. Esmalt märgib kolleegium, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu kui õigusabi kulule olulist mõju avaldava komponendi suurus on mõistlik. Vastaspool peab hüvitama vaid need kulud, mis konkreetse menetluse kontekstis osutuvad esindatava õiguste kaitseks vajalikeks ja põhjendatuteks. Lisaks vajalikkusele ja põhjendatusele peavad tsiviilasjas õigusabiga seoses sooritatud toimingud olema nähtavad, kontrollitavad või menetluslikust olukorrast tulenevalt kohtule usutavad.
  94. Hageja palus kostjalt välja mõista hüvitise lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks 9500 eurot (ilma käibemaksuta). Lepingulise esindaja kulude koosseisu tabeli järgi on lepingulisel esindajal kulunud hageja huvide kaitsel asja menetluses kokku 66 tundi ja 40 minutit. Lepingulise esindaja kulude koosseisu tabelist nähtuvalt kulus esindajal hagi koostamiseks ja materjalide analüüsiks kokku 5 tundi, mis oli kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik aeg, arvestades esitatud hagi ja selle lisade mahtu. Põhjendamatud on nimekirjas järgnevad kulud: kohtumäärusega tutvumine ning e-kirjavahetus. Hageja esindaja ei ole selgitanud, millise määrusega on ta
  95. augustil 2013 tutvunud. Kohtu toimikust nähtub, et maakohus jättis
  96. juuli
  97. a määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks rahuldamata ja
  98. augusti
  99. a määrusega võttis hagi menetlusse. Kummagi määrusega tutvumine ega kirjavahetus kohtuga kohtuistungi aja kooskõlastamiseks (I kd, tl 146–147) ei ole menetluses taoline kulu, mille peaks vastaspool hüvitama. Kostja esitas maakohtule põhjalikud seisukohad ning hageja koostas nendele vastuse (I kd, tl 176–182). Kolleegium leiab, et nimetatud toimingutele kulunud aeg (8 tundi) oli kogu ulatuses põhjendatud. Pärast põhjalikku eeltööd oli
  100. detsembri
  101. a kohtuistungiks ettevalmistamise aeg piisav 1 tunni ulatuses. Kohtuistung kestis 1 tund, seega on selle istungiga seotud aeg põhjendatud kokku 2 tunni ulatuses. Apellatsioonkaebuse (sisuliselt 12 lehel) analüüsimiseks ning sellele vastuse koostamiseks (sisuliselt 3 lehel) võis lepingulisel esindajal kuluda taotluses märgitud aeg (9 tundi). Põhjendatud kulu on ringkonnakohtu
  102. oktoobri 2014 istungiks ettevalmistamise aeg 6 2-13-32597 (1 tund 30 minutit) ning läbirääkimised kliendiga (45 minutit). Kohtuistung kestis 30 minutit, seega on taotluse koostamiseks ning istungil osalemiseks piisav aeg kokku 1 tund. Põhjendatud on suhtlus vastaspoole esindajaga kompromissi küsimuses (35 minutit).
  103. novembri 2014 kohtuistung kestis 1 tund. Istungiks ettevalmistusele, sellel osalemisele ning järgnevaks aruteluks kliendiga kulunud aeg (kokku 2 tundi 20 minutit) oli põhjendatud ja vajalik kogu ulatuses. Kohtuistungi protokolli ja selle parandustega tutvumisele kulunud aeg (20 minutit) on põhjendatud. Samuti oli põhjendatud ning praeguses menetluses vajalik Konkurentsiameti seisukohaga tutvumisele ja seisukoha koostamisele kulunud aeg (kokku 1 tund 55 minutit). Kohtule tähtaja pikendamise taotluse esitamiseks oli piisav aeg 10 minutit, kuna taotlus koosnes sisuliselt üksnes kahest lausest. Kolleegium on seisukohal, et vajalik kulu ei olnud
  104. mai
  105. a kohtumine Konkurentsiametiga ning ettevalmistus selleks (2 tundi), kuna nähtuvalt järgnevast toimingust, ei olnud hageja
  106. mail 2015 Konkurentsiametile veel küsimusi esitanud. Kuna eelnevalt (
  107. aprillil ja
  108. mail 2015) oli hageja Konkurentsiameti seisukohaga põhjalikult tutvunud, oli järgnevalt ringkonnakohtule hageja seisukoha koostamiseks piisav aeg 3 tundi. Järgnevate ringkonnakohtu istungiga seotud toimingute osas märgib kolleegium, et kohtuistungiks ettevalmistamiseks oli piisav aeg 30 minutit, millele lisandub istungil osalemise aeg 1 tund 30 minutit ning istungi järel arutelu kliendiga 1 tund, kokku 3 tundi. 25.–
  109. augustil 2016 toimingutele kulunud aeg on ülepaisutatud, kuna märgitud toimingud kattuvad osaliselt (seisukohtade koostamine ringkonnakohtule on kokku märgitud neljal korral) ning selgitused on kohtule esitatud sisuliselt 2,5 lehel. Kogemustega esindajal ei saanud kuluda nende ettevalmistusele ja koostamisele selles menetlusetapis enam üle 3,5 tunni.
  110. oktoobril 2016 toimus kohtuistung, mis kestis 2 tundi. Seega on istungiks ettevalmistusele ja sellel osalemisele kulunud põhjendatud aeg 3 tundi. Olukorras, kus kaebus on Riigikohtule esitatud, kuid kohus seda ei menetle, s.t vastaspoolelt ei ole kaebuse osas ka arvamust küsitud, võib küll lepinguline esindaja esitatud kaebusega tutvuda, kuid ei saa eeldada, et kaebuse menetlemata jätmise puhul saaks nimetatud toimingule kulunud aja eest vastaspoolelt tasu nõuda. Seetõttu tuleb kassatsioonkaebusega
  111. jaanuaril 2017 tutvumise aeg jätta arvestamata. Eeltoodut arvestades on hageja esindaja põhjendatud ja vajalike toimingute ajakulu asja menetluses kokku 44 tundi 50 minutit.
  112. Määruskaebuses väitis kostja, et hageja esindaja töötasu tunnihind ei ole mõistlik ning enam kui 120 eurot tunnihinnaks määrata ei ole põhjendatud. Kolleegium on seisukohal, et praegusel juhul ei ületa hageja esindaja tunnitasu 142 eurot 50 senti tavapärast esindaja tunnitasu määra. Tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda iga kohtuasja eripärast, asja keerukusest ja mahust, mh tuleb arvestada ka menetluse kestust ja esindaja kvalifikatsiooni ning asjaolu, et
  113. aasta advokaadi keskmine tunnitasu 127 eurot 82 senti on aastatega eelduslikult tõusnud (Riigikohtu
  114. veebruari
  115. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).
  116. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud 44 tunni 50 minuti (44,83 tunni) eest tunnitasu määraga 142 eurot 50 senti kokku 6388 eurot 7 2-13-32597 28 senti. Selline esindaja kulu ei ületa praeguse tsiviilasja hinda (10 084 eurot 57 senti). Esindaja kulule lisandub riigilõiv 550 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku 6938 eurot 28 senti. Arvestades menetluskulude jaotuse proportsiooni (0,5% : 99,5%), peab kostja hüvitama hagejale 6903 eurot 59 senti (6938,28*0,995). Kuna hageja peab maakohtu määruse põhjenduste järgi hüvitama kostjale 35 eurot 83 senti, tuleb poolte vastastikused kohustused tasaarvestada ning tasaarvestuse tulemusena mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis 6867 eurot 76 senti (6903,59-35,83).
  117. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.