KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-16-14250 Tsiviilasi Jame

§ 171lg 2 p 1 ja § 176 lg 2 kohaldamise eeldused.

Arvestades, et võlgniku kuriteoga tekitatud kahju on riigile hüvitamata summas 264 515,09 eurot ning võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud II rahuldamisjärgus ainult avaldaja nõuet, mis on käsitatav õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõudena, on avaldaja seisukohal, et võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb jätta rahuldamata.

1. Võlausaldajad kohtutäitur Jane Rumjantseva ning Aktiva Finants OÜ olid nõus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. 2 MAAKOHTU SEISUKOHT
2. Tartu Maakohus lõpetas
3. oktoobri 2017 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja vabastas pankrotihaldur Tiia Kalause pankrotihalduri kohustustest võlgniku pankrotimenetluses. Maakohus määras pankrotihalduri tasuks pankrotimenetluses 291,50 eurot, millele lisandub käibemaks 58,30 eurot, ja mõistis summa välja OÜ-le Civilex, mille kaudu haldur tegutseb; kinnitas pankrotihaldur Tiia Kalausi poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud 80 eurot, millele lisandub käibemaks 16,00 eurot, ja mõistis summa välja OÜ-le Civilex, mille kaudu haldur tegutseb, jättis pankrotihalduri tasu summas 70,10 eurot võlgniku kanda. Maakohus andis võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks summas 229,07 eurot, millele lisandub käibemaks 45,81 eurot, riigi vahenditest. Maksu- ja Tolliameti poolt 05.10.2016 kohtu deposiitkontole tasutud summast 4,82 eurot määras maakohus pankrotihalduri kulude katteks ning ülejäänud 96,00 eurot halduri vajalike ja põhjendatud kulude katteks. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Tiia Kalausi pankrotihalduri tasu ja vajalike ja põhjendatud kulude katteks riigi vahenditest 229,07 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 45,81 eurot büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Civilex; Maksu- ja Tolliameti poolt 05.10.2016 kohtu deposiitkontole tasutud summast 100,82 eurot büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Civilex. Maakohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ja jättis usaldusisiku määramata, kohustades võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Maakohtu põhjenduste kohaselt on võlgnik esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides.

Samuti on võlgnik esitanud kohtule

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused (17.10.2017).

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaoludest, mille esinemisel kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamisest, esineb

§ 171

lg 2 punktis 1 toodud asjaolu – võlgnik on süüdi mõistetud maksualases kuriteos, ent see karistus on kustutatud. Võttes arvesse selle pankrotimenetluse asjaolusid, võlgniku ja võlausaldajate seisukohtasid ning asjaolu, et võlgniku karistus on registrist kustutatud ning andmed arhiveeritud, pidas maakohus põhjendatuks algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Maakohus leidis, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustas võlgnikku esitama kohtule aruandeid ja mõlema pangakonto väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue kuu järel, esimene aruanne tuleb esitada

1. aprilliks 2018, järgnev
2. oktoobriks 2018 jne. Võlgnikul on kohustus kontrollida oma arvelduskontodele laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
3. oktoobril väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. 3 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada 31.10.2017 Tartu Maakohtu määrus osas, millega kohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ja jättis usaldusisiku kohustused võlgniku kanda ning teha asjas uus määrus, millega jätta algatamata võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Avaldaja palus menetluskulud jätta võlgniku kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, mis on viinud ebaõige lahendini. Maakohus on vääralt kohaldanud

§ 171lg 2 p 1 koostoimes § 176.

Maakohus ei ole võlgadest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel õigesti hinnanud menetluse algatamise tagajärgi, tuginedes üksnes

§-s 171 lg-s 2 sätestatud kaalutlusõigusele; 2) tulnuks maakohtul kaaluda, kas olukorras, kus võlgnik on süüdi mõistetud maksualase kuriteo toimepanemises ja õigusvastaselt tekitatud kahjunõue moodustab üle 99,89% kõikidest nõuetest, on kohustustest vabastamise menetluse algatamine põhjendatud. Avaldaja arvates ei ole sellises olukorras võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine põhjendatud. Asjaolu, et registris on võlgniku kohta tehtud karistuse kanne kustutatud, ei tähenda, et kohtul puuduks võimalus kohaldada

§ 171

lg 2 p-s 1 sätestatut ja keelduda kohustustest vabastamise menetluse algatamisest; 3) ei taga käesoleval juhul kohustustest vabastamise menetlus oma eesmärki, mille kohaselt peaks kohustustest vabastamise menetluse lõpptulemus võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse. Seda põhjusel, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Võlgnikul õnnestuks eduka kohustustest vabastamise menetluse läbimisel vabaneda nõuetest summas ca 300 eurot, kuid mitte kahjunõudest summas 264 468,65 eurot. Võlgniku suhtes ei ole põhjendatud alustada kohustustest vabastamise menetlust.

1. Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2017 määruse muutmata. Võlgnik palus menetluskulud jätta poolte endi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) tuleneb võlgniku kohustustest vabastamise lahend kohtu kaalutlusõigusest, kus seadusandja on andnud kohtule õiguse kaaluda kõiki kohustustest vabastamise õiguslikke ja faktilisi asjaolusid. Tartu Maakohus on õigesti ja põhistatult kohaldanud antud asjas kaalutlusõigust. Samuti on õigesti viidatud kehtivatele materiaal- ja menetlusõiguse normidele ning neid ka õigesti kohaldatud; 2) leidis võlgnik, et

-i § 171 lg 2 p 1 sätted kuuluvad kohaldamisele ikkagi kehtivate kuritegude osas, mitte aga füüsilisest isikust võlgniku poolt enam kui 18 aastat tagasi toimepandud kuritegude osas; 3) on võlgniku majanduslik olukord olnud juba aastaid eriti raske ja kohustustest vabastamise menetluse kaudu püüab võlgnik leida uut võimalust normaalseks ja sotsiaalseks eluks. Võttes arvesse võlgniku senised majandustulemused, siis ei ole ta 4 suuteline maksuametile ära tasuma võlga täies ulatuses ilmselt mitte kunagi. Kohustustest vabastamise menetluse kaudu oleks võlgnikul vähemalt vähimgi lootus jõuda lõpuks selleni, et ta saaks võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks; 4) peaks süüdimõistva kohtuotsuse mõju olema ainult selle kehtivuse ajal, mitte aga 11 ja enam aastat peale kohtuotsuse jõustumist ja enam kui 18 aastat peale tegelikult toimepandud tegu, nagu ekslikult leiab avaldaja. 8. Pankrotihaldur Tiia Kalaus leidis, et kohus on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel kuulanud ära võlasusaldajad ning arvestades ka võlgniku poolt antud selgitusi kohaldanud diskretsiooniõigust lähtudes

§ 171lg 2 p 1 sätestatut arvesse võttes.

Haldur on seisuskohal, et selline kohtu otsustus on antud juhul õigustatud, sest kuni

1. aastani ei olnud avaldaja suutnud võlgnikult võlga sisse nõuda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 667 lõike 2 alusel maakohtu määruse osas, millega maakohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ja jättis usaldusisiku kohustused võlgniku kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 10.

§ 171

lõiked 1 ja 2 annavad kohtule kaalutlusõiguse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise üle. Kaalutlusõiguse teostamisel peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, st kas võlgniku isik või tema käitumine vastab

§ 171lg 2 p-des 1–5 sätestatud asjaoludele.

Samuti saab kohus hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist (3-2-1-46-13, p 10). Seejuures tuleb võtta arvesse ka seda, kas kohustustest vabastamise menetlus saab üldse viia kohustustest vabanemisele (

§ 176lg 2).

Kohus peab kaalutlusõiguse teostamisel arvestama ka tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtetega, muu hulgas menetlusökonoomiaga. 11. Isiku karistatus ei ole

§ 171lg 2 p 1 järgi selle sätte kohaldamise eelduseks.

Viidatud sätte järgi on süüdi mõistetud isikuks nii isik, kelle kohta on registris kanne tema karistatuse kohta, kui ka isik, kelle kohta on sellekohased andmed registrist kustutatud ja üle kantud arhiivi (3-2-1-60-13, p 10). Seetõttu oli kohtul iseenesest võimalik kohustustest vabastamise menetlus

§ 171lg 2 p 1 alusel algatamata jätta.

12.

§ 176

lg 2 järgi ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Seega juhul, kui võlgniku kohustuste aluseks on kahju õigusvastane tahtlik tekitamine, ei ole võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetlusega võimalik oma eelnimetatud kohustustest vabaneda (3-21-1-13 p 13). Kuna Eesti Vabariigi nõue moodustab ligikaudu kogu võlgniku võlgnevuse, ei viiks kohustustest vabastamise menetlus eesmärgini ning sellist menetlust ei ole otstarbekas 5 pidada. Seetõttu tuleb jätta kohustustest vabastamise menetlus

§ 171lg 2 p 1 alusel alustamata. 13. Ringkonnakohus jätab Ts

MS § 172 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude vastustaja kanda jätmine ei oleks õiglane, kuna võlgniku majanduslik olukord on väga raske. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi